Tulevik on veel avamata kingitus

Õhku täis sõnad,

soovid, mis suuremad

kui tegelikkus.

Mullikesi puhudes

oma juttudes

kärbsest saab hobune,

kes tuule kiirusel

Sind edasi viib,

oksast tugev sild,

mis tormlevat jõge ületades

Sind eesmärgini kannab.

Isegi Sina uskuma jääd,

et vot kohe nüüd

Sinu soovid täituvad,

unistused elustuvad

ja siis elad

ning oledki seal -

Imede Maal.

Õhku sõnadega joonistad

kõik selle, mida ihkad

nii väga, väga igatsed,

käega katsuda tahtes

unistustes reaalsuseks luues.

Kuid siis

astub esile tegelikkus,

jalad taas puudutavad maad,

õhk pahinal välja voolab.

Vaatad seda, mis olemas on

ja väsinult ohkad.

Sa tead, et kunagi tulevikus

tagasi vaadates

näed ja tead seda MIKS?,

kuid siin, selles hetkes

Sa oled ilma.

Veel on aega,

mida läbi kõndida,

et tegelikkuses

jõuda sinna,

kuhu soovisid - 
tulevikku.

Sinu sõnades oli peidus

lootus ja enesele lohutus,

kuid õhust tehtud

ja õhuga täidetud

Maailm läheb katki

reaalsusega kokkupuutudes,

siis tegelikult

Sinu sees on kergendus -

Sa elad taas olevikus

mitte saabuvas tulevikus.

See seal on endiselt teadmatus,

sest ees ootav on saladus -

Tulevik on veel avamata kingitus!

Marianne

07.02.2019.a