reede, 20. aprill 2018

Seisan eilse ja tänase piiril





Reha libiseb üle muru,
mõnuga kraabib kulu.
Sügisene värvide võlu
pruuni vaibana kaduv kõdu.
Lehekuhjast tõusev suits,
kirbe ja minevikust must.
Muti talvine töö
mustavate kuhjade vöö.

Kuivanud lehtede alla
peitunud uus elu,
sinilillede taevasinine ilu.
Viimane jääkristall sulab,
kui päike üle kuldab,
soojuse pehme vaiba
maale katteks laotab.

Seisan eilse ja tänase piiril,
ühel pool uus algus,
teisal möödunu jäänus.
Kevadöö kargus,
miljonite tähtede valgus,
sookurgede puudutavad huiked,
igatseva südame tuksed,
millegi nimetu ja kauge
mälestus, ärevus ja ootus.

Maapõue antud kingitus,
palvele lähetatud vastus,
möödunud aja mälestus -
münt, kui kinnitus -
märk, mis saadetud,
et olen hoitud
ja armastuse kaitsega kaetud.


Marianne
20.04.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar