Inimene, kes on see Kes tema ei ole, vajab enesele kinnitust – Mina olen olemas – Mina olen Mina – Mind nähakse - Mind tunnistatakse, Minuna. Mina olen olemas/ Mina olen Mina - kinnituse vajadus tuleb enese kasutuses olevast informatsioonist – Mina ei ole Mina - Mina ei saa olla Mina.
Inimese lapse põhi alus on teadmine – Mina tulin, sest Mind oodati – Mina tulin, sest Mind kutsuti – Minule oli koht antud, kuhu Mina sain tulla. See informatsioon on, kui enese selgroog ja ankur – inimese laps teab Kes tema on ja Miks tema olemas on.
Elu ei ole sile ega õiglane – see tähendab, et inimese laps saab enda kasutusse informatsiooni, mis lülitab teda tasa – see info tõestab ja osutab vastu pidist – Sind ei tahetud, Sina ei ole õige, Sina ei sobi, Sinule ei ole kohta, Sina ei oleks pidanud sündima, Sina pead ära minema, Sina pead olema teine, Sina OLED teine.
Vahel saab Mina kriis alguse enne sündi, vahel vahetult peale seda, vahel nõks aega hiljem – see tähendab, et inimese laps peab tõestama enese olemas olemise õiguse ära sellele, kes teda kutsus ning ka sellele, kes tema eest hoolitseb ja teda kasvatab.
Inimese laps, ise, peab looma põhjuse, miks teine temaga on ja tema jaoks on – laps peab tasuma teisele, enesega koos olemise eest, sest teine annab teada, et muidu tema ei valiks ja laps on ülekohtune raskus, keda peab taluma – laps ise ei loo enamat ega tasakaalusta – laps vähendab seda, kus tema on ja seda, kellega tema on.
Ajas läheb lugu samal moel edasi – on olemas lapsed, keda saadetakse/ viiakse kuhugi ja nad ei saa seda muuta ega peatada, kuid seal, kuhu neid saadeti, ei ole neile kohta – neil on õigus ja põhjus seal olla, kuid nad ei kuulu sinna – keskkond, kollektiiv ei tunnista teda ühise osaks – temale osutatakse, kui erinevale, valele ja segavale – tema, sellisena nagu tema on, jääb välja ja eraldi.
Ilma kohta jäänud ja jäetud laps on väga raske olla – ei ole põhja, millele toetuda ega põhjust pead püsti hoida – on häbi iseendana olemas olla. On selge ja inimlik, et laps tahab kuuluda ja õige olla – see toob kaasa vajaduse, et seal, kus tema on, on ta oodatud ja hoitud – et tema, iseendana, on oluline ja enama looja/ tooja – laps loeb.
Kohata jäetud ja jäänud lapsed ei sünni tühjast – nad sünnivad inimestele ja keskkonda, kes on ja kus ollakse, samal moel, ilma kohata jäänud ja jäetud. Üha süvenev Minade kriis – inimestele näib, et teised võtavad nende koha ja neile kuuluva ära – see on põhjus, miks inimesed ei saa iseendana olla – teine on tee peal ees – teine on inimesele kuuluvad atribuudid ja tähelepanu ära võtnud – inimene ei saa olla Mina, kuni ja kuna teine seda on.
Suguvõsade ja perekondade suutmatus ja tahtmatus võtta vastu see, mis ja kuidas on – selle asemel, et olla ja elada reaalsuses, kujundavad inimesed enese Maailma nii nagu nemad peavad õigeks, et oleks – see tähendab, et valest soost lapsed, valel moel sündinud lapsed, valede omadustega lapsed, vale välimusega lapsed, vale tervisega lapsed, valest inimesest sündinud lapsed on kuulutatud valedeks – neid peab ümber tegema, ära peitma, ära andma, ära tapma, ära saatma – olev ei tohi olla nii nagu see/ too olemas on.
Iga valeks nimetatud laps osutab teda ümbritsevas keskkonnas kasutusel olevat informatsiooni ja, kellegi vajadust Mina järele, mida teatud moel laps ei kinnita, vaid ära kaotab – Minul ei saa olla, Minul ei ole võimalik olla, Minul ei tohi olla – siis Mina ei saa olla Mina – siis Mina olen teine – siis olen Mina Vale.
Valed ja kohata jäänud/ jäetud lapsed on need, kelle kõrvalt on täiskasvanud ära astunud – neid on jäetud üksinda – Mina Sind ei taha, Mina ei ole Sinuga, Sina ei kuulu Minu juurde, Sina ei saa olla Meie.
Laps ise ei saa avada seda ust, mis tema ees on kinni pandud/ mis jääb tema ees suletuks – seda saab teha see, kes on selleks, et ise Minana olemas olla – oma/ suguvõsa lapse valeks nimetanud, lapse välja jätnud, lapse ära andnud, lapse ära saatnud, lapse ära tapnud – see energia, mis on ukse sulgenud, saab ukse avada, sest see energia hoiab – lapse ees - ust suletuna.
Siis, kui sellise teo teinud inimest ei ole enam elavana või too keeldub seda tegemast, siis saab seda teha see, kes on mineviku saadik – ka tema on kandnud samu põhi mõtteid ja ammutanud teadmisi samast infobaasist – tema on vaadanud pealt, nõustunud, toetanud, teostanud, kaitsnud ja õigustanud teostajat.
Seda saab teha see, kes on edasi kasvanud ja mõistmiseni jõudnud – siis Mina, kuid enam mitte – Mina tean teisiti ja mõistan teist moodi – Minu puhul vana enam ei kehti – Mina ei hoia ust suletuna – Mina avan selle - Mina ei kao ära ega muutu - laps ei saa võtta Minul ära seda, mis kuulub, sünniga, Minule. Mina tean, et lapsele kuulub see, mille tema on oma sünniga saanud ja see ei ole Mina ega kuulu see Minule.
Marianne
27.03.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar