On sage, et inimesed jäävad lõppematutena näivate lugude sisse kinni – on midagi, mis jätkub ja jätkub ja seda ei saa ära lõpetada – justkui maratoni läbimine, kus pingutus tuleb viimsetegi varude arvelt ja läheb ka üle nende – inimene, taludes ja jätkates, ületab iseenda.
Lõppematu lugu tähendab, et inimene ei näe ega mõista erinevaid samme, millest lugu koosneb – kusagil oli algus ja edasine on selle järg, mida ei suudeta ära lõpetada, teiseks muuta, selgelt sõnastada. Seega on loogiline, et inimene on segaduses ja pingutab edasi, et suuta tappa lohe, millele pead kasvavad tagasi kiiremini, kui inimene suudab neid kaotada.
On tavaline, et lõppematu ehk lõpetamata jäänud/ jääv lugu leiab aset vägivaldses ja inimest vähendavas suhtes/ keskkonnas. Inimene ei saavuta seda, mida tema vajab – ta ei saa anda endale turvatunnet ega kaitstuna olemist – oht on eluline ja alles ja inimesega vahetult seotud.
See hetk, mil inimene teeb nähtavaks oma sammu/ teatavaks oma vastuse – see hetk on, millegi konkreetse lõpetus – Ei/ Mina ei vali (enam) seda/ Mina (enam) ei taha/ Mina (enam) ei nõustu/ (nüüd) Mina valin selle/ (nüüd) Mina teen seda.
Inimene annab teada oma otsuse ja tema samm lähtub sellega seonduvast – inimene astub oma sammu(d), mis näitavad selgelt välja, millisel viisil tema oma otsuse täide viib – see on informatsioon, sellele, kes on looga vahetult seotud/ kelle samm tõi kaasa otsuse, mille inimene valis.
See, mis enese otsuse valinu sammule järgneb, on enese sammuga kaasnev järel lainetus, mille ulatus, sügavus ja sisu sõltub sõnumi saaja/ sõnumiga kohtuja vaimsest tasemest – millisel tasemel on too võimeline informatsiooni vastu võtma, töötlema ja edastama.
Siis, kui otsuse nähtavaks teinud sammuga kohtunud inimene ei ole valmis ega võimeline kuulama teda peatavat/ suunavat/ tema elu muutvat Ei-d/ tema tegu-valikut õigel moel nimetavat sõna, siis algab ajajärk, mil see inimene tegeleb Ei-ga toime tulemisega/ Ei-le vastamisega.
Just siis algabki see periood, mis näib lõputuna, sest siis leiab aset vastustamine/ loo ümber keeramine – Ei-ga kohtunust saab kannatanu/ erineval moel väljenduv vägivaldsus/ ümbritsevast toetuse otsimine, mis jagab inimesed leeridesse/ teise tulemuse saavutada püüdmine/ Mina tõestamine/ info edastaja vähendamine, jne.
Siis, kui sõnumis sisaldunud Ei vastustaja on suunatud info edastaja mõjutamisele/ samas olijate enese poole võitmisele/ enese, kui Ohvri-Kannataja, kohta tõendite loomise/ kogumise/ esitamisega/ tegeliku enese/ tegelike enese tegude varjamisega, siis see kõik saab temaga seonduvas olema – tema dikteerib/ püüab dikteerida väljal mängitavat.
Siis, kui sammu tegija oli ja on ja jääb mingil põhjusel samasse või mingiks ajaks seotuks, siis on see vaimselt väga raske ja füüsiliselt kurnav periood. Oma Ei-d tuleb uuesti üle kinnitada ja sellega seonduvaid samme uuesti asuda. Iga korduv Ei kohtab, uuesti, ägestuvat ja süvenevat vastu reaktsiooni – see tähendab, et tasakaalus püsimine on häiritud, sest rahu ei ole.
Aja faktor on see, mis viib inimese tasakaalu paigast – viib valima enesega vastuolus olevaid samme ja tegema ennast hülgavaid tegevusi, sest pidev negatiivsus ja vägivald jätab mulje, et Ei ütleja teebki teisele liiga, on suhte pidur ja ühises see halb – Mina ei muuda ennast ega ole teisele hea = Mina põhjustan teise reaktsiooni, kuna teen/ tahan temale halba.
Vägivallale Ei ütlemine, kui maraton, on vaimse pinge talumise võitlus – Ei vastustajale on oma tegevus loomulik – see on tema energia tasand, mida tema võimendab ja kasutab ning seal sündinud energiat, enese Mina haipimiseks/ olema loomiseks, ta tarbib.
See, kes on Ei öelnud, ootab rahu ja tasakaalu hoidvalt töötavat ühendust – kuid, selle asemel, peab ta ise ennast takistama ja pidevalt valvel olema, sest siis, kui ta on enese tava tasandil, siis teine võtab seda, kui luba ja võimalust – teine kordab, sest Ei-d enam ei ole/ see ei pea – see on murtav ja muudetav – siis, kui otsida nurk ja olla pika maa distantsiks võimeline, siis Ei langeb ja ei keela enam teda.
Reaalsus – kui Ei osutub, kellegi jaoks söömiskõlbmatuks, siis tuleb selgelt aru saada – Mina vastasin ja sellega lõpetasin loo. See, mis sellele järgnes, on teise poolne vastus, mis ootab Minult JÄRGMIST sammu ja JÄRGMIST konkreetset tegevust – kuigi see näib samana, siis see ei ole sama.
See, mis loo, korduvaks ja kestvaks teeb, peitub suhte/ keskkonna dünaamikas – esimene Ei öeldi vägivallale, vähendamisele, manipulatsioonile, üle piiride minemisele – vastustav ja vägivaldne ning manipuleeriv järel lainetus on oma olemuselt sama, millele inimene juba Ei ütles – seega mõlemad pooled kordavad sama ja seega näibki, et lugu jätkub, lõputuna.
On sage, et Ei ei lõpeta vägivalda, vaid annab põhjuse selle kordamisega jätkata – see tähendab, et inimene ei saa ennast ette ära kaitsta ega enesele vägivalla vaba elu garanteerida – seega ta ei tea ette, milline samm, millal ja millise vastuse kaasa toob – milline järel lainetus saab olema ja kui märjaks see teda pritsib või kui sügavale imeb või mustavalt poriseks kallab.
Inimene saab anda endale teadmised ja harjutada sisse oskused, kuidas sel juhul toimida ja millele kindlaks jääda – ta teab, et tema ei tee liiga ega ole suhte lõhkuja – tema tahab seniseid mustreid muuta ja teistsuguses energias koos olla/ koos tööd teha.
On nii loomulik ja omane, et inimene, kes on kasvanud/ elanud vägivaldses suhtes/ keskkonnas, püüab saavutada vägivallast vaba teritooriumi ja muuta enesega koos olijaid nii, et need ei sunniks teda astuma sammu, mis lõpetab ära selle, mis seni oli – inimene ei taha kaotada seda, mis/ kes on olnud oluline – kuid inimene teab, et enesele mõeldes, tal tuleb selline samm astuda siis, kui vägivallale öeldud Ei kohtab vägivalla kasvu.
Kogedes, teise aktiivset vastu tegevust, tuleb igasugune suhtlus lõpetada või viia miinimumini – Ei ütleja ei hoia ega toeta ühendust, vägivalda kasutavaga, sest ja kui tema ei ole vanem/ kasvataja/ õpetaja/ terapeut.
Siis, kui olukord kestab, sest miski tuleb enne, korra ja seaduste Maailmas, ära lõpetada, siis tuleb seda teha distantsilt, seadustele toetudes, piiratult ning ka vahendajaid kasutades. Ennast ei pea tule alla seadma ega enese surematust katsetama.
Kõik negatiivsus, mis sõnade ja tegudega väljendatakse, tuleb enesest, teadlikult, eristada – See ei ole Mina ega ole see Minu – Mina ei ole sellise sõnumi adressaat – teine kasutab Minu olemas olemist, kui vahendit ja prügikasti – see on vaimne eneserahuldus ja sisemuse väljendus.
On sage, et Ei, mis on öeldud vähendamisele/ ära kasutamisele/ vägivallale - toob kaasa loo ümber pööramise – väljal muudetakse lugu – see, kes tegi liiga, vähendas, vallandus – näitab ja näitleb, kuidas tema kannatab ja kahju saab – tema tahab endale seda, mis ei kuulu temale – tema kasutab võimalust ja rikub, teadlikult ja tahtlikult, välja tasakaalu – ta paneb enese vastutuse teise nime alla ja tahab enese teo/ valiku tegemise valeks nimetamise/ avalikuks tegemise eest kahjutasu.
Inimene, kes on nimetatud, ühisel energia väljal, teise vastutust kandma – teab, et kuigi temale tehti liiga ja tema taastas tasakaalu, enese sammuga/ enese Ei-ga – see inimene saab olla haavunud ja kaitsetu, et kuidas nii saab ja kuidas nii tehakse ja kuidas sel moel usutakse, et just teda karistatakse ja temalt, veelgi, vähemaks võetakse.
Tõde – saab ja tehakse senikaua, kuni on Maailma sees olemas inimesed, kes kasutavad alatuid võtteid, maskeeritud manipulatsioone, varjatud ja avalikku vägivalda, seni saab see võimalikuks.
Siis, kui olla lõppematu küünlapäevana kestva loo sees – siis, kui iga Ei ja teadlik tasakaalu hoidmine, kohtab järgmist vägivalla ja vähendamise katset/ võtet – siis selleks, et mõista, näha läbi ja mõtestada see, mis ja kuidas sai enese osaks – on oluline teha teadlikud sammud, teadlik valik, teadlik reageerimine – miks ja millele Mina Ei ütlesin.
Enese seotus looga, loo algus – Mina ise tahtsin seda, Mina ise valisin selle, Mina ise osalesin ja seega olen Mina seotud sinnamaani, kuni saan panna viimase punkti, mil Ma ei ole kohustatud enam teisega seotud olema – siis on ühine väli lõppenuks loetud ega ole enam aktiivne.
Senikaua, kuni olen ühendatud ja kestab järel lainetus – senikaua kestab enesele, eluterve ja teadliku, informatsiooni andmine – milline ja ainult on see osa, mille eest Mina vastutan – see on see, mis on Minu hoida – teise tunded ja raskused, informatsiooniga seoses, on tema enda vastutus ja teekond.
Vägivallale Ei ütlemine ja sellele kindlaks jäämine on jõudu, julgust, otsustavust ja selgust vajavate/ väljendavate sammudega tähistatud teekond. See on Minu teekond ja Minu sammud sellel – oluline on see, mida Mina valin, kuidas Mina reageerin – see on Minu kasvamine, Minu võimalus – lapsepõlves/ möödunus aset leidnu kordus, et, möödunust välja kasvades, ise endale pidav põhi laduda – Minu väärtushinnangud ja Minu põhi mõtted – vägivalda kasutav annab võimaluse neid väljendada ja teoks teha – see on Minu teekond, inimesena, kes on vägivaldsest keskkonnast ja mustritest välja kasvamas/ välja kasvanud.
Inimene ise muudab enese lugu, sellega, millise energia ta ühisele väljale annab – inimene loob ennast sellisena nagu ta enese kohta usub – siis, kui teda on vägivaldselt koheldud ja vähendatud, ja tema usub selle enese süüks ja enese sammud, vastuseks teisele, teisele liiga tegemiseks – siis selle energia ta väljale annab ja teine saab võimaluse olla kannataja/ kannatanu.
Siis, kui olla teadlik ja selge ka enese sees, siis on välja energia tõega üks ja teisest saab vale Dimitri, kelle seljas on rüü, mis ei kuulu temale ja tema näo ees on mask, mis ei peida tema tegelikku palet – tema tegelikud sammud ja tegelikkus on näha ja seega, tema osaks saavad tagajärjed, mille tema ise on põhjustanud, iseendale.
Marianne
09.06.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar