Mitte kõik ei lähe, igas loos, planeeritult ega hästi – teekonnal aset leidev võib ja saab tuua kaasa tagajärjed – inimene tegi oma sammud, kuid nende lainetus puudutas kedagi – sest need käisid, kellegi teise vastu - sest nende kaudu sai nähtavaks informatsioon, mis andis aluse valikuteks/ ootuseks, mis lõppesid pettumusega, sest info osutus, mingis suuruses või täiesti, valeks - need võisid olla astutud ka täiesti eraldi jäävateks, kuid keegi nägi neid ja võttis neid isiklikult - need võisid olla ka, kellegi teise sammule vastuseks või selle mõjudega toime tulemiseks tehtud.
Tema tegi Minule - miks tema nii tegi – tema tegi tahtlikult ja meelega – tema tahtis Minule halba - tahtis kasu saada, tahtis varjata – tema on see ja selline. Mina annan temale sellest teada – Sina oled – Sina tegid – Sina tahtsid. Minul on õigus Sind selliseks nimetada, Sind sel moel kohelda, Sinu kohta, teistele, Sinust tõtt rääkida.
Vägivaldne keskkond hiilgab võimetusega mõista inimest – vägivaldne keskkond on pungil lugudest, kus inimese osaks saab vaimne ja füüsiline vägivald ning isiku vähendamine, sest tema on midagi teinud ja kuidagi olnud – kuid reaktsioon, inimese sammule, ei ole vastavuses selle sammuga – samm ei põhjustanud kõike seda, millisena sellest teada anti ja mil moel inimest koheldi.
Selles kohas, kus üks inimene tegi ja teine koges/ teisega seoses midagi muutus/ sai olema, sünnib inimeste vaheline vastu seis siis ja sellepärast, kui kogeja võtab lugu isiklikult ega ole võimeline informatsiooni avatult töötlema - enese tunnetega kohale toodud teave on olulisem, kui reaalsuse kohta käiv ja temale, selgituseks, antav.
Mina ei taha Sind kuulata – Minule ei ole Sinu selgitusi vaja – siin ei ole, midagi rohkemat öelda – Mina ise tean – ei ole vaja Mind ära rääkida – Sina tegid, sest Sina tahtsid petta, haiget teha, endale saada, ära kasutada – Sina tegid, sest Sina oled selline – Sina oled suuteline sel moel käituma/ valima/ tegema – Sina ei taha/ ei oska teisiti – Sina ei muutu – sellepärast ei saa Sinuga teisiti.
See ehmatus, puudutus, avastus, kogemus, tunne, mida inimene, teise inimese sammuga seoses, tundis, tõi kaasa informatsiooni, mille töötlemisega oli inimesel raskusi – tema kasutuses olevad uskumused, tema vaimne piiratus suunas tema reageeringut – Minule tehti, Minuga oldi, Minuga ei tohi, Minuga ei saa, Minuga ei või – Sina põhjustasid Minule selle, millega Mina, rahulikuks ja tasakaalu jäävalt, toime ei tule.
Inimene, kes reageerib iseenda informatsioonile, läheb sageli üle võlli – tema eesmärk on enese tunded välja elada/ teist sobivaks vähendada/ teine vajaminevasse rolli sundida – inimene teostab enese kaitset ja annab, iseendale, võimaluse, teist, enese tunnete eest karistada ja vägivaldselt kohelda – Sina see, selline – Mina see, selline.
Vägivaldses keskkonnas kasvanu, keda on vaimselt ja füüsiliselt väärkoheldud, ei tule toime enda kohta käiva informatsiooniga - Kuidas tema saab Minust nii mõelda – Mina ei ole selline – Mina ei olnud halba tegemas ega paha tahtmas. Mina ei TAHTNUD seda ega sel moel nagu teine Minusse suhtub ja Minuga käitub ja Minu kohta räägib – tema loob olema sellise Mina, kes Mina ei ole.
Vaimse piiratuse märgiks on, et see inimene, kes ei tule toime selle informatsiooniga, mis on temale teada antud – see inimene ei taha enese sees olla – Mina ja Minu kohta käiv info, ühes – ei ole tehtav – see häirib, see tuleb teiseks muuta – sinna tuleb Minu enda informatsioon juurde panna – kuid see ei ole võimalik – teine ei kuula, teine ei arvesta, teine ei taha – teine ei näe ega tõlgi Mind, teistsugusena.
Inimene ei suuda iseenda kohta teada antuga koos olla, sest ta on pingul, kui pillikeel - meeletu kogus ärevust tähendab elule ohtlikku olukorda – inimese alateadvuses on mälestus enesele osaks saanust – vägivaldsest ja vähendavast kogemusest – suur inimene „tõlkis” last ja kohtles teda enda tõlkest lähtuvalt. Kohtlemine oli raju ja haiget tegev – seda pidi taluma, see ei andnud ega näidanud olukorrast välja pääsu – Mina ise põhjustasin iseendale osaks saava.
Väärkoheldud inimene tuleb füüsilise vägivallaga paremini toime, kui vaimse vägivallaga, sest tegemist on mitmetasandilise informatsiooni edastusega – see sööbib inimese sisse – see saab tema osaks – Mina see, selline – inimene näeb teise poolt loodud Mina ja samastub sellega, sest teda koheldakse sellise Minana ja tema kohta räägitakse, kui sellisest Mina-st. Seda Mina ei muudeta – sinna lisatakse samasisulist informatsiooni juurde – teistsugust ja ümber lükkavat mitte.
Vägivalda teostav inimene on tavaliselt „väga” andekas välja mõtlema väljendusi/ nimetusi/ seletusi ja produktiivne kirjeldama töödeldavat – sõnadega nähtavaks tehtu maalib töödeldavast sellise pildi, et sellise iseendana on väga raske olemas olla – sellist ise ennast ei ole võimalik puhtaks pesta, korda teha, ära muuta. Ega see õnnestugi, sest väärkohtlev inimene kasutab samu väljendeid ja iseloomustusi – korduvalt korduv.
See tähendab, et kui juba suureks kasvanud inimese kohta antakse tagasiside ja tema kohta võetakse kasutusele informatsioon, mis tõlgib teda valeks ja halvaks või ta saab aru, et ta on midagi sellist teinud või temaga kaasnes, midagi sellist, mida võib sel moel tõlkida – siis inimene juba teab, mis sellele järgneb – kehaline karistus, vägivald, vähendavad sõnad, põrmustav ja ilkuv tähelepanu, ära saatmine, välja ja üksinda jätmine – aset leiab automaatne kehaline reaktsioon – nüüd kohe algab, nüüd kohe Mina kogen – Minul ei ole pääsu ega teist lahendust – see on seisund, mis halvab inimese vaimse tasandi - ta on tagasi enese möödunus - väiksena, üksinda jäetuna ja abituna.
Tõustes püsti ja astudes kaugemale – vaimse väärkohtlemise puhul on tegemist informatsiooniga, millega ei ole midagi peale hakata – see on välja oksendatu ja praht - seda ei ole antud mõistmiseks ja muutuse tegemiseks – see on antud, sest, nende sõnade saatel ja füüsilise väljenduse abil, seda tegev inimene rahuldab ise ennast – ta maandab, ta vabaneb, ta puhastub, ta naudib ise ennast – Mina.
Tema Mina saab tugevamaks, kindlamaks, nähtavamaks, paremaks, õigemaks, tublimaks, toredamaks jne – temal on õigus sellisena olla, temal on hea iseendana olla – rääkides teise kohta „tõtt” ja väljendudes enesele vajalikul moel - tema loob ja näeb ise ennast - tema poolt välja öeldut saadab tähelepanu, mida tema ise naudib.
Tõde – teine saab mõelda, mida iganes. Teise kasutuses on temale teada olev ja selle järgi saab olla, mis ja kuidas iganes. Tegelikkus – ise, teades enese valikuid ja samme – Mina ei pea ise ennast tõestama – Mina ei pea ennast ära tõestama, et teine näeks Mind, Minu informatsiooni alusel ja järgi.
Siis, kui teine tahab jõuda ühiseni ega otsi/ vaja/ usu Minust vaenlast/ vähemat/ halba, siis ta võtab Minu informatsiooni vastu, kasutab seda ja küsib ise üle – siis on ta huvitatud meie vahelisest rahust ja tasakaalust. Tema kasutusse jääb informatsioon, mis on tunnetest vaba – seal on tegelikkus. Kui kusagil oli tasakaalu rikkumine ja segadus, siis ta annab sellest teada ja ühiselt otsitakse tasakaalustav lahendus.
See, kes koges ja nägi ise ennast häirivaid tundeid, kellel on harjumus ennast välja valada ja vaimselt rahuldada ja üle võlli reageerida – see seda ka teeb – see on tema normaalsus. Tema võib kuulata, mida temale öeldakse, kuid ta ei kasuta seda enese kasutuses oleva informatsiooni muutmiseks – seda nagu ei oleks olnudki või ta nimetab selle valeks ja hämamiseks – ta kasutab ka seda enese valitud suuna jätkamiseks.
Peale seda, kui inimene on oma sammu(d) teinud ja teine on sellele, vägivaldselt ja vähendavalt, vastu reageerimas, siis pikaajaline sama kogemus ja tõese informatsiooni puudus – suunab inimest, osaks saavat kogedes, paigale jääma ja seda taluma – temal on halb ja on ebamugav, kuid aset leidev on normaalne tavalisus – ta ei vastusta ega keela seda – tema on sellise kohtlemise ära teeninud.
Vägivaldsele keskkonnale ja vägivalda kasutavale inimesele on omane, et ei vaadata tervikut ega nähta enese osa – ei nähta seda teise inimese sammule eelnenus ega sellele vastamises. Tegelikkus – kogu informatsiooni alusel on vägivalda ja vähendamist kasutava inimese reageering tasakaalust väljas – see ei vasta asetleidnule – see läheb üle piiride ja rikub väärkoheldava inimese õigusi. Ärritunud hääle tõstmine, karjumine, löömine, solvamine, ähvardamine, väljanaermine, karistamine ei ole õigustatud – need ei ole lubatud ega normaalsed tegevused/ väljendused.
Vägivalla nägemine ja sõnastamine tähendab edasi kasvanud teadlikkust – see on vägivald, selles sisaldub vägivald – Mina tean, et Minuga/ kellegagi ei või sedasi. See on ka teadmine - Minu osaks võib ja saab saada vägivald, kuid Mina ei nõustu ega talu seda. See on teise tase ja teise valikud. Mina ei vasta samal tasandil – Mina ütlen teisele Ei/ annan teada, mida tema on tegemas/ Mina lähen ära/ lõpetan kontakti/ Mina ei jätka suhtlust samast, kus see oli enne reageeringut.
Ennast rahuldav ja välja elav inimene ei jää 24/7 selliseks – on tavaline, et vägivallaga reageerinu vahetub tagasi – temast saab naeratav, asjalik, rahulik, sõbralik – tavaline ja argine nii nagu ei oleks midagi olnudki.
Tavaliselt ei võta ta oma muutuste fakti jutuks või siis ta hoiatab – saab uuesti osaks, kui sõna ei kuula. Siis, kui temale öelda, et miks ja kuidas ja ära enam – siis saab ta pahaseks, õigustab, tõestab, vaikib, väidab, et ei ole olnud ega teinud – teda laimatakse – tema reageering oli õige.
Häiritud psüühika märk on see, et vägivallaga koheldu võtab muutunud kontakti vastu – naeratab ja vastab teisele, suhtleb ja on lähedal – on teisega samal moel nagu ei oleks midagi olnudki või siis otsib enesele kinnitust, poolehoidu – Mind tunnistatakse sobivaks või siis on vabandav ja teenindav – nagu tema oleks valesti teinud ja olnud. See annab teada, et tema võtab vastutuse selle eest, mis ja kuidas oli.
Vägivallast välja kasvav ja vägivalla olemust mõistnu ei võta teise vahetust vastu – ta ei ava ennast, ta ei vali lähedust, ta ei naerata, ei ole teisega sõber ega tema vastu sõbralik – ta lahkub sealt, ta lõpetab kontakti, ta jääb eemal olevaks – ta ei mängi enam kaasa, sest tema kasutuses on informatsioon, mis annab teada teise jaoks võimalikuks osutuvast.
Kõige suurem erinevus, mis lõpetab vägivalda kasutava inimesega lähedased suhted, on võimekus avada, koguda ja töödelda ausat informatsiooni – oskus ja tahe elada reaalsuses – selle asemel, et elada fiktiivses Maailmas, mida on kellelgi oma Mina säilitamiseks ja välja elamiseks vaja.
Marianne
05.03.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar