Aeg-ajalt, Inimeste Maailmas, on eksami koht – lava on valmis seatud, osalised on paigas, teema on ette antud ja siis kõlab märgusõna, mis tähendab korduvalt korratud etenduse algust. Seega ei tähenda see algust, vaid jätkumist – väga vana loo jätkumist. Suguvõsa/ suguvõsade liinide korduvat mustrit.
Vahel on laval ühe ja sama suguvõsa esindajad vastamisi või on nad üheks saanud suguvõsade esindajad või on nad kahe erineva suguvõsa esindajad, kes on, olevas ajas, mingi otsuse/ valiku/ nimetuse tõttu kokku (pidanud) saanud.
Vahel on lava mõeldud mõlema suguvõsa/ mõlemale suguvõsa esindajale – mõlemate konstellatsioon leiab aset või siis on üks olnud võlgu/ andnud lubaduse ja nüüd ta aitab, andes, enese kohal olemisega, võimaluse, teisel, mingi kindel lugu läbi kogeda ja läbi mängida.
Laval olijate väljendused, tunded, on võimendatud – põhjuseks see, et laval olijaid ei ole kaks, vaid väga palju – mõlema osalise seljataga on varjud, kes ootavad enese vabastamist. Kõik nad annavad oma osa – seega lisavad nad raskust, kuid samas ka loovad kergust – ka neis võitleb kaks poolt – see, millele nemad, siis ja seal, kindlaks jäid ja see, milleni nad välja ei jõudnud.
Elavad osalejad kogevad vana väsimust ja aegade raskust, jõuetust ja oma vaba tahte puudust – see on soov, et ometi juba lõppeks – Mina lõpetan ära – Mina vabastan enda – Mina lahkun lavalt – Mina valin enda – Mina ei talu enam survet, üksindust, mõistmatust, valu – Mind on ainult üks.
Mina ei taha Sinuga koos olla/ Mina ei saa Sinuga koos olla – seda sellepärast, et Sina oled selline, et Sina tegid seda ja teist. Versus. Mina ei taha sel moel koos olla – Mina olen Sinu valinud ja Mina tahan Sinuga koos olla, kuid ei sellise hinnaga.
Üks on proovinud ja otsuse teinud ja selle välja öelnud. Teine on proovinud ja otsuse teinud ja selle välja öelnud. Vahe on otsuse sisus – Mina ei taha Sinuga koos olla, sest tahan olla ilma Sinuta, kuna ILMA Sinuta on Minul parem – Mina tahan Sinuga koos olla, kuid teha/ kogeda seda koos olemist teisiti – ilma seda ära lõhkumata.
Laval on lepingu murdjad ja on need, keda on hüljatud – kõik need möödunud aegade isad/ emad/ lapsed/ mehed/ naised/ vanaisad/ vanaemad/ õed/ vennad/ tädid/ onud – kõik need, kes on öelnud kunagi Jah ja lubanud seda, millest kinni ei pidanud – kõik need, kes on kunagi öelnud Jah ning kutse vastu võtnud, kuid siis jäetust kogenud.
Valiku tegemisel välja öeldud põhjendus – Mina ei saa/ ei taha Sinuga olla, Sinu pärast – põhjendus, mis vabastas inimese, kes ISE mõtles ümber, kes ISE valis teise, kes ei näinud enesele mõtet/ tulu – see oli inimene, kes ei võtnud vastutust, kes ei nõustunud inimesena kasvama – ta ei õppinud teisiti olema – ise, inimesena, teisiti olema – ta läks kergema vastupanu teed, isiklikke huve silmas pidades ja teisele, enese sammu eest, vastutust kanda jättes – Sinu pärast purunes Meie suhe/ Meie on parem, kui Sind selles ei ole.
Laval olijaid toob kokku ja hoiab koos – see oluline samm, mis on jäänud astumata – see, kes teadis, et temaga ei taheta koos olla, hoidis koos olemist alles, selle hinnaga, mis see, siis ja seal, temale maksma läks – temal jäi tegemata aus samm – Sina ei vali Mind, Mina ei jää Sinuga – Mina annan Sind vabaks.
Teine, kes tahtis vabaks saada ja valis oma vabaduse, jättes vastutuse maha jäetule - tehes seda suurelt ja võimendatult - näidates ja rääkides ka teistele, kes mõlemaga samad/ samas - Vaadake teda, tema pärast PEAN MINA SELLE SAMMU ASTUMA - sest tema on selline - tema ei jäta Minule teist valikut/ Mina olen selle sammu ära teeninud. Nüüd on ausa ja avaliku vastutuse võtmise koht ja aeg.
Teine, kes tahtis vabaks saada - kuid ei julgenud oma sammu ära astuda - kuid ei näinud võimalust, kuidas seda teha - kuid jäi ja kasutas teist ära – nüüd Mina teen oma sammu, reaalsuses teoks, Mina ei jää kahe tee vahele kõlkuma ega valetama ega põhjust teisele osutama – Mina teen oma sammu teoks ja maksan selle eest hinna, mis see Minule maksma läheb.
See, mis on olev, selles möödunu pääseb mõjule – need ei ole Minu mõtted, soovid, sügavus, teod, tunded, valikud - need on keegi teine, kes oli enne – Mina olen vahendaja, lava võimaldaja, möödunu väljendaja.
Läbi Minu räägivad ja Minus väljenduvad need, kes vältisid tegelikkust ja tahtsid endale seda, mis ei olnud nende või kes tahtsid seda, mille eest ei olnud valmis maksma – nad tahtsid olla Mina, kes ei ole Vale olnud/ keda ei ole hüljatud/ kes ei ole oma tõelist palet näidanud/ kes saavad toetuse selle eest, mida nad ei ole kogenud/ kelle tegu-valikut ei tehta maha, jne.
Laval tuleb välja see, millises inimese kasvamise faasis suguvõsa(de) vaimne tase on – raskuse korral jalga laskmine ja enese tegude tagajärgede, kellelegi teisele jätmine – ühise lõhkumine, et Mina päästa ja säästa või ühes olema õppimine.
See tähendab, et inimesed, kes ei ole õppinud ega kasvanud, kuidas, inimestena, koos olla – on ise olemise ja ise õppimise faasis – Mina ei taha = Mina ei pea, siis, kui Mina ei vali seda, mis on/ kui Mina ei valinud seda, kuidas on/ kui Mina mõtlesin ümber – see ei ole Mina ega ole see Minu – Mina valin ise enda elu ja elan selle enese moodi.
Inimesed, kes on elanud ja kasvanud vägivaldses keskkonnas või kes puutuvad kokku väärtusküsimustega, milleni nad veel kasvanud ei ole – inimesed, kes on sõltuvad tähelepanust – põgenevad, varjuvad, keelduvad, hülgavad, kasutavad vägivalda, tapavad, et vabaks saada – nad vabastavad ennast sellest, kes neid segab ja takistab - see on keegi teine, see on miski muu, kui inimene ise.
Inimene ei sünni tühjast – ta sünnib sinna, kus on oldud ja kus saadakse olema – kunagi ammu sai loodud see, mille sisse sünnivad kõik järgnevad – iga inimene, kellele näib, et tema elab oma elu üksinda ja ise endale, elab seda selle suure ühise loo sees – tema valikud ja teod mõjutavad kõike ja kõiki.
Inimene, kes elab ise, siin ja praegu – annab endale informatsiooni – Minu elu, Mina olen selle algus. Inimene, kes suhtleb sugulastega ja räägib suguvõsa ajaloost, kuid teeb seda – seda sama ühist lõhkudes ja vähendades – annab endale informatsiooni – Mina olen õige, Mina tean, mida Mina teen – Mina valin enese elu.
Olevas ajas kõik see välja tulebki – see, kuhu ollakse välja jõudnud, annab teada, mis on jäänud tegemata. Inimesed ei ole koos ilma asjata – nende kokku saamisel on põhjus – sageli jõuab lavaline lugu välja väga konkreetsete arhetüüpideni – suguvõsades on olnud väga palju teatud kindlat liiki lugusid ja teatud kindlaid valikuid teinud inimesi – neid saab üheselt nimetada ja nii nad olevates võimenduvadki.
Eksami koht tähendab valikute tegemist – selle jaoks, et mõista, mis on eksami mõte, tuleb vaadata otsa sellele, mis oli ühes olemise valiku taga, millist sõnade paari esindatakse, mis on ühendava sõna tähendus, mis tegelikult takistab ühes olemist – Meie puudumine, Meie on pinna pealne, ja argine. Meie ei ulatu sügavale, see on moonutatud.
Inimesed, kes on olnud, kes on olemas, kes tulevad järel, tähendavad süsteemi – kindlalt paigutuvaid inimesi. Süsteem laguneb, sest ei ole ühist Meiet, kuna ja kuni inimesed ei jää, teisest lahti öeldes ja teisele vabadust andes, enese kohale – Meie laguneb, sest siis, kui ei ole ühte, siis ei saa olla ka teist – siis ollakse üksteisest lahti ühendatud.
Inimene, kes valis, kuid taganeb oma valikust – inimene, keda valiti, kuid ei nõustus ise seda valikut kinnitama – inimene, kes ei ulatu teiseni – inimesed, kes muudavad ühist, sealt enesele valesid välja jättes - need inimesed jätavad ühise, need inimesed jäävad ühisele väljale üksinda.
Küsimus on selles, kuidas olla Meie, kui kogemused ja vajadused räägivad võitlusest Mina eest – Mina tahan olla ilma teiseta – Mina tahan olla koos teisega. Süguvõsa esindajate ülesanne on jõuda ühte – Meie luua, Meie olemas olemist hoida - kaks inimest valivad koos olemise – parem on koos, mõistmisega, et paremini saab, kui kasvada inimesena.
Kuidas seda teha, kui, samal ajal, kõik eelnev võimendab ennast – Mine ära, jäta maha, astu eraldi, vaigista, keela, keeldu/ ära usu, ära lase ennast petta/ talu, vaiki, jäta maha. Mõlema tunnetele, vajadustele, sõnadele, soovidele, mõtetele, on koht – kõik see on sama Meie – üks ja sama lugu erineva külje pealt vaadatuna.
Iga eksam on kordus – mida Meie teeme nüüd, eelnevatega võrreldes, teisiti. Siis, kui teine on enese tee valinud, siis ära hoia teda kinni – vali ennast – anna teisele võimalus kogeda oma valikut, kohtuda oma valiku tagajärjega – lase tal minna ja kõndida enesele valitud tee – jah, teise valikuga nõustumine saab olla valus, hirmutav ja tunduda vale ning teadmiste järgi tegelikkust eirav, kuid see on selle inimese soov ja vajadus – temale tuleb jätta tema teekond, et tema saaks ise kanda oma vastutust.
Siis, kui teine on otsustanud, et temal on ilma parem, kuid ta ei julge/ ei taha/ ei oska seda välja öelda, siis, tegelikkust teades, on inimese kasvu näitav – ise selle lahti astuva sammu tegemine – Mina ei riputa ennast teise kaela ega ole teisele raskus, Mina lähen enese teele ja kõnnin sellele – Mina võtan vastu selle, mis on Minu ja Minule.
Ükski valik ei ole vale – kõik on vajalik selleks, et inimesed oleksid saanud oma kogemuse, mis saab siis, kui Mina teen oma valiku teoks. Kõikide kogemused on vajalikud selleks, et täiendada/ kinnitada/ ümber vaadata ühist info baasi.
Ja ongi nii, et laval olijate seljataga ootavad oma järjekorda need, kes tahavad lahku astuda, kel tuleb lahku astuda, kuid ka need, kes on seda teinud ja selle kogemuse saanud ning nüüd nad tahavad ühte astuda, et tegelikku ühist luua, hoida ja kogeda – elavad elavad enese elu, kuid samal ajal ka teiste omi – on nende enda teha, kuidas nad enese aega kasutavad ja kuhu maani, iseenda kogemustest, möödunust ja teiste valikutes õppimisega, välja jõuavad.
Ja ongi nii, et see suguvõsa, kelle ühine energia on miinuse poole peale jõudnud - lõhkumisi on olnud rohkem, kui ühte hoidmist ja käsil on suguvõsa liini üle vaatamine - süsteem lõpetab selle, mis toob kaasa kaose ega järgi alguse põhimõtet.
Seega, selle suguvõsa esindajad leiavad ennast, survestatult ja intensiivselt, õppimas, kuidas teha ja mõtestada ära sammud, mida on korduvalt valitud/ välditud - kuidas võtta vastu ennast puudutavad teadmised, teise inimese valiku kohta - kuidas luua ja hoida ühist.
Selle jaoks, et lugu edasi liiguks, sünnivad suguvõssa lapsed, kes esindavad erinevaid osalisi, et võimendatult ja võimendatuna suuta korda saata muutus - ühed tahavad lõhkuda/ teised tahavad alles hoida - ühed tahavad ära lõhkuda selle, mis on nende jaoks vale ja need samad ühed tahavad alles hoida selle valiku, mis nad on endale andnud - ühine on siis parem, kui selle sees ei Valeks nimetatut.
See Vale on see, kelle ülesanne on kasvada, sellest, kes ei saa/ ei taha ilma teiseta olla/ elada - sinnamaani, et mõista - tema on tegeliku ühise hoidja - tema saab ilma teiseta elada, kuid tema ei saa nõustuda ühise lõhkumisega.
Marianne
12.06.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar