Lehed hiirekõrvul kikitasid,
kui pungad avali pakatasid.
Värskendav vihmasadu
kõndis vaikselt mööda radu.
Tibutades alla sadas,
Maale jõudu juurde jagas.
Kui võluväel muutus
loodus,
kõik kasvas ja kosus.
Õrnrohelise looriga,
kevadvärske rüüga
said riietatud puud ja põõsad.
Kirju kojaga tigu
roomas mööda mustavat vagu.
Külvava traktori järel kõndis
hanesid parves, omajagu.
Konn võrgutavalt kraavis
krooksus,
sookurg õrnalt kaasat huikas.
Kõigil oli tegemist,
uus algus ootas sisseseadmist.
Mina hargiga maad kaevasin,
kui ööbik
puuladvas laksutas
jäin seisma ja kuulasin.
Ilma priiskava kleidita
kauneid
aariaid esitas,
see oli nii lihtne
ja armas.
Siis tuli üks varajane sääsk,
tüütult kõrva ääres
pinisedes
enda suguvõsarohket suve
ennustas...
Marianne
10.05.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar