teisipäev, 8. mai 2018

Sina Ise oled Maailma parim kaaslane - Meditatiivne rännak vol 28





On kesksuvi, päike paitab Sinu palgeid, mesilased sumisevad laisalt kui õielt õiele lendavad, kõikjal lõhnab magusalt rammusa suvesoojuse järele. Sa kõnnid rohelises aias ja hoiad ühel inimesel käest kinni, te olete jalutuskäigul. Sa toksid varbaga teele jäävaid kivikesi, vahepeal jooksed kollastele ja kirjudele liblikatele järele ning püüad liblika kombel lendu tõusta, kuid siis lippad jälle tagasi ja võtad uuesti käest kinni. Sa tunned ennast turvaliselt, Sul on hea olla, Sa naeratad Maailmale ja tajud, kuidas kogu ümbritsev Maailm pilgutab Sulle lõbusalt silma.

Aianurgas kasvavate puude all seisab pikk pruun puust poom. Sa soovid sellele kõndima minna. Sa astud poomile ja vaatad, kuidas ta lebab Sinu ees kui üks pikk ja sirge tee. Sa tunned, et Sa tõesti tahad mööda teda kõndida, minna algusest lõpuni välja. Sa oled otsustanud, et täna teed Sa selle ära. Sa astud esimese sammu ja see tundub nii lihtne, sest Sa näed teed enda ees ja Sinul hoitakse turvaliselt käest kinni. Sa teed veel mõned sammud, kuid see ei ole enam nii põnev, sest Sa ei saa end proovile panna. Sa otsustad katsetada, kuidas on, kui Sa paned silmad kinni ja seejärel kõnnid.

Sa suled silmad ja peatud hetkeks. Maailm on muutunud, sest sa ei näe enam teed, kuigi Sa tead, et see on Sinu ees. Sina pead vaid astuma ja tasakaalu hoidma. Esimese sammu teed Sa kobavalt, teine läheb lihtsamalt ja kolmas tuleb juba väga hästi välja. Sa tunned, kuidas Sa muutud enesekindlamaks. Sinus kasvab julgus ja otsusekindlus teha oma järgmised sammud Ise, ilma toetava käe abita. Sa lased teise käest lahti ja nüüd oled Sa päriselt Sina Ise! Astud sammu ja naudid vabadust uuel moel. Sul õnnestuvad ka teine ja kolmas samm ning korraga Sa tajud, et Sa oled võimas ja suudad kõike. Sinu ümber on Maailm, kes toetab ja jälgib Sind ning ta näeb, kuidas Sa kõnnid, näeb seda, milleks Sina võimeline oled. Sa tunned, et siin selles Maailmas on Sinu jaoks kõik võimalik, kõik teed on valla ja uksed avali: „Mine ja kõnni, kus ja kuidas Sa iganes soovid!”

Kuid korraga Sa taipad, et oled üksi. Sinu ümber on ehmatav avarus ja Sa ei taju enda ümber mitte kedagi ega midagi, kust haarata abi saamiseks kinni. Sa soovid tunda, et Sind hoitakse ja armastatakse ning seda, et Sinu käest ei oleks lahti lastud. Kogu hingest vajad, et jsut nüüd aidataks Sul turvaliselt edasi kõndida. Kuid Sa tajud, et Sa oled üksi ja pead Ise astuma oma sammu, kuid see osutub korraga Maailma kõige raskemaks ülesandeks. Sind ümbritsev tühjus on nii hirmutav, et Sa jääd seisma ja ei julge enam edasi astuda. Sa lööd tasakesi kõikuma, lähed tasakaalust välja ja kardad kukkuda. Sind haarab paanika. Sa ei tea, mida teha, sest kardad, et nüüd on kõik läbi ja kohe saad Sa füüsiliselt haiget. Hetk peatub ja Sa oled oma tunde sees, oled justkui selle sees kinni ja lõksus.

Kuid siis avad Sa oma silmad. Sa oled taas päikeselises päevas kohal. Sa näed, et Sinu kõrval ollakse, seistakse käed välja sirutatud, valmis Sind iga hetk kinni püüdma. Sa haarad käest kinni ja järgmisel hetkel tunned terves kehas rahunemist, sest tajud füüsilist toetust ja tead, et Sa oled turvaliselt hoitud. Sa taastad oma tasakaalu, seisad ja rahuned. Siin, selles kohas, on Sinul võimalik valida, kas kaitstult turvalisele maapinnale astuda või jätkata oma teed. Hetk vaikust ja Sina valid edasi kõndimise.

Esimese sammu astud Sa taas teise käest kinni hoides, kuid siis tahad Sa uuesti enda võimeid proovile panna. Taas lased Sa teise käest lahti. Sinu jalad on kindlalt poomile toetatud, see on Sinu punkt, millele ehitad üles oma tasakaalu. Sa mõistad, et oluline on leida üles usk iseendasse, leida enda sees tasakaal ja astuda oma järgmine samm. Iga samm on oluline, sest selle sooritamisest sõltub, kas kukud või jääd teele. Sina astud oma järgmise sammu. Sa keskendud sellele, kuidas Sina seda teed. Sa tead, et see õnnestub, sest enne kui Sa jala maha asetad, kuulad Sa iseennast ja tajud teed oma jalge all. Uuesti suled silmad ja astud veel ühe sammu ning teisegi.

Korraga Sa mõistad, et oluline pole see, kas Sa kõnnid avali või suletud silmadega, oluline on see, kuidas Sa seda teed. Oluline on see, et teaksid, kus Sa oled, mida Sa teed, kuidas ja kuhu Sa astud. Sa võid end proovile panna, Sa võid kukkuda, Sa võid enda jaoks ebaõnnestuda, kuid tegelikult on need kõik vaid Sinu enese sammud Sinu teel ning mitte üks samm ei ole Maailma lõpp vaid järgmise algus. Sa saad aru, et peale igat sammu saad Sa uuesti valida, kuidas ja kuhu Sa astud. Sina ise valid oma viisi. Sinus on olemas punkt, millele luua ja ehitada oma tasakaal. Sinu turvatunne oled Sa ise, sest Sa tead, et Sina oled kõigeks võimeline, kui Sa vaid Ise seda usud ja endal tunda lubad. Sa armastad iseennast, sest Sina oled Maailma parim kaaslane, kelle käest kinni hoides saad edasi rännata.

Sa oled poomi lõppu välja jõudnud. Sa avad oma silmad ja kui liblikas tõused lendu, hüppad Sind ootavate käte vahele ja saad osaks suure kallistuse enne, kui jalad maapinnale libistad ning uuesti käekõrval edasi kõnnid või joostes Maailma avastama suundud.


Marianne
08.05.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar