esmaspäev, 30. aprill 2018

Kes on tähtis / Kes on tähtsust täis





Tähtsus nina püsti ajas:
Mina olen teistest parem!”
Oli üleolev ja uhke
ennast täis ja kõike,
sest mitte keegi polnud
selline kui tema olnud.

Ta jagas kaheks Maailma,
kus ühed on paremad,
teised halvemad,
sest ühed on tähtsamad,
teised tühisemad.

Ennast ja teisi võrdles,
teiste tegemisi arvustas,
ikka ja jälle lahterdas,
üha uuesti hindas,
enda paremust tõestas.

Kuid ometi kinnitust vajas,
sest ise enda olulisuses kahtles.
Teiste tunnustust tahtis,
see elamiseks põhjuse andis.

Järjepidevalt kontrollis
teiste sõnu ja tegemisi.
Kõiges ja kõigis pidi olema
teadlik ja osaline.
Kui tema heaks kiitis,
siis seda teha tohtis,
nii olla ja rääkida võis.

Kui teda välja jäeti,
mõeldi ja tehti ise,
siis vihastus ja solvus,
pures roheline kadedus.

Kuid ise halli hiirena kartis,
sest välja jäetust pelgas,
et kui keegi teine
teda ei tunnusta
siis ei paista
tema paremus välja
ja teda polegi vaja.

Ta tundis, et ta oli vale,
ta kartis selgust ja tõde,
et tema sünd oli õnnetus
toimunu oli olnud kohutav eksitus.

Sügaval sisimas ei uskunud,
et iseendana olemas olemine
on kõigile samaväärne,
et elamine iseenda moel,
on igaühe õigus,
sest elamine on tõestus,
olemas olemises olulisus.


Marianne
30.04.2018.a



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar