neljapäev, 10. mai 2018

Õrnroheline loor





Lehed hiirekõrvul kikitasid,
kui pungad avali pakatasid.
Värskendav vihmasadu
kõndis vaikselt mööda radu.
Tibutades alla sadas,
Maale jõudu juurde jagas.
Kui võluväel muutus loodus,
kõik kasvas ja kosus.
Õrnrohelise looriga,
kevadvärske rüüga
said riietatud puud ja põõsad.

Kirju kojaga tigu
roomas mööda mustavat vagu.
Külvava traktori järel kõndis
hanesid parves, omajagu.
Konn võrgutavalt kraavis krooksus,
sookurg õrnalt kaasat huikas.
Kõigil oli tegemist,
uus algus ootas sisseseadmist.

Mina hargiga maad kaevasin,
kui ööbik puuladvas laksutas
jäin seisma ja kuulasin.
Ilma priiskava kleidita
kauneid aariaid esitas,
see oli nii lihtne ja armas.

Siis tuli üks varajane sääsk,
tüütult kõrva ääres pinisedes
enda suguvõsarohket suve ennustas...


Marianne
10.05.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar