See on inimeste elus täitsa tavaline eluline situatsioon, kui üks tuleb lagedale infoga, mis teisele ei sobi ja ei meeldi – teine ehmatab ootamatu pöörde peale ja ta sööstab sissetallatud rajale – see toob kaasa selle, et ta ei kuula ega näe seda, mida ja miks ja mille jaoks talle öeldakse ja näidatakse. Tema pimeduse ja kurtuse käivitab tähelepanu, mis osutab küll temale, kuid tema valele Minale - see tõik tõstatab inimeses protesti, sest see info ei ole temale – tema ei tunnista ennast adressaadiks.
Selle millegi teatavaks tegemise hetkel lähevad rollide ja inimeste lood risti – info tuleb selle kohta, et Sina olid/ tegid/ valisid ja see ei ole okey – mõtle järgi, miks Sa nii valisid ja ära enam samal moel tee! - kuid see, kelle tegevuse ja valikute peale osutatakse ning keda samal moel enam kogeda ei taheta, kuuleb selles valena olemise kinnitusi – ta ei tohi olla see KES, kes ta on, sest ta peab olema see teine KES, kes ta ei ole/ olla ei taha – ilma enese osalust nägemata/ tunnistamata peab ta teise inimese loo korda tegema – selleks peaks ta nõustuma teise nägemusega iseendast.
Sellisel enese segaduse hetkel on inimene üksinda jäetud – tema turvaline olemine on läbi saanud – temalt on kaitse võetud – tähelepanu osutab temale teistsugusel moel – teda ära muutval ja ära kaotaval moel. Selle põhjuseks on info edastanu muutunud olek ja käitumine – sellist olemist ei olnud tollele ja selles suhtes ette nähtud ja sellise info edastamiseks ei olnud tollel teisel, selles suhtes, õigust/ põhjust – teine ületas paika pandud piire.
Kui siis info edastaja teeb pausi, et teise vastust kuulata, siis tormab selle teise suust välja tema poolne nägemus – Sina rikkusid minu päeva ära - said nüüd, mis tahtsid/ Oled nüüd rahul, et mind mutta trampisid ja halvustasid/ Kelleks Sina ennast pead - Sina oled Ei-keegi/ Kas nüüd on Sinul parem, kui minu kohta valet räägid/ Sinul ei ole õigust minule sel moel öelda - tegele ise oma teemaga – minusse see ei puutu!
Kui info edastaja proovib, siis selgitada seda, miks ja mida ta ütles ning näidata, et temal oli ja on selleks õigus, siis teine vaidleb ja sõdib talle vastu – Vaata nüüd ennast/ Aga, mida ja kuidas Sina ise oled teinud/ Sina oled minule liiga teinud/ Mina olen hea olnud ja Sina oled mind ära kasutanud ning nüüd teed Sa minule siis sel moel!
Vahelduseks proovib teine kasutada ka teistsugust taktikat – Mina olengi selline/ Mina olengi Maailma kõige valem inimene/ Mine siis ära, kui Sinule ei meeldi/ Sina manipuleerid minuga/ Sina ähvardad mind! Teise agressiivne käitumine ja ühendust lõhkuvate sõnade vool annavad teada mõistmise puudumisest ja loo peapeale keeramisest – sellises infovahetuses ei ole lahendust otsinule tema teemat lahendavat teed.
Seda mõistnuna ning tahtes agressiivset ja tegelikkust mitte lahendavat kontakti lõpetada, kuid siis ilmneb, et pöördesse läinud teine ei lase lahendust otsinust lahti – teine jätkab tema vastaste vähendavate ja osatavate sõnade kasutamist ning trügib üle isiklike piiride ja käib järgi – teise sees pulbitsevate emotsioonide energia vajab välja elamist.
Teine elab ja näitab enese sees ja enese mõtetes toimuva välja – ta kasutab temale infot edastanut prügikastina ja poksib temaga, et põrkuda veelgi, sest temal on vajadus energiana laheneda. Teine proovib, info edastanut, provotseerida enesele samal moel ja samal tasandil vastama, sest siis saab ta veel võimsamalt väljenduda ja veel sügavamalt ennast avada – kõik välja öelda ja kõik välja näidata.
Sellisel moel käituv inimene on kinnitunud kontakti elavana hoidmisele, sest temal on eneses toimuva lahendamiseks sihtmärk olemas – ta käivitus temale suunatud tähelepanu alusel – nüüd laheneb, tema ise, looga alustanule suunatud tähelepanu saatel - seega hoiab ta kontakti elavana ja kõnnib teisele järele või astub lähedale – kõik selleks, et suurendada enese efektiivsust ja näidata enese jõudu ja rahuldada enese vajadust.
Sel moel käituva inimese tegevuse põhjuseks on see, et tema enese tundesõnumid, tema enese jaoks, on häirivad ja segased – ta proovib teise olemist ja väljendumist ning tolle poolt edastatavat infot muuta – sundida teist muutuma ja seeläbi oma sõnade sisu ja nendega kaasnevat muutma – ta kasutab selleks jõulist informatsiooni edastust, mille alusel teine ennast teisiti vaatama ja kogema hakkaks. See on katse viia aset leidev vanadesse ja kindlatesse piiridesse tagasi – Mina olemise kogemine ja sellele tähelepanu osutamine on taas õiged.
See on mustrisse suletud lahendus – see on isiklikust vastutusest vabanemine ja enese tegelikkusega mitte tegelemine – see on näitamine, kuidas lugu kuulub teisele – teise samm ja teatavaks tehtud info olid valed, sest need olid valele aadressile suunatud. Selle lahenduse kestmise taga on korduv kogemus, et see töötab – kui sel moel olla ja ennast teostada, siis kaob probleem – teema võetakse päevakorrast maha – teine ei sunni enam sellega tegelema ega sealses sisalduvale lahendust otsima. On olemas teadmine, et kui kohe ei saa, siis tuleb järjekindel olla – vajaminev tulemus on saavutatav – kogemus näitab seda.
Tegelikkuses on sel moel käituda valinud inimese aju lühises – puudub adekvaatsus ning reaalse tegelikkuse ja teise inimese info ning enese poolt vastu saadetud sõnumi selge ja ühene mõistmine – olevast ajast on saanud möödunu – need on üheks sulanud – mingis vanuses laps lahendab suureks kasvanud inimese elu ega mõista, et see, mida ta püüab ja teoks teeb, ei ole tema, olevas ajas olevana – ta ei saa aru ega näe, et mingis vanuses laps ja suureks kasvanud inimene on kaks erinevat suurust.
See on kunagise lapse mõistmine – need ja need teemad ei ole minu lahendada – selleks on vanem olemas. Kui siis suureks kasvanud laps kohtub temale suunatud sõnumiga, mille adressaadiks ta ennast ei tunnista, siis ta vajab vanemat, kes loo lahendaks – ta annab sellest teada sellele teisele, kes teda justkui ära kasutada ja ülekohtuselt kohelda tahab – Sina oled minu Ema/ Isa.
Mida kauem on laps isiklikku vastutust ja oma tegeliku Mina pilti vältinud, seda vägivaldsem ta oma õiguse nõudmisel on – seda tugevamat survet avaldab ta sellele, kes temalt vastutuse võtmist ootab – seda sundivamalt ja suunavamalt ta oma informatsiooni edastab – Sina oled selline ja selline, kuid Sina ei ole see ega teine - see tähendab, et Sinule kuulub, selles loos, Vastutaja roll.
See Vastutaja saab olla ükskõik kes – laps, abikaasa, sugulane, naaber, sõber, toakaaslane jne. Sellist lapse lahendust kasutav inimene näeb temale teada antavat valikuliselt – kui temale suunatud tähelepanu muutub ja see ei ole enam heatahtlik ja lubav, vaid enese käitumisele ja tegudele vaatama kohustav, siis ta näeb ja teab, et – kuna see ei ole Mina, siis see ei ole Minu.
Inimene, kes ütleb iseendale ja tõestab teisele - minu tegu, minu sõna, minu valik, minu olemine, minu väljendus ei ole valed, sest Mina olen see, kellel on, enese vajadustest lähtuvalt, õigus teha ja olla ja valida – see inimene teab ja näeb ennast rollis olevana, kellel ei ole vajadust ega kohustust arvestada enese tagajärgedega – ta on valinud endale rolli, milles minna ümber isikliku tundetakistuse – endale antud roll aitab olukorras, mis on raske ja ebamugav - osaks saav tähelepanu on kestvalt negatiivne.
Tegemist on lapsega, kes ei talu tähelepanu muutust ja selle muutunu suuruse enesel püsimist – inimene teeb kõik endast oleneva, et see hetk ja lugu enese jaoks talutavaks muuta. Sellist lahendust kasutab inimene, kelle puhul on tegemist suureks kasvanuga, kuid ebaküpse isikuga – ta ei ole täis kasvanud – tema eneseteadlikkus ja enesega seonduva mõistmine on lapse tasandile pidama jäänud – ta teab oma õigusi, kuid ta ei tunnista enese kohustusi.
Uinunud teadlikkuse äratamine tähendab olevasse aega kohale toomist – loo alustaja saab otsida toimuvas selgust – Mis on see, mida Sina tahad minule öelda – kas agressiivsel moel välja elatud ja välja öeldud info oligi see, mida teada tahtsid anda – on see Sinu tõde - Sinu enda, minu ja Meie kohta? Kas Sina ise said aru, kellena Sina oma sõnumi minule edastasid – Kes Sa sellel hetkel olid ja kellena mind nägid? Kellena Sina olla tahtsid - kellena olemist Sa vajasid?
Minu enda sõnum, Sinule, oli järgmine – minu jaoks on teema see, kuidas senini on olnud ja kuidas Sina oled valinud käituda – mina soovin sellesse muutust. Mina edastasin Sinule oma sõnumi, sest meie oleme seotud selle ja selle rolli läbi ning mina soovin, et arvestaksid ka minu, kui inimesega.
Sina vastasid järgmise sõnumiga – Minule edastati info, et mind valena näidata ja ära keelata – mina ei taha seda infot kuulata ega näha – mina tahan info ja selle edastaja vaigistada ning seda, et mind rahule jäetaks – oled selles loos üksinda – mina ei ole sinuga koos!
Selle vastusega andsid teada, et Sa ei tunnista meie rollide ühendust ja ei näe, et minul oleks õigust Sinule, enese ja ka Meie jaoks olulist, informatsiooni edastada ja Sinu poolset koostööd oodata. Sina viisid Meie ja ka minu loo teisele tasandile – Sina vahetasid ennast, kui rolli ja proovisid sundida mind selle rolliga arvestama panna nii nagu see oleks tegelikkus ja minu poolt tõstatud teema lahendus.
On üsna tõenäoline, et sel moel lahti võetud sõnum tekitab teises protesti ja omal moel ka nõutust –tema ei olevat öelnud ega mõelnud ja tema ei tahtnud. Jahmatus toob kaasa juhiste vajamise – kuna Sina ise põhjustasid aset leidnu, siis mida mina pean tegema – kuidas Sina tahad, et mina olen, et Sina sellega rahul oleksid? See samm on vastutuse teisele jätmine –kui Sinule ei sobi, siis ütle ette, kuidas sobib ja mina täidan – see ei ole võrdsete ja koostööle suunatud lahendus, sest eesmärk ei ole sama.
Ette ütlemise vajamine ja võib-olla sellele ka vabanduse lisamine, ei ole alguse teemat lahendav lahendus, sest - see inimene, kes vajab juhendit selleks, et teada, kuidas tema olema peab ja olla ei tohi, ei ole iseenda ja temale edastatud info mõistmiseni kõndinud – ta ei ole loo tegelikust olemusest aru saanud – kes on teine, kes on inimene ise ning mida ja miks teine temale öelda tahab.
Selle asemel on ta inimene, kes on kogenud, et teda piiratakse ja tema endaga käitutakse valesti, sest tema rollile ei ole teisega arvestamist ja iseenda sammude hindamist, sellisel moel ja määral, ette nähtud – kui teisiti ei saa ja teda rahule ei jäeta, siis ta võtab endale uue ülesande või nõustub teistsuguse joonisega – kuid ta teab, et see on lisa kohustus, mida ta asub täitma, kuna seda temalt nõutakse, kuid see ei ole tema – see ei ole selle Mina, kes ta on, ülesanne.
See on inimene, kellel puudub teadlikkus enesest, kui inimesest ning kelle Mina, ehk enesena, kui rollina olemine, kuid ka teisega ühendavas rollis olemine, koosnevad välistest atribuutidest – need on endale võetud ja antud rolli ülesanded ja rolli väljendused, mis markeerivad mingi rolli olemas olemist ja tõestavad teda selles rollis olevana, kuid need ei pruugi kokku minna tema tegeliku Minaga ja tema enda vajadustega ega ka tema teiste rolliMinadega.
Enesele antud, enesele võetud, enesele loodud, enesele peale sunnitud erinevad Minad seisavad lahus – need on enese, kui ühtse terviku moodustamist takistavad ning ka iseenda tegelikkusega ja enese poolt väljamängitud rollidega vastuolus olevad Minad – see kõik kokku tähendab inimest, kes on õppinud rollides olema, elama ja väljenduma ehk ennast samastama ning enese tegelikkust varjama ja moonutama ning seda ainult valitud olukordades ja valitud inimestele avama- näitama. Sageli kasutab ta passiivset agressiivsust, et tegelikust endast ja oma vajadustest teada anda.
On suhteid ja kohti ning aegu, kus selline inimene hoiab kramplikult kinni mingist rollist ja selle joonistest – ta on siit ja on siia maani, kuid ei rohkem ega teistmoodi – ta ei vii ennast kokku enese teise Mina/ enese teiste Minade tegelikkusega – ta hoiab ennast teadlikult eraldi – tema rollipartner võib ja saab tahta veel ja teisiti, kuid ta ei anna endast rohkem, kui ta on otsustanud – ta ei vali olla oma teine Mina sellega, millele ei ole sellest teisest, sellele teisele rollile, partnerit.
See inimene ei saa aru sellest, et kindlate ülesannete täitmine ja loos kohal olemine, ei tähenda ega selgita ega luba kõike – tema enese tegelikkus ja teisele osaks saav tähendab seda, kuidas tema ise, inimesena, enese rollides väljendub ja teda vahetult kogeda on. Rolli kvaliteet ei sõltu sellest, kui täpselt ta ennast, iseendale antud jooniste järgi, täidab – millistes piirides ja väljendustes ta rolliMina on, vaid kui kvaliteetne tema, inimesena, teise, kui inimese, suhtes on.
Inimene, kes mõistab, et ette heidetakse teda, kui rolliMina, püüab seda nõustumatust vastustada – tema on teinud ja on olnud, temal on tõestavad faktid olemas – seega ta ei pea rohkem ega teisiti – temale nõudmisi esitav on tema suhtes ülekohtune ja temalt liiga palju tahtev – see teine ületab enese rolli piire ega täida ennast, kui rolli, õigesti.
Kuid inimene võib püüda ennast ka paremini täita – tema teeb rohkem tööd/ ta koristab paremini/ ta annab rohkem raha/ ta teeb teise eest rohkem ülesandeid ära/ ta teeb parematest asjadest süüa/ ta ostab teisele kallemaid asju/ ta peab silmas teise vajadusi/ ta täidab teise kapriise/ ta peseb ja triigib ja parandab teise asju jne - kuid kõik see kokku ei tähenda kvaliteeti, vaid kvantiteeti – endale võetud/ kanda jäetud ülesannete kogust ja nende sooritust - see ei tõesta inimese headust ja tegelikkuse mõistmist – see on enese, kui rolliMina tõestamine.
Ennast erinevate rollide Minadena teadvustav inimene mõistab oma lugu nii, et tema ju teeb ja on, tõestatult, ja seda ka teise jaoks ja pärast, kuid see teine ei ole temaga rahul – tema teeb ja on, tõestatult, kuid temaga, kui Minaga, ei olda rahul – ta ei näe segadusest väljapääsu – tal ei ole sellele loole lahendust, sest tema on, selle teisega seotuna, selline Mina, millisena tema ise ennast välja näitab ja ise ka teoks teeb – ta on enese ettekujutus iseendast ja teoks tehtud ülesanded – ta on kõik see, mida ta endale ise ei valiks, kuid ta teeb seda kõike sellepärast, et rollipartner on olemas – tema ise ei saa nende ülesannete tegemise eest endale vajaminevat vastu, sest teine ei ole tema rolliMinale partneriks.
See on äraspidine olukord, sest tegelikkuses ollakse seotud läbi kindlate rollide ja ollakse teineteise rollile partneriks, kuid ennast rolliMinana nägev inimene ei taha seda rolli/ ei taha seda rollipartnerit, kuna ta tahab ennast teisiti kogeda ja näha – tema tahab teise poolse tähelepanu alusel ennast teisiti näha ja kogeda - tema tahab, läbi teise olemas olemise, teistsuguse tähelepanu osaliseks saada – kuid, kuna temale vajaminevat tähelepanu ei ole, siis tal ei ole enesele olulise ja vajamineva rolliMinale kinnitust. Tegelikkuses tahab ta rollipartneri vahetust/ ühendavast rollist vabaks, et saada endale võimalus enesega seonduvat muuta.
Enese Minade eraldatuse tõttu ta ei saa aru, et tegelikkuses ta ei vasta teise inimese ootustele ja vajadustele – ei rollina ega ka inimesena - ning lähedus temaga ei ole tegelikkus – ta on vaenlane, enese piiride sees, sellepärast, et ta kasutab enese rolli enese isiklikes huvides – ta kuritarvitab seda võimalust – ta vähendab endaga seotud rollipartnerit – ta manipuleerib tegelikkusega ja jätab enese poolt valitud sammud teise vastutada – tolle teise pärast ja jaoks said need teoks tehtud.
Ema on roll – selle rolli kohta on olemas teadmised, et ema teeb seda ja seda, sest rollis olemine on rollist tulenevate kohustuste täitmine. Laps on roll – ka selle rolli kohta on olemas teadmised, et laps teeb seda ja on sellisel moel, sest rollis olemine on rollist tulenevate kohustuste täitmine. Ema rolli täitmine kohustab Lapse rollis olija vajadusi täitma. Lapse rolli täitmine kohustab Ema rollis olija kasvatusele alluma ja seda õigeks tunnistama.
Sageli unustab vanem ära, et tema vastaspartneriks ei ole Laps, ilma õigusteta, vaid laps, kellel on olemas samasugused inimõigused, kui igal inimesel. Üsna sageli samastab vanem lapse Lapse rolliga ja nõuab selles rollis olijalt enese jaoks õigena olemist – ta ei nõua seda sobivust enesele, kui rollile, vaid enesele, kui inimesele, kuid ta seob selle enese, kui rolli väljendusega ja see sobivus ei tähenda lapse, kui väikese inimesega arvestamist - siis kui Laps on õige ja sobiv, siis vanem annab lapsele vajamineva, kuid kui ta ei ole vanema määratud tingimuste järgi õige, siis saab Last karistada ja karmil käel suunata – see ei tähenda inimese kasvatamist, vaid rolli kinnistumist ja rollina väljenduma kohustamist.
Rollidega samastunud/ rollidega samastatud inimesed unustavad ära või nad ei ole teadlikud enese loo algusest - tegelikult on koos inimesed, kes valivad konkreetses rollis olemise ja nõustuvad olema seda rolli kinnitava partneri rollipartneriks – iga rolli alus on inimene, kes tahab ise/ kes on valinud ise sellises rollis koos olemise – võttes endale kohustuse, olla ja väljenduda rollina, võtab inimene endale ka vastutuse selle eest, kuidas ta seda teeb ning oma valikuga annab ta, nii rollipartnerile, kui ka teistele looga seotutele või seda pealt nägevatele, teada, kas tema hoiab kahe vahelist ühendust kvaliteetse ja toimivana või mitte.
Mida rohkem inimene, kui tervik ja tegelikkus ja ka enese teised rolliMinad, varjab ennast mingis rollisuhtes olevana, seda suuremaks läheb jama – lugu läheb tasakaalust välja. Mida rohkem inimene ise ennast või tema rolli partner teda nö takistab ja valesti vaatab/ näitab – seda rohkem ta tegeliku enese välja elamist vajab. Seda rohkem ta teist, kui eneselt vabaduse võtjat, süüdlaseks peab ja teda karistada tahab või seda allaheitlikumaks ta muutub ja teise käske, enese olemise ja muutmise kohta, kuulab.
Inimese puhul, kes vajab ennast, kui kindlat rolliMina, on tegemist tähelepanust sõltuvuses olijaga – vägivallaga loo lahendaja võtab ise endale vajamineva – ta kohustab teist – Vaata Mind õigesti – Mina olen teinud Sinu jaoks seda ja teist – see kohustab Sind – Sina pead! või Sina oled valesti teinud ja olnud – tee lugu korda – tunnista mind rolliMinana! Inimene, kes läheneb loole meeldida püüdmise ja enese õigeks tuunimisega, proovib sooritada enesele vajamineva tähelepanu ostmist.
Sellise infoga kohtumine ongi lühiste ja traumade alguse punkt – tegemist on inimestega, kes ei ole loonud eneses selgust – põhi ja tugevus on inimesena olemine – inimene ise valib endale rolli ja väljendub selles, teades, miks ta rolli endale valis ja kuidas ta selle sai – kui tema oma rolli kanda ei taha, siis tuleb temal endal, midagi ette võtta – jäädes paigale ja olles teisega koos, annab ta informatsiooni, et ta nõustub olukorraga – tema on teise jaoks olemas ja sel juhul tuleb tal teisega, teisest lähtuvalt, arvestada.
Rollides olevana, teiste rollide valimine ja erinevate rolliliidete endale võtmine ning ka teisele, kui teistsuguses rollis olijale/ rolliliite omanikule osutamine, tähendab tegelikkust lahendamata teistsuguste võimaluste kasutamist – ühele ja samale ühisele lavale luuakse, muutuvate rollinimede alusel, erinevad korrused ja toad, milles ollakse teistmoodi ja kogetakse teisel moel – saadakse õigused ja antakse endale võimalused, et edasi taluda ja edasi kesta – see on enese, kui rolli, loomine ja teist, kui rolli, looma kohustamine selleks, et enesega seonduvat tegelikkust mitte muuta.
See on Lapse lahendus, et vältida vastutuse võtmist ja tegeliku iseenda nähtavaks tegemist – sel moel välditakse tähelepanu, millega ei nõustuta, kuid tegelikkuses toime ei tulda – väikese lapse ajus ei ole sellist ühendust, mis annaks selleks eluterve juhise – Mina olen mina tervikuna – mina ise olen võimeline muutuma – mina mõistan ja mina ise valin, kuidas olla ja kuidas mitte olla – mina ei vaja ennast, kui mingit kindlat rolli selleks, et olla õige Mina.
Sageli on selle Õige olemise taga trauma – tähelepanu ei olnud õiglane – vanem kasutas last enese huvides – suunas ja kohustas teda rolli selleks, et ise ennast aidata – enesele vajamineva rolliMinana olemiseks ja sellisena nähtavaks tulemise vajadus tähendas tähelepanu sõltuvuse olemas olemist.
Vajaminev lahendus tähendas, et vanem kinnistas lapse mingisse kindlasse rolli ja andis lapsele tagasisidet selle kohta, et ta teab ja näeb last just ja ainult selles rollis olevana – sellel lapsel ei olnud võimalik endaga seonduvat muuta muul moel, kui nõustuda rolliga – siis jäi vähendava tähelepanu kasutamine ja suunava info andmine ära – kui tema andis vanemale vajamineva tähelepanu ja oli tolle jaoks sobiva moel, siis oli temale endale osaks saav tähelepanu talutav.
Sellest tuleneb ka see juhiste enesele küsimine – märku andmine, et ollakse taltunud ja rollile osutajale allunud. See on enese vastutuse ära andmine - juhised, kui uus ja kohustav olemine, on vajalikud selleks, et eksimist ehk mitte soovitavat tähelepanu vältida - etteantud piirid ja kindlale väljendusele kohustamine on järjekordne roll/ rolliliide, mis tähendab senise Mina ära kaotamist ja uue Minana olema kohustamist - kuid, mis, ikka ja jälle, erineb enese tegelikkusest.
Uus, senisest erineva, senist muutva, ebameeldiva informatsiooniga tähelepanu tähendab sissetallatud rajale astumist - see toob kaasa möödunus aset leidnud mustri kordamise, kuid see ei lahenda tegelikkust - lihtsalt vahetatakse/ sunnitakse vahetama rolle/ rollide liiteid - see tähendab, et ei mõelda ega vaadata oleva aja teadlikkusega ning seega ei mõisteta ka tegelikkust - mitte üks rolliMina ei ole mina ise, inimesena - roll on alati kellegi/ millegi pool piiratud ja millelegi/ kellelegi suunatud olemine - see ei tähenda iseolemise vabadust ja teisega võrdsust ega ka inimesena nähtavaks tulemise võimalust.
Kui kaob rolli kinnitav tähelepanu, siis kaob ka rollis väljendumisele saadav tähelepanu - kui see tundub hirmsana, et siis mind enam ei ole - siis see tähendab, et ollakse ennast samastanud mingi kindla rolliga - inimese Mina on võrdunud rolliMinaga. Traumaatiline kogemus saab tähendada seda, et endale otsitakse ja vajatakse tähelepanu, et seda möödunu rolliMina nähtavaks ja elavaks teha - selle taga peitub tegelikkus - see rolliMina ei olnud tegelik inimene - lihtsalt see oli aeg, mil tema osaks sai parem tähelepanu, kui hiljem - senise rolli ära võtmine ja teistsuguse info andmine, uue Minana olemiseks, toimus muutunud tähelepanu saatel.
Seda mõistmata proovib inimene ennast taastada - seega vajab ta oma rollile partnerit ja enesele iseenda õigesti vaatajat - ta vajab õiget tähelepanu - kuid tema haavatavus peitub selles, et ta ei saavuta (püsivat) tulemust, sest ta ei ole roll - ta on alati palju enamat ja see tähendab, et teda saab väga erinevatel viisidel vaadata ja väga erineva info alusel tõlgendada - mitte üks tema vaataja ei tea ega näe tema tõde - see on teada ainult temale endale - kõik teised saavad eksida ja ka valetada - teised saavad teda vaadata ja kohelda rollis olevana, kuid väita, et nad seda ei tee või nad saavad, rolli alusel, võtta inimeselt õigused iseendale.
Kõige suurem kuritegu, mida väikest inimest kasvatav täiskasvanu saab teha, on kohelda ja näidata last ainult rollides olevana - see tähendab, et laps ei tea enese tegelikkust - igas oma rollis, tegelikus või peale sunnitus, olevana on ja jääb ta alati inimeseks - seda tõde ei saa muuta mitte keegi ega mitte kellegi tähelepanu.
Marianne
24.04.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar