Sa istud jalgratta seljas ja
sõidad linnast välja. Majad, inimesed, autod ja neist sündiv müra
jäävad seljataha. Sa tunned, kuidas tuul Sind tasakesi paitab ja
tagant lükkab. Sinu jalad vajutavad märkamatult pedaale ja ratas
veereks justkui iseenesest edasi. Sinus on vabadus ja kergus. On
lihtsalt aeg iseendaga olla.
Sa sõidad mööda teed kuni
keerad ühele metsavahelisele rajale. Tee lookleb puude vahel ja Sa
tunned, kuidas nad suhtlevad Sinuga, igaüks talle omasel moel. Sa
tuled ratta seljast maha, toestad ta ja seisatud, oled ühes paigas
kohal. Suled silmad ja lihtsalt oled. Sinu ümber on värskus ja
metsa maitsetest tulvil õhk. Nii, et Sina saad seda tunnetada,
maitsta, nuusutada, juua ja süüa. Sa saad kosutust ja Sa oled
täidetud. Sinu sees on rahu ja jõud.
Sa tajud, et üks puu kutsub
Sind. Sa avad silmad ja leiad ta üles. Sa kõnnid ta juurde ja
vaatad teda. Libistad pilgu maapinnalt alguse saavat tüve mööda
üles kõige kõrgemasse tippu välja. Sa paitad pilguga tema tüve,
oksi ja lehti. Sa silitad teda peoga, tunnetad ja kallistad teda. Sa
tunned, kuidas oled hoitud. Sina ja puu, teie sees olev sügavus ja
avarus saavad üheks. Sa hingad ohkega välja, keha vabaneb pingetest ja Sa
lõdvestud. Sa seisad puuga koos, kasvades ühes temaga, maa
sügavusest sündivatest juurtest kuni viimase lehe tipuni, mis
puudutab taevast. Te asute kõiksuses.
Puu annab Sulle kingituseks kaasa
oma oksi ja lehti. Ta lükkab Sind õrnalt puude vahelt paistva jõe
poole. Sa tänad puud ja võtad kingituse kaasa ning lähed osutatud
suunas. Jõudes jõe äärde otsid pilguga kohta, mis Sind ootab. Jõe
kaldal on üks suur kivi, milles on sügav lohk ja see on täidetud
päikesest sooja veega. Sa tajud, et see ongi õige koht. Sa lähed
ja paned kingiks saadud oksad ja lehed looduslikku vanni ja lased
neil seal olla.
Sa võtad endalt riided seljast
ja asetad nad kivile. Sa tunnetad kivi tugevust, päikese pehmust ja
soojust, mis hoiab Sind. Tasakesi laskud vannivette, leiad endale
mugava asendi ja usaldad end veele. Paned silmad kinni ja lihtsalt
oled, kuulates jõe vulisevat voolamist, tuules liikuvate lehtede ja
rohu õrna sahinat, lindude laulu. Sa tajud vee soojust, pehmust ja
hella embust, kui liigutad end tasakesi tema sees.
Puu oksad ja lehed on andnud
veele oma väe ja jõu, see kõik kandub Sinu sisse. Sa tunned puu
lõhna ja tajud tema tugevust. Sina saad täidetud. Kõik Sinu sees
rahuneb, keha lõdvestub ja Sa lubad endal olla. Sina, kes Sa enne
olid kui erinevateks osadeks killustunud, siis nüüd, puu toetusel, sulandud
Sa üheks tervikuks. Sinus ei ole enam seinu ega tõkkeid. Sa hingad
ja oled ühena. Sa tunned end mõnusalt, tajud endas igat kohta ja
naudid seda mõnusat surinat, mis kõditades Sinu sees energiana
voolab.
Sa tõused ja astud veest välja.
Sa sirutad end kui puu, kelle juured on sügaval maa sees ja käed
tõusmas taevalaotuse poole, sõrmed päikesekiirtega mängimas. Sa
kõnnid jõeni ja ujud tema värskendavas vees. Tunned endas voolavat
erksust ja uut elujõudu. Kaldale jõudes tantsid loodusega ühes.
Sina, kes Sa oled vabana
sündinud, tunned, et nüüd lubad Sa endale vabaduse elada iseendana
ja hingata avades end Maailmale.
Sa leiad kaldalt ühe sule, mis
köidab Su pilku ja Sa korjad ta üles. Vaatad ja hoiad teda. Sinus
ärkab üks kelmikas mõte ja Sa tõused uuesti kivile, hoiad sulge
peos, soovid ühe soovi ja peopesi avades ning õrnalt puhudes aitad
sule lendu. Tuul tuleb ja napsab ta kaasa, viib Sinu soovi endaga
laia Maailma. Sa tänad, et Sind on toetatud, hoitud ja Sinule on
kingitud hetk iseendaga. Sa lähed tagasi jalgratta juurde, lehvitad
metsale ja asud teele.
Marianne
13.04.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar