Puhas olemas olemise rõõm

puhas olemas olemise rõõm, et olen siin ja praegu olemas.

„ ... alles siis, kui ... „ on väga pika ajalooga muster, mille võtame nii hõlpsasti eelnevatelt põlvedelt üle. Mis iganes põhjusel on kunagi keegi seadnud oma teele tõkke öeldes – et alles siis, kui ... saan, olen, teen, tunnen jne ... - ja see on jäänud püsima, sest inimene ei ole seda ära kustutanud, vaid on jäänud oma lubadusele truuks oodates üha edasi aega, millal ta saab siis lõpuks ometi olla, teha, tunda jne.

Oma teed käies otsisin põhjust, miks ma rõõmu sündimise hetkel avardudes kägardusin ja tundsin, et mul ei ole ruumi kuhu kasvada ja nii pöördus rõõm alati valusaks grimassiks. Üleeile ilmusid Alkeemias minu sõnastatud laused ja ma tundsin siirast rõõmu ning tänulikkust selle kingituse eest, aga seda varjutas kokku kiskumise pinge ja ma küsisin endalt Miks? ning sain vastuseks, et ühte inimest ei ole seda hetke minuga jagamas – ei ole tundmas rõõmu minu olemas olemise üle. Küsides, Kes on see inimene? - vaatasin veel sügavamale endasse ja sain vastuseks – ema ei ole. Kui, aga ema ei tunne rõõmu minu üle, sest ta ei tunne rõõmu iseenda olemas olemise üle, kuidas siis saan mina olla rõõmus iseenda pärast ja sealt ka minu muster, et – alles siis, kui ... - see uskumine oli kandunud pea kõikjale, kus mina ise olin iseendale rõõmu allikaks olnud.

Ema ei tervitanud minu tulekut rõõmuga, sest mina ei olnud tema jaoks puhas rõõm, kuna ta lootis oma elult enamat ja nii seadis ta tõkke, et alles siis, kui .. ning mina võtsin oma emalt mustri üle ja lisasin sinna oma uskumise ja see pall kasvas veeredes üha suuremaks. Kuid mina ei saa ema ja isa otsuseid muuta ega ümber pöörata, sest need on nende valikud ja nende vahelised teemad. Mina saan endasse vaadates kustutada oma tõkked ja seda ma ka täna tegin.

Taas puude keskel olles kõnelesin neile oma avastusest ja sealt läks minu tee edasi. Ma avanesin ja voolasin välja, lubades tõketel minna mõistsin, et minu sees on olemas puhas olemas olemise rõõm, et olen siin ja praegu olemas. Olen rõõmus iseenda üle, sest kõik see, mis minust sünnib on rõõm, mida ma tunnen sündimise hetkel, sest see olen mina, kes avaneb ja avardub. Ma tunnen rõõmu iseenda üle, sest olen iseendana olemas. See on minu elu maitse, mida just praegu kogen – see on hetk, mis on ning see on ehe ja siiras – see on minu olemas olemise hetk.

Minu tulevik on veel avamata kingitus – selles lauses on lohutus ja lootus, et saada jõudu astuda edasi, tugi ja toetus keerulisel hetkel. See on teadmine, et ees on ootamas midagi uut, põnevat ja fantastilist. See on kingituse avamise rõõm, et ma leian uuest saabuvast hetkest iseenda ja tunnen rõõmu, et mina olen selles hetkes olemas just sellisena, millisena ma valin olla. Mina saan kingiks uue valiku igal uuel hetkel – see on minu rõõm avastada ja mängida iseenda värvidega Maailmas, kus ma olen olemas.

Marianne

24.02.2019.a