On käes kriis – kui üks ei taha, siis teine ei saa. Inimese sees on segadus, kui ta teeb oma silmad lahti ja kohtab tegelikkust – näeb olevat sellisena nagu see on. Täiesti tõsiselt tundub, et sel hetkel kaoks nagu maa jalge alt, kuid tegelikult ei ole seda seal ammu olnud – seda, ühise Meie, teed ei ole seal, kuhu tema oli astunud. Tema oli üksinda need sammud teinud – teine oli justnagu olemas olnud, kuid ei olnud kaasa astunud.
Miks nii, kui ometi oli olnud nagu tavaline aeg – koos olemine ja edasi liikumine olid jätkunud inertsist ja kantud ettekujutusest – oli selline, on selline – olin sellisena, olen sellisena – teine oli seal ja sellisena, teine on ... sai selgeks, et teise väljendus ja kohal olemine oli olnud ilusioon – tegelikkuses oli too kusagil mujal ja teistsugusena.
Jah, tuleb tunnistada, et tundevajadus ja ebamäärane rahulolematus olid andnud märku juba varem – need olid kasvanud ajas – siis, kui olid kogemused, et tegelikkus ei vastanud ettekujutusele, oli kasvanud vajadus kinnitada ühes olemist – omada veendumust, et omatakse kontrolli ja saadakse kinnitav tagasiside, et on olemas olemine ja võimalused sellele iseendale, kes oli oldud – sellisele iseendale, kui teine oli veel alles ja vastas vajadustele.
Silmi avades selgus tõsiasi, et teine oli edasi kõndinud ja välja kasvanud – vana aeg ei olnud enam tänane aeg ega teise teema – tema ei olnud enam sama ega vajanud enam samal moel – tema vajadused said täidetud mujal ja teisel viisil – tema ise oli leidnud ja loonud endale teised lahendused.
Just sellepärast ta ei vajanudki enam seda, mis oli ära olnud, kuid ta oli mänginud kaasa ja olnud, näiliselt, olemas – ja just sellepärast, et suurenenud vahemaa ja muutunud sisu ei klappinud kokku vanast alles jäänud fassaadiga, oligi inimeses vajadus turvatunde ja selguse järele – tema vajadused ei olnud enam ühine teema, vaid ainult tema isiklik mure.
Tõde oli selles, et mingil põhjusel ja millegi nimel oli eemale astuja teinud endas otsuse ja sellest hetkest alates ei kõnnitud ega kasvatud enam koos. Kuna otsus oli olnud ühepoolne – järgides distantseeruja vajadusi ja eesmärke, siis ta ei andud teisele sellekohast infot – ta ei jaganud enam teavet oma vajaduste ja soovide kohta, sest enam ta ei oodanud sellest koos olemisest enesele täidetust ega endaga kaasa kõndimist.
Seega kasvas ta teadlikult teisest kaugemale – justnagu teise kontrolli alt välja – astus ja asus teisele teele - ise olema. Iga tema poolt tehtud samm, enese vajaduste täidetuse poole, tähendas uut kaugus - laienevat kahe vahele jäetavat maad.
Kuna lahku astuja oli endas otsuse teinud ja reaalseid samme astudes ka oma otsuse teostanud, kuid ei olnud võtnud vastutust, enese ega oma osa eest suhtes, siis oli ta vangis – ta pidi kogema seda ja osalema selles, mis ei olnud enam tema vajadus ega kasvamine – tema ei loonud endale ega ennast sinna.
Suhte sees olles tuli panustamine tema arvelt – see vähendas tema ressursse. See tähendas, et ühes olemist jätkates, oli ta maksnud iseendaga – suhe oli muutunud kohustuseks – tegemiseks ja olemiseks teise jaoks ja pärast – see tähendas ülekohut ja suurendas ebakõla – oli soov saada vabaks – elada iseendale ja iseendana. Ta ei teinud ega olnud valmis tegema koostööd ühise ega teise nimel, sest see tähendas tema jaoks hirmu – säilitades vana, peaks tema vanal moel edasi olema – kuid ta ei saanud seda olla, sest enam ta ei olnud selline.
Vanades mustrites mängides uskus lahku astuja, et ta ei ole vaba ja tal tuleb ennast vabaks võidelda ja/ või murda – tema ülesanne oli päästa ennast valest vabaks. Kuna, talle pidi tema Hea ja Õige Inimese nimi alles jääma, siis tema pidi saama endale vettpidava põhjenduse, miks tema oli õige ära minema ja seega ta ei saanud öelda, et põhjus on temas – ta ei olnud valmis tegema endaga tööd – nägema enda tundeid ega oma osa loos. Tema tahtis ära ja lihtsalt mujale – eemale ja välja enda jaoks möödunust.
Lahku astuja oli, oma vabaduse nimel, teinud pikalt ja põhjalikult tööd – kuna ta eitas oma osa loos ja tahtis panna teist oma kannatuste eest maksma – toda süüdlaseks määrata ja kogu loo eest vastutust võtma sundida - siis oli ta kasutanud valeks nimetamise taktikat. Vale juurest äraminek on aktsepteeritud põhjus – kõik, kes pealt näevad või, kellele muret kurdetakse, tunnevad kaasa ja kiidavad otsuse heaks ning toetavad teekonda. Seega - teine oli vale – ükstapuha, mida too tegi või ei teinud – too tegi seda valesti – lisaks oli too ka halb ja väärtusetu – ei olnud olemas ühtki põhjust, miks pidanuks või tahtnuks sellise inimesega koos olla.
Suhte sees pimedana jätkanu jaoks oli tegemist võimatu ülesandega – talle ei jagatud infot, et ta saaks teisega arvestada ning teda nimetati valeks just sellepärast, et ta ei arvestanud teisega. Tema sees oli segadus ja ta ei leidnud lahendust – oldi koos, teine väitis sõnade ja kohal olemisega, et tahab hoida ja teostada koos olemist, kuid tema teod ja sammud tõestasid vastupidist. Üks ei saanud, sest teine ei tahtnud – samal moel enam edasi ei saanud ja see tähendab, et käes oli kriis – oli aeg mõlema poole muutuseks.
Selles hetkes, kus pandi stop ette edasi minemisele ja möödunu, kui ühise alles hoidmisele, toodi päevavalgele info - vanal moel enam edasi ei saa, sest vanal moel olnut enam ei ole – ühe osapoole samm oli muutnud mängu – distants, sisu, panustamine olid muutunud. Siit edasi ei astu – nende sõnade välja öeldes lõpetati peitusemäng ja hämamine – kuigi mingite tingmärkide järgi ja välise pildi järgi võis ju näida, et vana oli säilinud ja ehk võinuks sel moel jätkata, kuid tegelikult ei olnud see võimalik – see oleks olnud ainult enese müümine ja petmine - nõustumist olema väärtusetu vahend, kes otsib enese olemas olemise õiguse tõestuseks, teda hindavat peremeest.
Suhe on kahe inimese vaheline seotus - kahe inimese panus ja koostöö annavad suhtele näo ja sisu – üksinda ei saa suhet alles ega elavana hoida, kui teine ei taha ega vali selles osaleda, siis ei piisa ainult ühe poole pingutusest – ära olnule elu sisse ei saa puhuda.
Ei saa, kuid ikkagi proovisin. Silmade avanemisele ja tõega kohtumisele järgnesid erinevad etapid. Eitus – ei, nii ei saa olemas olla, protest – ei ole nõus – see ei ole aus ega õiglane, masendus ja lootusetus – midagi ei ole teha – endast ei piisa, võitlusvalmidus – enesele kuuluva ehk möödunu tagasi võtmise katsed, potentsiaali nägemine – nii saaks ja nii võiks.
Kogu vastutuse enese õlgadele võtmine - olin täiesti tõsiselt arvanud, et kogu lugu - kogetud tagajärjed - oli minu süü – kui oleksin, kuidagi ja millalgi midagi teisiti teinud, siis ei oleks sellesse kohta jõudnud – siit tegin järelduse – tagajärg oli enda poolt tegemata jäänud töö – omal moel oligi - olin jätkanud eitajana kõndimist ja tegelikkuses ära lõppenu edasi vedamist - seni, kuni olin kohal ja uskusin oma erinevaid uskumisi, oli alles.
Enesepetmise lõpetamine – olin oodanud vastu seda sama, millisena ise olin olnud ja milleks ise olin valmis olnud – sama vastu ei saanud – vajadus sama kogemise järele oligi süvendanud vajadust, sest mida enam panustasin või enda panust nägin, seda enam nägin vastu vaatavat ja saamata jäävat tühjust. Sel moel ma ei muutunud ega kasvanud edasi, vaid ootasin ja jätkasin vana tagasi nõudmist - ei arvestanud tegelikkusega.
Aktiivne ja passiivne reageerimine olid katsed hoida ennast muutumatuna – vana taastub ja saab samal moel edasi minna. Ära olnu reanimeerimine oli juba ette ebaõnnestumisele määratud – sel moel oleks sündinud suhtemonstrum – millel sisuks valetamine ja kohustuse kandmine, pidev hirm, et kaob ja kontrolli teostamine, et tagada turvatunne.
Oli käes aeg iseendas seisatuda – võtta vastu teadmine - mina ei kontrolli olukorda välises – teisele ei ole oluline suhte läheduse ega selle kvaliteedi muutmine – temast ei saa suhte päästjat – tema tuleb ilma selleta toime. Oli käes aeg iseseisvuda ja kasvada enese teel – jah, see tähendas enese reaalseid samme eemale teisest ja vanast ning ainult iseennast puudutavate otsuste vastu võtmist ja teostamist. Leinaprotsess – vana mäletamine ei tähenda igavesti kestvat ja kõige lõppu, vaid läbitud teedkonda, kogemusi sellele ning vabadust ja enese tee jätkumist.
Marianne
16.02.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar