Automaatne liigutus tähendab, et inimese kasutuses on informatsioon, mille alusel tema reageerib – inimene ei peatu ega mõtle järgi ega täpsusta üle – inimene tegutseb ise endale antud juhendi järgi. Inimene sirutab käe, ulatab midagi, peatab millegi, annab millestki teada, tõttab toimetama, lahendab ära – inimene reageerib nii nagu tema käest oleks küsitud, oodatud, tahetud, vajatud – tema vastab millelegi, mida, ainult, tema kuulis ja nägi.
Mõnede inimeste automaatne reaktsioon tähendab suundumist, päästma seda, kes on hädas – on olemas see keegi, kes on enesest vähem, viletsam, nõrgem, abitum, vaesem, haigem, saamatum, vanem jne. Mitte, et teine seda kindlasti või üldse oleks, kuid päästma suunduva inimese kasutuses on informatsioon, et teine vajab päästmist ja tema on see, kes seda tegema peab - peab, sest tema saab seda teha.
Teisi inimesi ei tule ega tuleks päästa – teisi inimesi saab aidata ja toetada, vajaduse ilmnemisel ja abi küsimisel – teisele inimesele tuleb anda võimalus ise osutada ja teada anda, et, kas üldse ja mida tema vajab. Teise päästmine tähendab kontrolli võtmist ja oma tahte peale surumist ja, kellegi teise eest, vastutuse võtmist – kuid igale ühele tuleb tema enda tee kõndida jätta.
Automaatne reaktsioon tähendab, et päästmise vajadus on päästma tõttava inimese sees – see on tema ülesanne, iseenda kasutuses oleva informatsiooni alusel – Mina olen see Kes teeb seda ja seda – teise asemel, teise jaoks, teise pärast, sest teine ise ei saa, ei oska, ei tea. Päästja ei oota abi küsimist ega teise poolset selget märguannet – tema teab ise Kes tema on ja seega tema reageerib enesele kohaselt – seda ka siis, kui tema abist keeldutakse.
Automaatne reaktsioon tähendab, et inimene ei ole mõtestanud enese liigutust ja seega ta ei saa aru, et teise inimese päästmise taga on enese päästmine – see on enesele antud abi, läbi teise. Enese päästmine tähendab, et ilmnenud on informatsioon, millega inimene ei tule toime – see kaotab tema Mina ja inimene ei ole selliseks kogemuseks valmis – tema tahab iseennast tagasi.
Inimene, kes toimib ja toimetab enese väärtushinnangute ja põhi mõtete ja enese Mina, kui rolli, alusel ja järgi – see inimene täidab erinevatest rollidest tulenevaid ülesandeid samadel alustel - Mina sel moel ja sellisena – Mina väljendan hoolimist, toetust, olulisust sel moel ja sellisena – Mina teen ise ennast nähtavaks ja kogetavaks, sel moel ja sellisena – see ja selline tulemus, kogemus, lahendus, väljendus on Minule oluline.
Tavaliselt on peredest, gruppidest osa olevate inimeste vahel erinevad, ühises olulised ja ühisest tulenevad, ülesanded ära jaotatud – üks teeb ühte ja teine teeb teist – sellest saab selle grupi harjumus ja tava.
Inimesel, kes teeb midagi, korduvalt, on selle tegevuse suhtes oma standardid ja, kellelgi teisel, sama tehes, teised standardid. Inimesele, kes ühendab oma tegevuse Minaga – tulemus, tegevus, väljendus kinnitavad tema Mina – on eluliselt oluline säilitada kogu pakett – teekond ja tulemus ja reaktsioon sellele.
Vahel on nii, et inimene täidab oma ülesandeid ja enesele võetud kohustusi, kuid siis, kui tema hoole ja toetuse objekt teeb, vahel, ise endale vajamineva, siis ta teeb seda enese standardite alusel. Selles kohas tuleb nähtavale kvaliteedi ja suhtumise vahe – ise ei panustata, ise ei viitsita, ise aetakse läbi lihtsamalt ja valitakse teisiti.
Selles kohas tõuseb oma rolliMina ülesandeid täitnud inimese sees häire – Mina sel moel/ teine sel moel = teine ei hinda Minu tööd ja vaeva - teisele ei ole vaja samasugust kogemust, sest teine, ise valides ja ise tehes, ei tee samal moel – miks siis Mina teen ja Mina olen.
Enese väärtusetuse kogemine ja mõttetuse nägemine viib sinnamaani, et inimene annab ise endale teada tulemuse - Mind ei ole vaja – Mind, sellisena nagu Mina olen, ei ole, teisele/ ühises, vaja. Ei ole vaja = Mina olen üle, vale, kasutu = Minul ei ole otstarvet.
Mind ei ole vaja – see on raske ja väljapääsuta informatsioon, selle inimese jaoks, kes saab enese Mina kinnituse läbi teise. Mina kriis tähendab, et inimene kogeb ja näeb enese kaotust – senist enam ei ole ja uut veel ei ole - seega, hirmu tundes ja ärevust kogedes, tahab inimene ise ennast tagasi – inimene vajab turvatunnet ja kindlust – siis, kui Mina olen Mina, siis on Minul koht olemas – siis olen Mina oluline ja vajalik – siis Mind ei jäeta kõrvale ega arvata välja.
Selles kohas, selle asemel, et mõista aset leidvat – nähtavaks on saanud kahe inimese erinevus, millessegi panustamisel ja suhtumisel ning välja tulnud on vahe, teatud kindla tegevusega/ panustamisega edastatavas sõnumis. See inimene, kes teeb/ annab ise endale, ei edasta ise endale sedasama sõnumit, mille toob nähtavale see, kes teeb temale ja tema jaoks.
Selles kohas, selle asemel, et mõelda järgi, milles ei peaks enam ise tegema ja kuidas ei peaks enam ise panustama, sest teine on võimeline tegema ja olema ise ning tegema ja olema iseenda informatsiooni alusel. Teisele ise määramise ja otsustuse jätmine on teisele kuuluva vastutuse üle/ tagasi andmine – teine on kasvanud sinna maani, teine on seal kogu see aeg olnud.
Selles kohas on võimalik mõtestada senist – kas Mina tegin ja olin, sel moel ja sellisena, ainult enese pärast ja enese jaoks - kas Mina tõestasin enese Mina, et olla õige. Või oli see teisele vajalik ja oluline – kas Minu tegevuses sisalduv sõnum ulatus teiseni ja ta mõistis seda.
See inimene, kes on kasvanud sinnamaani, et senini, kellegi teise poolt tehtu on temale endale jõukohaseks saanud, saab ise olema saamise vastutuse endale võtta – see on normaalne kasvamise teekond. Seda ei tuleks keelata ega vastustada – enese Mina säilitamise nimel ei tohiks seda vältida/ takistada, vaid selgelt ja üheselt teada anda – oli, nüüd on.
Inimesel on raske lahti lasta oma harjumustest – tema tahaks ise, sest tema ju teab, kuidas peab - ka see on kasvamise teekond – Mina enam ei, sest see toob kaasa kahju. Kuid siis, kui vahel ja vajadusel teha ja panustada edasi, siis mitte teha seda teisele ega selle Mina tõestamiseks, mida teine peab kinnitama, vaid teha enesele – Mina saan enesele võimaluse ja enese oskustest kogemuse, iseendale ning Mina saan teisele teada anda, et tema on oluline ja Mina toetan teda.
Inimene, kelle teekond ulatub vägivaldsesse ja vähendavasse minevikku, teeb selles kohas huvitava lükke – tema teeb ise ennast kasulikuks ja vajalikuks – inimene annab ise endale informatsiooni – Teine ise ei saa ega oska, teine ise ei saa aru, mida temale on vaja – Mina päästan teise ära – Mina tean, oskan, saan temast paremini – Mina tõestan ise enda ära – Minule on seda tõestust vaja.
Seda kõike sellepärast, et siis ei tule välja seda hetke, kus tuleb välja vahe – Minu standardid ja teise omad – teine annab ise endale selle, mida tema vajab ja tahab – tema ise teab, mis ja kuidas see on – tema saaks teisiti või samal moel, kui Mina, kuid ta ei vali seda teisiti ega sama ja see on tema jaoks okey.
See inimene, kes on saanud oma väärtuse ja tähenduse läbi teise, kogeb teise poolt nähtavaks tehtud valiku hetkel, et teda ei väärtustata, tema on üle ja tüliks = tema on kasutu = teda ei ole vaja. See on vägivaldse keskkonna informatsioon – ühises edasi olemiseks, teisega koos olemiseks, teise jaoks oluliseks olemiseks - oli vaja seda, mis tõestas iseenda väärtust ja olulisust – teise jaoks.
Siis, kui teine Mind ei vaja – siis see tähendab, et Minus enam väärtust ei ole ja Mina teise jaoks enam oluline ei ole - see tähendab elule ohtlikku teadmist – Mina kaotan iseenda = Mina ei tea, mis saab Minust edasi – teine läheb Minu juurest ära/ teine jätab Mind üksinda/ teine ei võta Mind kaasa/ teine vahetab Mind välja/ teine saadab Minu ära.
Valu tegev ja abituks muutev informatsioon - iseenda kogemused, kellelegi teisele osaks saanu pealt nägemine, kasutusel olev teave - Sinust ei ole kasu/ Sina oled Ei-keegi/ Sind ei ole, kellelegi vaja. See kõik toob kaasa vajaduse ja surve olla väärtus - olla teise jaoks oluline ja kasulik - olla parem tema ise, kui teine seda ise on, et olla asendamatu.
Alateadlik reaktsioon – päästa ja säästa – on möödunust kaasas ja ajas iseendaga sulandunud ülesanne – Mina, inimesena ja Mina, möödunud aja lapsena. Enese väärtuse ja olulisuse tõestamise vajadus – seda ka siis, kui ei pea ega ole vaja – teine saab ja saaks ise, teine ei ole abi ja toetust küsinud, teine manipuleerib ja varjab tegelikkust.
Tegelik elu – nähes pealt, kuidas keegi teine valib ise endale vajamineva teha ja anda seda, mis on olnud endale harjumus ja tavaline – sellel hetkel on loomulik kogeda kaotust – senine on läbi, edasi läheb teist moodi – teisele, teise ise saamiste jätmine on loomulik – see ei muuda teist ega ennast valeks – Minu aeg, iseendale, enese valikul - Mina ei pea seda teisele ära andma.
Iseenda mõistmine tähendab enese möödunu ja sealt kaasas olnu mõtestamist – vanale informatsioonile toetudes, ja ise ennast rolli Minana teadvustades, leidis aset Mina kriis ja oli loomulik, et Mina tahtsin päästa ise ennast - olla Mina edasi, kinnitatult – seega vajasin endale eesmärki – seega tegin Mina ise ennast kasulikuks – Mina päästsin teise ära, sest teadsin ju teisest paremini, mida ja kuidas too vajas.
Ajas oli sellest saanud minu Mina loomulik osa – minu enda väärtushinnangud ja põhi mõtted toetasid minu automaatset reaktsiooni ja seega ei tundnud see vale, kuid see tähendas, et mina ei peatunud ega mõelnud järele ega oodanud teise poolset vastutuse võtmist – teine ise küsib ja teine ise annab teada ja siis alles mina mõtlen järele ja annan teda, et mis ja kuidas on minule endale sobiv ja, mis mitte.
Erilised olukorrad, mis nõuavad kiiresti reageerimist, on teised – seal olen toeks ja aitamas – seni, kuni teine saab ise olemise tagasi/ olukord leiab lahenduse. Mina ei ole Päästja, et päästa ära ise ennast – mina olen inimene, inimeste Maailmas ja enese teel kõndimas - see tähendab ka seda, et mina näen, mõistan ja toetan inimest, kuid ei tõesta rolle.
Inimene, kes ei ole kasvanud inimesena, teisi inimestena nägema ja nende teekonda toetama - inimene, kelle minevik kasvatas Päästjaks ja, kes teab ennast läbi rolliMinade, mida kinnitavad teised - see inimene käivitub teisi päästma - tegema seda, millise ülesande tema ise on endale andnud - kuid see ei ole tema ise, inimesena.
See tähendab, et päästes, kedagi teist, teeb tema ise endale liiga ja temale jääb vähem siis, kui tema Mina ei tunnustata, teda enam ei vajata ja tema abi enam oluliseks ei peeta. Elu rolliMinana tähendab, et see inimene vajab enese Mina kinnitavat keskkonda - tema vajab neid, keda päästa. Ta on, kui täispurjedes paat, kui on olemas see/ need, kellest ta teab, et too/ nood ilma temata ei saa.
Enese vajadusest sõltuvuses olemine tähendab, et tema ei soosi ega võimalda iseseisvaks kasvamist - ta ei kõnni kõrval ega ole sama ega astu toeks, taha plaanile jäädes - tema ise on alati üle, parem, õigem, targem, ilusam, toredam - teis(t)e ülesanne on teda, sellisena, kinnitada.
Siis, kui teda ei vajata ja tema ei saa ise endaga hiilata või ta on otsustanud sõnakuulmatut karistada, siis ta kaotab inimliku näo - ta saab pealt vaadata kurbust, haigust, elu muutusi, inimese kasvamise teekonda nii, et see ei puuduta teda - ta ei tunne kaasa ega mõista kannatusi - ta jätab üksinda, parastab, naerab, süüdistab, sest kui ei saa heaga, siis saab paremini - siis, kui tema ei saa, Päästjana, Mina olla - siis ta annab sel moel endale paremuse ja üle olemise - Sina, see ja selline/ Mina, see ja selline.
Mineviku vari kõnnib inimesega kaasas ja tema peab ise ennast valeks siis, kui tema ei ole ainus informatsiooni edastaja, teema lahendaja, korda tegija, vastuse otsija - tema ei saanud päästa, sest tema kordab, kedagi teist - tema segas vahele ja rikkus, kellegi teise etteaste ära - teda ei olnud vaja, teda ei oleks olnud vaja.
Mina olen mõttetu, Mina olen Vale ja üle - see on mineviku informatsioon, selle inimese kohta, kes tegi midagi ja oli kuidagi ning sellele anti hinnang - Sina, see ja selline. Tegelikkus - midagi teinud, midagi teada saanud, midagi lahendanud inimene ei olnud vale - tema andis teada, mida tema valib ja milleks tema on võimeline - temaga ühes olija saab tema peale kindel olla - tema on tugevus, mitte nõrkus.
Vägivaldne ja vähendav keskkond on väga haige keskkond - see on vääraks keeratud informatsiooniga Maa ja Ilm - see ei toeta, ei näe ega tunnusta inimest - selle keskkonna moodustajad osutavad valeks ja nimetavad häbiks selle, mis/ kes erineb ja eristub ja häirib ja loob võrdluse - enesest erinev tehakse vähemaks.
Vägivaldne ja vähendav Maailm kestab edasi seni, kuni kasutada samu teadmisi, mida seni on õigeks, tähtsaks, vajalikuks, oluliseks peetud ja vältida ise enese peaga mõtlemist ja isiklike kogemustega teada saadu kasutusele võtmist.
Tegin tühja, olin kasutu, ahvisin teist - tegelikkus - millisele informatsioonile mina toetusin ja miks mina oma sammu tegin - minu väärtushinnangud ja põhi mõtted - see kõik, milleni Mina olen kasvanud - julgus kasutada, enese kogemuste alusel ja teekonna kestel kogutud, teadmisi - seda ka siis, kui need lähevad vastuollu ühises/ üldises kasutuses olevate teadmistega või kutsuvad esile vähendavad/ vägivaldsed reaktsioonid.
See inimene, kes annab teada, et - siis tema läheb ära/ siis enam koos ei ole/ siis ühte ei võta - see inimene annab teada, milleks tema võimeline on ja see tähendab, et vajaduse ja võimaluse ilmnedes ta sellise sammu ka ette võtab.
See inimene, kes mõistab enese sõnade raskust ja võtab vastutuse tagajärgede eest, ei heida välja sõnu, mis teevad haiget, toovad kaasa hirmu ja näitavad vähemana olemist. Miks on vaja rääkida ära lõhkumisest ja välja jätmisest, kui väidetavalt ollakse koos ja nimetatakse ühiseks - sellel, kelle jaoks see on tegelikkus, sellel ei ole seda vaja teha - see, kelle jaoks on ühine kohtustus ja Mina tõestuse koht, see valib sellest, kes teda ei tõesta ja kus teda ei tõestata, lahti lasta - siis ei loe ühendav nimi ega koos oldud aeg - Minule ei ole Sind enam vaja - Sina oled Minu jaoks kasutu.
See informatsioon saab ehmatada ja kurvaks teha, kuid see ei tapa ära - see on teise inimese valik ja selleks on temal õigus, kuid selle informatsiooni teatavaks tegemisel ei ole lood enam nii nagu need olid ja teine ei ole enam see Kes ta oli - temast on saanud inimene, kellega kunagi varem OLDI lähendane, kellega kunagi varem OLDI koos - ENAM MITTE ja see on okey - Maa ja Ilm vastavad reaalsusele - see on aus ja vabaks tegev tegelikkus.
Marianne
19.03.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar