Inimesed on ühes, kuid nad ei saa ega vali olla lähedases ühenduses, sest nende kasutuses olev informatsioon on erinev – see erinevus ei liida ega täienda, vaid lõhub ja lahutab. See erinevus ei ilmne kõikjal ja kõiges, kuid see on määrava tähtsusega, kuidas ühises aset leidvate teemadega tegeletakse ja mil moel nendesse suhtutakse. See erinevus tagab, et ennem lõhutakse, kellegagi kokku siduv ühine ära, kui tegeletakse selle ühenduse tervendamisega.
Inimesed, kes on kasvanud vägivalla saatel ja vähendamise mõju all, peavad enesele osaks saanut normaalseks ja tavapäraseks. Häirivaks ja haiget tegevaks küll, kuid ometi selliseks, mida tuleb taluda ja millega tuleb leppida siis, kui ei suudeta ega osata seda ära hoida. See tähendab, et inimese vastane vägivald, inimese vähendamine ja inimese – vaimsete/ füüsiliste/ eluliste - vajaduste eiramine on sama argised nagu hammaste pesu ja muutuv ilm.
Vägivalda kasutav keskkond on suletud keskkond – seal on käibel kindel informatsioon, mida ei muudeta ega mõtestata ega seata kahtluse alla – seda lihtsalt kasutatakse. See on suletud keskkond, sest sinna ei ole võimalik, keskkonda muutvat ja vägivalda teisiti tõlgendavat, informatsiooni juurde anda – seda ei võeta vastu, seda ei peeta õigeks, see nimetatakse ohuks ja valeks.
Vägivaldne keskkond on õpitud/ omandatud/ ülevõetud vaimselt keeruliste kogemuste lahendamise muster – ühendatuid ühendab ühesugune info kogumise, töötlemise ja edastamise muster. Iga miski on saanud alguse millestki, sest seda on olnud, kellelegi vaja – informatsioonile suletud keskkond on selle alles hoidjale vajalik – tema saab sealses seda, mida mujal ei saa – vähendades, kedagi teist, saab tema tõstetud - ise ennast väljendades saab ise ennast välja elada.
Üks saab üle olla siis, kui on olemas see, keda on võimalik vähendada/ kes laseb ennast vähendada. Vähendamise kogemus on halb ja valus, kuid inimene kestab selle üle, sest see kaasneb, millegi olulisemaga – see on hind, mis tuleb maksta selle eest, et olles vähendatu, saab inimene teise inimesega kontakti ja olla vajalik, kuid kogeda ka enese kinnitust – Mina olen Vähem, Viletsam, Halvem – inimene teab Kes tema on – ta ei kaota ennast ära – Mina olen = Mina olen olemas – läbi teise.
Suletud keskkond tähendab koos olevaid/ elavaid inimesi, kes ei ole tulnud ega tule enese Mina kaotusega toime – nad on enese Mina kriisis ja leidnud sellele olukorral lahenduse – see keskkond aitab neil „ellu” jääda – nad on üksteise tugigrupp – selle jaoks, et üks saaks Mina olla, teine kinnitab seda olemist – rollid määravad ära selle, kes, keda, kellena kinnitab.
Mina kriis tähendab inimest, kes on enese kaotanud – ta ei ole/ ta ei saa enam olla see Kes ta oli ja tal ei ole uut iseennast või see uus Mina, kellena teda koheldakse ja, kelleks nimetatakse, ei lähe kokku tema endaga ja see on vägivaldne kogemus.
Kriis kestab, sest inimene tahab vana ennast tagasi. Kriis kestab, sest inimesel ei ole olemas seda põhja, millel, iseendana, teha oma sammud, suletud situatsioonist, välja ja edasi. Inimene elab edasi sunnitult – tema sammud ei tule vabast tahtest ega enese seest sündides – see Mina, kes edasi läheb, peab seda tegema – ümbritsev kohustab ega jäta valikut.
Vägivaldses keskkonnas osalejad on saanud endale uue Mina, mis aitab neil ennast paremini tunda ja näha, nad on saanud Mina, mida on võimalik teiseks vahetada – ka kõige vähem saab võimaluse olla parem Mina – seda siis, kui tema on teisele kasulik ja teise jaoks õige.
See tähendab, et siis, kui keegi valib endale Mina ja väljendub selle Minana, siis kasulik/ kasutada olev lubab sellel sündida – tema nõustub enesele antud/ jäetud Minana olema ja lubab ennast vastavalt kohelda – enese käitumise ja olemisega kinnitab ta teise Mina olemas olemist – tema teeb selle nähtavaks, et teine näeks enese peegeldust, võimu, tahet, suurust, ilu, õigsust – ise ennast sellisena, mis täidab tema vajadust olla see Kes suudab, muudab, on, määrab jne.
Erinevad Minad on infokogumikud – siis, kui üks Mina satub ohtu, siis saab valida teisi, millele toetudes jõuda tagasi algusesse – eneselt ära võetud Minana olema – see tähendab, et inimene on leidnud enese olukorda lahendava lahenduse – enam ta ei kaota ennast ära – temalt võidakse võtta Mina ära, kuid ta teab, kuidas seda tagasi saada.
Vägivaldse keskkonna hierarhia tipus on see, kes on jõudnud sellise positsioonini, et temalt ei võeta tema Mina ära – on midagi, milles teised sõltuvad/ erinevad temast ja seega nad kinnitavad üleval pool olijat sellesse rolli, mille too endale valib. Üleval pool olija annab teada Kes tema on ja milline tema on – allpool olevatel on kohustus sellist teda näha ja nähtavaks teha.
See, et keegi on teisest sõltuv, on informatsioon, miks kasutavad Mina kriisis olevad vanemad oma rolle ja rollide suhteid ära – kuna laps sõltub, siis on see pidav põhjus, miks vanem on üle ja tema Mina jääb/ peab jääma alles sellisena nagu Ema/ Isa rolli kandev inimene tahab/ vajab ennast kogeda.
Lapse kasvamine ja iseseisvumine tähendab, et vanema jaoks on tegemist võimu võitlusega – laps ei lase ennast kontrollida ega allutada ega nõustu, vanema Mina võimu ees, ise ennast teiseks muutma. Mina tahan, Minule on vaja, Mina tean, Mina ise, Mina ei taha, jne – see on enese Mina nähtavaks tegemine, mis tähendab, vanema tõlgenduses, temale vastu hakkamist – vanema Mina kehtetuks tunnistamist.
Mina kriisis oleva vanema jaoks on sellised olukorrad põrgu ja paradiis korraga – vanem kaotab oma Mina, vanem taastab oma Mina. Vanem kasutab jõudu ja informatsiooni, et tõestada, lapsele ja võimalusele ka suuremale vaatajaskonnale, enese tähtsust ja olulisust – Mina olen see ja selline – Sina oled see ja selline – kuula, kuuletu, järgi – kohtle Mind õigesti. On sage, et vanem jääb sellisest enese tõestuse võimalusest sõltuvusse.
Lapse vastu, kes teeb ise ennast nähtavaks, jõu kasutamine ja temaga manipuleerimine, näitavad oskamatust ja suutmatust tulla toime iseenda informatsiooniga ja vahendada ise endas toimuvat, arusaadavalt. Laps ei saa olla vanemale osaks saanu korvaja ega lahendaja – vanem ei tohi ennast, lapse peal, vaimselt rahuldada.
Laps ei saa vanema möödunut korda teha ega teiseks muuta – vanem, hoolimata oma teekonnast ja sellele kulunud ajast, on endiselt seal, kus tema Mina kriis, endiselt, kestab. Füüsiline vanem on seal, kuhu ta on jõudnud – vaimsel tasandil on inimene endiselt seal, kuhu ta jäi pidama ja, enese jaoks keeruliseks osutunu läbi kõndimise asemel, otsustas anda endale teise Mina või võttis kasutusele, kellegi teise poolt teatavaks tehtud, väidetava tema kohta käiva informatsiooni – see oled Sina = see olen Mina.
See üks või teine Mina valis tee ja läks, ise ennast maha jättes, ümber enesele söödamatuks tunnistatud informatsiooni. See tähendab, et inimesel jäi vaimne teekond pooleli – ta ei mõtestanud enesele osaks saanut ega tunnistanud seda enese kogemuseks. Selle asemel jäi kogemus vastu võtmatuks – inimene alles protestib – seda ei oleks pidanud olema saama, sel moel ei oleks pidanud osaks saama.
Protestimine tähendab, et inimene ei pea osaks saanuga seonduvat enese vastutuseks, kuid tal ei ole seda, kes oleks loo eest vastutuse võtnud – see tähendab, et keegi teine ei tee tema lugu korda – ta ei saa enese Mina tagasi – möödunu Mina kohta ei anta, seda tõeseks pidavat, informatsiooni - seega jääb alles see, mis kinnitab, et inimese vastu tehtu oli põhjustatud tema Mina-st.
Inimene vajab Mina, et edasi minna – vaimne kasvamine tähendab mõistmist – Mina, tervikuna ja möödunu kogemusega ühes, olen tänases – Minu ülesanne on tegeleda kaasnenuga – on Minu enda vastutus tegeleda enese psüühiliste haavade ja vaimse kasvamisega.
See, et Minule kaasnes, Minu vastu tehti ja oldi, on tõsi ja oli valus - see, et keegi teine valis sellises käitumise ja sel moel väljenduse, näitab seda teist ja tema kasutuses olevaid valikuid - Minule osaks saanu ei näita Mind - see, kuidas Mina sellele reageerin ja vastan, alles see teeb Minu nähtavaks.
Vaimse piiratusega inimesele on omane kasutada seda, mis töötab ja pidada tõeseks seda, mida väidetakse tema kohta käivaks tõeks – inimene harjub, samastub, sõltub – see tähendab, et inimene, kohates enese vaimset taktistust, ei piirdu ühe Mina vahetusega – ta teeb seda korduvalt ja vastavalt vajadusele – sõltuvalt sellest, millised on võimalused, milline kohtlemine osaks saab.
Erinevate Minade rohkus tähendab erinevaid keskkondi, milles inimene peab toime tulema ja peab kuuletuma/ vastama tingimustele. Vägivaldses keskkonnas kasvanu jaoks on erinevad Mina-d ühendatud – kõigi põhi on sama – see on inimese vähendamise käigus tema kohta teatavaks ja nähtavaks tehtud informatsioon – Mina see ja selline, Minu õigused/ kohustused - sellised.
Siis, kui suureks kasvanud inimene kogeb, enesega seoses ja enese vahetus ümbruses, samasugust ja samasisulist kohtlemist, suhtumist, tähelepanu, sõnu, füüsilisi reageeringuid nagu enese möödunus, siis ta läheb, vaimsel tasandil, tagasi sinna maani, kus temani jõudev oli sama – ta on Mina, kes ta ei taha olla, kuid tema peab olema – tal on halb olla, kuid temal ei ole teistsugust lahendust, kui talumine – tal võib olla teistsugune informatsioon, enesega seonduva kohta olemas, kuid ta ei saa sellele toetuda, kui tema põhi on endiselt vähendatud tema - ta ei saa oma uusi teadmisi ja mõistmisi kasutada, sest neid ei olnud tema möödunus.
See tähendab, et inimene ise ei ole enese lugusid lahti harutanud, neid mõistnud ja enese sees toimuvat mõtestanud – tema ise ei ole enese kasutuses olevat informatsiooni, kriitiliselt ja teadlikult, töödelnud. See tähendab, et tema ei ole teadlik iseenda Minast, kui tervikust – kes ja milline on tegelik tema ise – ta kasutab vägivaldses keskkonnas loodud informatsiooni põhja, millele on aegade jooksul lisandunud ka muud.
See tähendab, et inimene, kes ei taha olla see Mina, kellena teda nähti ja koheldi möödunus – et see inimene, kes on ise oma elus, ühte ja teist, enese kohta kogenud – paneb ise endast kokku Mina, kes ei ole see Kes ta oli. See Mina on möödunu Mina, vastupidisel kujul. See Mina tõestab, et möödunu teda enam ei ole = teda ei ole õigust ega põhjust vanal moel kohelda.
Ühe informatsiooni asemel teine – elu inimeste Maailmas ja inimestega koos tähendab pidevat informatsiooni edastamist, vastu võtmist ja töötlemist. Inimeste vahelised suhted oleksid lihtsamad, kui nähtavaks tehtav, kuulda saadu ja kogetu oleks kõigile sama – tuleb tõdeda, et see ei ole nii. Mõistmist ja ühtsust puudutavad teemad toovad kaasa tülid ja segaduse, kuna inimeste sees on kasutusel informatsioon, mis teeb võimatuks reaalsuses edasi antava info vastu võtmise, audentsel kujul.
See tähendab, et siis, kui informatsioon, enese sees, läheb keeruliseks ja kuumaks – on inimene võtnud, aset leidvat ja osaks saavat, isiklikult – mingi Mina, inimese sees, on kogenud puudutust – ühte Mina ei kinnitata, sest inimese teise Mina kohta antakse informatsiooni – Sina see ja selline.
Isiklik puudutus – EI - Mina ei ole see = hirm ja ahastus - Mina ei saa olla Mina = viha - Mina ei taha olla selline = teisel ei ole õigust – Minul on olemas informatsioon, mis kinnitab, et Mina olen Mina – enese teadmiste alusel.
Tavaliselt, see Mina, kellena inimene ennast teab ja näeb, on tema mingi põhirolli nimetus või Inimene, kui roll – see on see, mida inimeselt ära võtta ei saada, kuid inimese jaoks või tema suhtes muutub see, mis temale, selles rollis/ inimesena olevana, on võimalik või kohustuslik ja ka see, kuidas teda koheldakse.
Vastupanu ja Mina kriis tähendavad, et inimese senise põhi Mina õigusi ja võimalusi jäi vähemaks, kohustusi ja keelde tuli juurde, kuid muutust ja muutusega kaasnevat ei olnud kokku lepitud ja need ei hoidnud teda ega arvestanud temaga – inimene vastustas muutuse, sest uus ei kuulunud tema Mina juurde. Või, äärmuslikul juhul, nimetati inimene teise rolli – temast sai, korraga, teine Mina, kelle puhul enamus või kõik senisest oli kadunud ja kättesaamatu.
See, vägivaldne ja vähendav Mina muutuse kogemus, on põhjus, miks rahu ei püsi ja vägivald võetakse ühises kasutusele siis, kui inimesel ei lasta Mina olla – tema / temaga seonduva kohta tehakse teatavaks informatsioon, mis näitab teda teise Minana.
Teise Mina alusel on - tema kohta infot edastaval õigus kohelda teda endale vajamineval viisil/ inimene ise peab midagi teisiti tegema- kuidagi olema/ inimene ei tohi enam teha seda, mis oli temal vajalik- omane jne. Selline muutus on kogetav ebaõiglusena - Mina olen ohus, sest teine tahab Minule halba teha – teine ei taha, et Mina oleksin Mina ega ole huvitatud sellest, et Mina olen Mina.
Vägivaldne ja vähendav keskkond tähendab elamist inforuumis, kus miski, peale vägivalla, ei ole kindel. Isiksuse lõhestumise ehk erinevate Minade taga on erinev kohtlemine – siis, kui laps, midagi tegi või kuidagi oli, siis anti tema kohta teada, et nüüd tema ON = Sina oled, Sina jääd – seda kinnitati, korduvalt, erinevatel viisidel üle.
Vägivaldse käsitlemise juurde kuulub teiseks saamise võimaluse näitamine – siis, kui teed seda või sel viisil, siis oled Hea Laps, Usin Laps, Kuulekas Õpilane, Hoolas Õpilane jne. Info – siis oled Sina see ja selline – teisel juhul oled see ja selline. Kaks erinevat Mina, mida ei ühendata – Sina saad olla mõlemad, Sina saad ise valida, millisena väljendud – tagaside annab teada, millise Mina-na olid ja oled.
Vägivaldse ja vähendava keskkonna tagasiside ei ole aus, paigas ega kasutuseks kõlblik – selle toel ei saa kasvada – seda kasutades ja tõeks pidades, vähendab inimene ise ennast. See on loogiline – inimese alg andmed suunavad teda, temale kättenäidatud moel, ise ennast nägema, tõlgendama, kohtlema ja teistele nähtavaks/ kogetavaks tegema.
Samuti on vägivaldses keskkonnas saadav tagasiside, kellegi teise isiklike teemade eest vastutust võtma kohustamine – ära Sina tee, siis Mina Sinuga ei ole – kui Sina teed ja oled, siis Minul on õigus Sind karistada, vähendada ja läksütada – põhjus, et Sina olid Minu vastu selline, Sina tegid Minule seda ja sel moel, jne. See on õpetus, miks mitte olla üks Mina, vaid olla teine Mina – teise poolt paika panduna, et vältida osaks saavat - kuulekuse ja allumisega teenida välja parem kohtlemine, mis muidu ei kuulu õiguste juurde.
Vaimselt ja füüsiliselt väärkoheldud inimesel on, vägivaldse keskkonnas, võimatu olla õige – üle olevas rollis inimene määrab, kellena tema inimest näeb ja kogeb – see ei loe, et inimene ise teab, et tema ei ole tahtnud selline olla ega teinud sellisena, kuid ta ei saa vastu – teda koheldakse ja tema kohta jagatakse informatsiooni, mis teeb tema, kui teatud kindal moel sellise ja teatud kindlal moel valiva/ tegeva/ oleva Mina nähtavaks.
Vägivaldses keskkonnas räägitakse, milline Laps või Inimene teine on, kuid ei tehta seda inimeste tasandil ja inimese kohta informatsiooni andes ja inimest mõistes ja kasvada aidates, vaid rollidena ja rollide kohta. See on inimese vastavus, kellegi teise standarditele – selle teise rolliMina olemisest tulenevad hinnangud ja otsused – need tõestavad, näitavad ja osutavad teda, teise kaudu – Sina halvem/ Mina parem – Sina vale/ Mina õige – Mina olin hea/ Sina tegid Minule liiga jne.
Inimene, kes vahetab enese Minasid, vastavalt olukorrale, on inimene, kes väldib tegelikkust – ta ei vali astuda mängust välja ja seista eheda ja ausa iseendana – see oleks vale samm, sest siis ta kaotaks oma Mina ja tema kohta saaks nii mõndagi huvitavat öelda ja mõelda – vägivaldne keskkond saaks siis informatsiooni, mida kasutada tema vastu – on võimalus, et temale antakse, selle keskkonna, vähima ja Vale roll.
Inimene, kes ei taha ise ennast nähtavaks teha – teeb enese nähtavaks – hoolimata valitud rollide „ilust” ja nendega kaasnevatest võimalustest – inimene teeb enese nähtavaks, inimesena – iga tema samm ja valik räägib tema tegelikkusest – seda ka siis, kui ta varjus püsib, ise ennast moonutab, enese kohta valetab ja nähtavale tulnut eitab või selle teiseks nimetab.
Tegelikkust vältiva inimese taak - tegelikult ta ei tea Kes ta on – teistega koos olles on ta see, kellena ta peab olema ja kellena ta saab olla ja kellena on, temal endal, vaja olla – kõik need olemised on suunatud tähelepanu poolt üle vaatamiseks ja tema poolt valitud olemisele vastama ootamisele – Mina, see ja sellisena – nähke ja kinnitage.
Inimene ise, enese sees ja oma tahtmises, valiks teisiti, oleks teisiti, vajaks teisiti – inimene tahaks olla, valida, teha teisiti, kuid ta ei tea, kuidas seda teha – sageli on põhjuseks see, et mingi tema Mina on tema tee peal ees – selle Mina kohta kasutusel olev informatsioon annab teada, mis ja kuidas on tema kohtustus, õigused, võimalused – ning loomulikult see, mida tema ei tohi ega saa – temal, sellisena nagu tema on, ei ole teatud kindlaid õigusi, võimalusi.
Kust inimene seda teab ja miks inimene sel moel usub – temale on öeldud, teda on võrreldud, teda on koheldud – korduvalt. See tähendab, et temale ei ole teistmoodi temast räägitud ja tema kohta ei ole teistsugust informatsiooni kasutusel olnud. See, mis on tavaline, sellest saab inimese normaalsus. See, mis on normaalne, see on ja jääb olema – ilmaga ei võitle – tuleb valida sobivad riided ja jalanõud või jätta õue minemata.
Inimesed, kes kasutavad erinevate Minade kohta käivat valmis informatsiooni, ei tule toime iseenda sees aset leidva info segadusega – enese sees olev informatsioon ajab loo keeruliseks – see häirib ja närib – see ei kinnita seda, mida vaja – see lükkab ümber, väidab teist, osutab valesti = Mina ei saa olla Mina.
Segadus annab märku Mina kriisist, enese kaotusest ja millekski/ kellenagi olemiseks kohustatusest – on kõlanud sõnad, nähtavaks tehtud liigutus – inimene reageerib möödunuga samal moel, automaatselt ja alateadlikult – enesele loomulikult – see olen Mina, sest Minuga räägitakse, kuna Mind nähakse.
Inimese sees olev informatsioon on seotud välises aset leidvaga ja sealses teada antavaga – inimese kasutuses olev informatsioon vastustab, midagi ja osutab, millelegi – see tähendab, et inimene tõlgendab ja suhestub – ta on reageerinud Minana, mingil tasemel, mingis loos olevana – inimene vastab seda Mina kinnitavalt või eitavalt. Inimene saab vastata ka Minana, kuid soovi/ vajadusega see mitte olla. Reageerimine, kui isiklikult võtmine, tähendab, et inimene ON see Mina, kes võttis kontakti vastu.
Vaimne häiritus tähendab, et inimene on lõhestunud – on üks Mina ja on teine Mina – inimene on korraga mõlemad. Vastu panu tähendab, et inimene tahab olla üks, kuid ta ei taha olla teine – vastu panu tähendab, et kinnitus tuli teise Mina kohta – seega esimest Mina justkui enam ei ole, sest, info puudu jäämise ja suuna muutusega, see annulleeriti.
Vägivaldse keskkonna argipäev - Sina oled - siis, kui tähelepanu suunati, siis seda tehti täiega - halb, halb ruudus ja kuubis - vale, vale ruudus ja kuubis - häbi, häbi ruudus ja kuubis. Head ei olnud, hästi ei olnud - sellisena ei saanud olla, seda endas ei olnud.
Inimene tahaks olla enese Mina, kuid ta ei saa seda teha, sest tema kasutuses on informatsioon, mis näitab teda teisena – ta ei saa seda eirata – tema ise ei saa seda ära nullida, sest temale ei anta selle kaotamiseks informatsiooni – teda nähakse ja koheldakse teise Minana, jätkuvalt.
See ongi põhjus, miks inimene võtab kasutusele mingi rolli, kellena ta omab enese kohta, teisest üle/ tugevamana/ paremana olevat teadmist ja sellisena väljendudes saab ta olla Mina, kes sunnib teist - vale informatsiooni muutma ja õige Mina kohta käivat infot andma.
Selle jaoks, et teine saaks aru, mida tema valesti tegi ja mida peab õigeks tegema, annab lõhestunud inimene teisele informatsiooni – Sina oled, enese käitumise/ väljenduste/ valikute põhjal, see ja selline – seega on Minul õigus Sind selle ja sellisena kohelda ja Sinul kohustus Mind, sel moel nähtavaks teha ja sellisena kohelda.
RolliMina kasutamine, enese taastamiseks, on, kui uuestisünd ja fööniksina tuhast tõusmine – Minana olemise elav tõestus. See on lahendus, millest inimene jääb sõltuvaks – ta tahab, üha uuesti, kogeda võitmatuse tunnet ja tähelepanu, sellele iseendale, keda ei saada temalt ära võtta – tema kohta ei ole teist informatsiooni olemas – Mina olen olemas= Mina olen hirmust vaba.
Vaimse häirituse ja enese lõhestumise taga on teadmine – siis, kui Mina olen teine Mina, siis on teisel õigus Mind, temale vajamineval moel, kohelda – Minu osaks saab vaimne ja füüsiline vägivald – Mina ise ei saa ennast aidata – Minust endast ei piisa – kuna Mina olen Mina, siis ka keegi teine Mind ei aita.
Inimese jaoks, kes on harjunud vägivaldse keskkonna ja kohtlemisega, ei ole vägivald kõige hullem asi, mis saab juhtuda, sest selle jaoks on lahendused olemas. Vägivallast hullem on omada informatsiooni, et ollakse, kellelegi teisele, olulistes parameetrites, alla jäänud ja enese positsiooni, sellele teisele, kaotanud – justnimelt sellele teisele, keda on kasutatud enese antipoodina – selle jaoks, et olla ise parem/ õigem/ ilusam/ toredam/ võimsam – on see teine olnud inetu/ vaene/ halb/ vale jne.
Siis, kui teine enam ei ole see Halvem/ Inetum/ Valem/ Vaesem – siis see tähendab, et inimesel ei ole enese kinnitajat ja korraga on tema ise halvem/ vähem sellest, keda pidas enesest vähemaks ja halvemaks – Mina kriis on käes.
See tähendab, et inimene on kreenis ja uppumas, sest tema kasutuses on nüüd, enese kohta, täpselt seesama informatsioon, mida ta teise kohta kasutas – täpselt needsamad sõnad ja väljendused – nüüd koheldakse teda sellisena, nüüd nähakse teda sellisena – tema Mina on muutunud ja tema ei saa ise ennast tagasi.
Mina näen Sind sellisena/ Mina kogen Sind sellisena – kuid Mina ei näe ega koge Sind teistsugusena. On loomulik, et kellegi teise poolt edastatav ja inimese, kui Mina, kohta käiv informatsioon ei ole kõiges sama ega päri inimese enda informatsiooniga – seda eriti siis, kui inimene koosneb väga mitmest Minast ja tal puudub üks ja pidav tõelise enese põhi.
Selles kohas, kus vaimse piiratusega inimeste aktiveerunud Minad tulevad nähtavale ja edastavad enese tõestuseks/ enese kummutamiseks informatsiooni, on vastu seis, vastu panu, vastu hakkamine – inimesed ei suuda ega saa ega oska ise ennast väljendada ega mõistetavaks teha. Erinevad Minad ja rollid on segamini – kes, kellele, mida tahab öelda, ei ole selge.
On tavaline, et inimesed, kes on koos, suhtlevad, üksteisega, ühendatud põhi rollide alusel, kuid see on pealmine pind – tegelikult suunavad aset leidva loo jõujooni vägivaldse keskkonna hierarhias paika loksunud ja paika pandud rollid – teada on, millised õigused ja kohustused, selles keskkonnas/ nende inimestega ühes, kellelgi on ja mida ei ole/ mida ei saa.
Igas vägivaldses keskkonnas/ suhtes/ grupis on olemas selle omanik, kellel on põhjus olla tipus – tema on enese, teistest üle olemise, ära tõestanud – teda ei seata kahtluse alla, teised kinnitavad teda. Tema on see, kelle vajadustega, vastu vaidlematult, arvestatakse – siin on kaks põhjust, miks seda tehakse – esimene on samastumine ja teine on sõltumine.
Tipus olijale, tänuks saadava eest, viiakse kingituseks see, mida soovitakse enesele – teda päästetakse, säästetakse, tunnustatakse, toetatakse – temas nähakse ise ennast, keda ei päästetud ega säästetud – nüüd saadakse see, enesele vajalik, kogemus, kaude.
Seega on ühe positsioon kindel, kuid teiste omad mitte – nemad mängivad vägivaldses ja vähendavas keskkonnas erinevaid osi – nad saavad olla nii head, kuid ka pahad – vastavalt sellele, milline, tipus olija, vajadus on aktiveerunud ja millist enese Mina ta tõestada tahab.
Lisaks sellele on suletud keskkonnas olemas loo kolmas osapool – see on tipus olija antipood – siis, kui üks on hea, siis on teine paha – siis, kui üks on õige, siis on teine vale. Antipood on see, kes kinnitab tipus olija Mina – tema on see, keda kasutatakse võrdluseks. Kinnitajad kinnitavad tipus olija Mina kinnitamiseks vajaliku omaduse/ välimuse/ oskuse/ vahendi/ sammu/ teo võrdluse tulemuse.
Mida madalamale antipoodi surutakse ja, mida vähemaks teda nimetatakse, seda vähem ja madalam on seda tegeva inimese enesehinnang ja Mina kaotuse lävi – tema ise teab, et tema ei ole see, Kes tema on, kuid ta vajab teadmist, et tema on.
See on vägivaldse keskkonna fenomen – ei ole vaja seda, et informatsioon vastaks tõele – on vaja kasutada, enesele vajaminevat, informatsiooni nii nagu see oleks tõsi ja leida need, kes seda usuvad ja teha nii, et oleks olemas need, kes tahavad uskuda, sest tahavad kinnitada enese lojaalsust.
Vaimselt piiratud inimene ei lase enese informatsioonist lahti, sest ta kogeb sellega seonduvaid tundeid – tegemist on tundeseisundiga, mis kestab, sest inimene kogub, ümbritsevast ja osaks saavast, enese olemist kinnitavat informatsiooni. Inimesele võib ja saab öelda ning näidata teistsuguseid ja kasutusel olevat ümber lükkavaid teadmisi, kuid see ei loe – tema ei võta neid kasutusele.
Tema kohta saab öelda – et ta on pime ja et ta on kurt - inimene on iseenda suhtes pime ja kurt - ta kogub tunnet elavana hoidvat informatsiooni, et anda ise endale teada - Mina tunnen, millegagi seoses, seda ja teist - Mina olen kurb, sest Mina leinan - Mina olen vihane, sest Mina olen kurb, sest Mina olen üksinda. Inimene vajab enese tähelepanu iseendale - Mina mõistan enesega toimuvat.
Mingi tunde loomise ja vajamise periood kestab senikaua, kuni inimene keeldub mingit olulist informatsiooni vastu võtmast ja tõeks tunnistamast. See on eituse periood - Minuga ei saa sel moel juhtuda, Minule ei saa sel moel osaks saada, Minuga ei tohi sel moel käituda, see inimene ei tohi Minule nii teha – Mina olen ju Mina. Kriis – Mina ei ole enam Mina – uus informatsioon ei käi Minuga kokku – see ei kinnita Mind üle - Mina olen Mina, kes Mina ei ole.
Vägivaldse Maailma tegevuse mõistmine toob kaasa enesele uue informatsiooni andmise – Mina ei kuula ega vaata seda, mida, sealses, Minu kohta öeldakse ja nähtavaks tehakse – Mina vaatan ja võtan vastu selle informatsiooni, mis puudutab teist, kui inimest – tema valikuid, väljendusi, lahendusi – tema võimet ja valikut koguda/ luua/ töödelda informatsiooni. Mina vaatan seda, mis on teise inimese eesmärk ja mida ta selle saavutamiseks ette võtab.
Vaimse piiratusega inimene ei taha enese kohta teada seda, mis osutab temale, kui inimesele ja põhi rollis olijale – vastutus, Sinu enda sammude tagajärgede eest, kuulub Sinule. Ta ei tunnista oma vastutust asjades, teemades, mida ta ei mõista ega selle inimesega seoses, kes on temast, tagataustal oleva info alusel, vähem.
Mustris olemise jäikus suunab teda keelduma oma mõtete ja käitumise harjumuste üle vaatamisest – seega pöörab ta loo ümber – Vaata, kuidas Sina Minuga käitusid, vaata, mida Sina, Minule tegid – vaata nüüd ise ennast – Sina ei ole normaalne = ei ole tavaline – Sina käitud Minuga valesti = Sina käitud Minuga erinevalt. Tee ise ennast korda = käitu Minuga tavaliselt = tavalise mustri alusel.
Vägivaldsel ja vähendaval suhtlemise tasandil olemise lõpetamine tähendab teadlikkust iseendana olemisest ja käimas olevast - Mina, inimesena, käitun Sinuga õigesti – lõpuks ometi teen Mina seda Sinu poolt välja näidatud ja teada antud informatsiooni alusel. Mina, inimesena, vastan sellele, mida Sina ise ei vali tõeks tunnistada ega ausalt välja öelda. Mina, inimesena, vastan sellele, mida Sina nimetad enese õiguseks - rollina.
Mina vastan inimesena, sest Sinuga kaasneb see, mida ei tohi eirata – Sina kasutad vägivalda, vähendamist, manipuleerimist - Sina valetad ja jätad vastutuse võtmata. Sina ei ole tugevus ega sama – Sina oled eraldi seisev ja Sind tuleb arvesse võtta, kuid Sa ei ole enam sama, kes varem – Sa ei ole enam lähedane, sest ei ole eluterve, Sind enese lähedusse valida ja lubada, Sinu kasutuses olevate mustrite tõttu.
Vägivaldse keskkonna mustri üks osa - Minade välja selgitamiste ja ära tõestamiste järel saab aset leida enese puhastumise ja üle kinnitamise „rituaal”, et oleks meeles, kuidas - selleks, et järgmine kord, kui tahta karistavat/ nimetavat kohtlemist ehk läksütamist vältida, ei tohi käituda. Selline tegevus on energeetiline pinge maha laadimine ning enese sees olnud ärevusest ja hirmudest puhastumine - see on enesele vajalik, enese üle kinnitamine.
Vägivaldsele keskkonnale on omane, et ühes olemised kulgevad tsüklitena – nn vahejuhtum, millele järgneb hea ühes olemine, millele järgneb, taas, kellegi Mina suhtes aset leidev eksitus/ väär käitumine, et siis jälle ühes olla.
Siis, kui inimesed lähevad, "valest - Mina kaotavast kohast", ise ära või neid saadetakse ära - kuid, kui siis, mingi aja pärast, saavad inimesed kokku ja on inimesed koos, siis nad on seda nii nagu ei oleks lahendamata konflikti olnudki.
Sellest ei räägita ja seda ei avata - see toob kaasa selle, et möödunus aset leidnu tuleb päevavalgele siis, kui on järjekordne Minade vastu seis – lahendamata jäänu on endiselt aktuaalne, sest sees on käibel olevas ja teoks tehtavas sees. Kuid, kuna vägivaldse keskkonna muster suunab piiratud vaimsusega inimesi teineteisega arvestamisega seonduvaid vastuolusid lahendama Minade tasandil, siis mitte üks tegelik teema ei saa lahendust - inimesed ei kohtu, Minad on aktiivsed - nad on laval, tahavad sealt ära või nad pürgivad lavale või nad annavad laval sooloetendusi.
Lugu ei jäänud pooleli seal, kus meie sõbrad olime ja hästi läbi saime, vaid selles kohas, kus Sina üle piiride läksid ja Minu vastu vaimset vägivalda kasutasid ega arvestanud sellega, mida Sinule, Sinu käitumise kohta, ütlesin. Meie ei ole sellesse kohta, kus sõbralikult koos olla, jõudnud – Meie suhe/ suhtlus jäi pidama sinna, kus vastu seis aset leidis – sellest kohast läks edasi kaks teed – meie võisime ühes käia ja koos olla, kuid meist ei saanud ühte – Sina ja Mina jäime eraldi.
Marianne
10.03.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar