Möödunu jälg – käes on samasugune kogemus – tardumine, vastu punnimine, enese vaigistamine – enese sisse suletud emotsioonide lainetus – hirm, ärevus, viha, jõuetus jne. Selline seisund tähendab, et inimesel puudub osaks saava olukorra lahendus – see tähendab, et temal puudub väljapääs – tema peab jääma kohale ja kogema, jätkuvalt – temast endast ei sõltu.
Mitte keegi ei taha ära uppuda, kuid suletus näitab, et teist võimalust ei ole. Suletus näitab, et olukorda ei võeta vastu – sellega ei nõustuta – ei taheta tunnistada, et ka sel moel saab ja võib olla ja see ei tähenda enese Maailma lõppu – see on lihtsalt selline kogemus, lihtsalt selline vastus, lihtsalt selline informatsioon – see on üks võimalus, mitmest – olemas olemine näitab, et see on valitud ja on tõeks saanud – see kogemus ei muutu, seda vastust teiseks ei tehta, see informatsioon on tõde.
Möödunu kogemus tähendab olemist olukorras, kus kogetakse midagi, mis ei ole enesele hea – on valus, on hirm, on piiratus, on vähendamine. Möödunu kogemus tähendab püsimist kohas, kus ollakse koos sellega, kes ei ole koos olemisest, samal moel, huvitatud ja näitab selle välja – ei ole võimalik olla üks tervik, vaid jääb eraldatus ja osa võtmatus, kuid koos olemise kvaliteet sõltub selle teise valikutest ja sammudest, mis ei arvesta ega otsi ühist.
Möödunu kordus on kogemus, mille kohta usutakse, et see on vältimatu – seda ei saa muuta, sest puudub lahendus – selle võti ei ole enese käes. Tõde on selles, et lahendus puudus möödunus ja kui see ka oli seal olemas, siis ise otsustati ja ise valiti seda mitte kasutada – see oleks toonud kaasa tagajärjed, millele ei olnud lahendust – taheti omada ja kogeda, mida ja kuidas ei saanud ilma koos olemise ja teise inimeseta.
Situatsiooni suletus tähendab, et inimene võtab kasutusele möödunu lahendused – eneses vigade otsimine, et anda endale põhjus, mida on võimalik, ise, muuta - enese väärtuse ja olulisuse tõestamine, et näidata iseendale, et ollakse selline, kellega tasub koos olla - tähelepanu pööramine iseendale on oleva tagajärg, sest on olemas see teine, kes ei võta aset leidva eest vastutust – see, kes tahab muutust/ enesele vajaminevat, see tegeleb looga – see, kes ei taha, see seda ei tee.
Ühise huvi puudumine viib selleni, et iseendaga, kui suhtega, tegeleb see, kes soovib muutust ühises, kuid, kes teeb seda ilma teise osaluseta. Saab selgeks, et enesele tõestamisest ei ole kasu – see teine selle infoga ei arvesta. Selgub, et vastutuse võtmisest ei ole kasu – see teine on endiselt osavõtmatu ja valib ainult enese huvides. Selgub, et vigade otsimisest ei ole kasu – vanade parandus ei lõpeta uute tegemist.
Üksinda kanda võetu seisab ja põhineb ikkagi sellel, milleks ise ollakse võimeline – enese energia loob terviku ja kujutab teise selle sisse, ajal, mil tervikut ei ole ja teine on eraldi suurus, mis ei ole huvitatud sellest tervikust, mille sisse temale on koht antud.
Mida rohkem püüda ja hoida, seda tugevam on surve takistada vastu võetamatuid ponnistusi. See on teise sõnum – Hoia minust eemale! Ära mind puutu! Ära minult oota! Selle sõnumi sisu jõuab kohale, sest see panebki inimest tegutsema ja lahendust otsima – sellest ka see enesest vigade otsimine ja enese väärtuse olulisus. Selle sõnumi sisu jõuab kohale, kuid sellega ei saa arvestada, sest välised märgid näitavad ühenduse olemas olemist ja argipäev tõestab suhte töötamist.
Tagataustal peituv info kaob/ seda on võimalik kaotada reaalselt kogetava taha ära – Mina näen ja kogen, tähendab, et Minul on olemas! Vastandliku info, sama aegne, tõestatud olemas olemine tähendab, et inimesel on vajadus - kogeda teise poolset huvi/ tajuda teise toetust/ näha teise panustamist/ tunnistada, teise poolset vastu võetust - sest ei ole võimalik eirata seda, kuidas teine näitab välja vastu olemise/ edastab ükskõiksuse/ annab kogeda viha/ teeb teatavaks enesega seonduvast välja jätmise - see mõjub hülgamisena.
Vajaduste täidetuse ootus lähtub vajadusest enese olukorda parandada, et ühes edasi olemist taluda/ valida. Inimene keskendub enese vajadustele, sest see annab võimaluse aega veeta – tal on olemas eesmärk, millega tegeleda – senikaua, kuni tal on tegevus, kui lahendus, olemas, inimene ei pööra tähelepanu enese olukorra muutmisele – tema ise ei võta midagi ette, et enesele osaks saavat tegelikult ära lahendada. Ta pühendab, ise ennast, õigena olemisele ja vajaduste täidetuse ootusele – sellest saab selle ühes olemise sisu ja teisega ühte liitev põhjendus.
Tegeliku olukorraga tegelemine vajab otsustavust – piiri panemist, et siit samal moel enam edasi ei lähe – see tähendab, et inimene on valmis kaotama kõik selle, mis ja kuidas temal olemas on, sest muutuse tulemus ei taga mitte midagi ega garanteeri senise alles jäämist. See inimene, kes väldib välja pääsu kasutamist, ei ole valmis kaotama – tema tahab ette teada, mis ja kuidas on muutuse hind, et seejärel otsustada. See inimene, kes kordab möödunut, teab tulemust ette, kuid ei ole valmis seda kohtama.
Kahetiselt mõistetavas keskkonnas ja koos olemises on vaja, selle jaoks, et enesega seonduva info alusel, enesega koos kõlas olev samm teha, ühest selgust. Enese tasakaalutus tähendab, et seda selgust ei ole – on võimalus, mis on reaalne ja on võimalus, mis peab saama reaalseks.
See tähendab pendli loomist – tuleb vältida, selleks, et saavutada. Pendel tähendab, et nii õige, kui ka vale on äärmused – puudub keskmine tee ja stabiilsus. Pendel tähendab, et enese jaoks vale on tegelikkus, mida välditakse tõesena nägemast ja mille kohta teine valetab, et tema nii ei ole ja naa ei tee ega sel moel mõelnud, kuigi just nii ta tahtis, kuid ei vali seda tunnistada. Pendel tähendab, et enese jaoks õige on ebareaalne, see saavutatakse siis, kui teine on selleks kohustatud, kuid see ei ole tema vaba valik ja tahe. Mina armastan Sind - ei tähenda, välja öelduna, sõnade mõttega nõustumist, vaid kohustuslikku fraasi, mis öeldakse väljapääsuta olukorras.
Suletud situatsioon tähendab, et esile tõusnud teema jaoks töötava lahenduse puudumine tõestab väljapääsuta olemist. Möödunu kordus – Mina pean osalema/ jätkama/ kannatama! - takistab küsimast – Mis on minu kohal olemise mõte? Miks mina olen valmis panustama teisega koos olemise teekonnale, kui see ei ole ühine? Miks mina annan oma energia sinna, mis takistab minu ise olemist ja sunnib ennast vähendama? Miks teine on olulisem minust endast?
Vastus, muutuse takistaja kohta, osutab Abitule Mina-le. Enese olevas avanev informatsioon – See teine näitab välja, et tema saab ja tahab ilma minuta olla! – käivitab möödunud aja mustri – pime püüd Ema/ Isa poole – vajadus olla koos, ilma vahedeta – vajadus ulatuda teiseni, ilma valu ja vägivalda kogemata – vajadus ühise terviku järele, ilma hülgamise kogemuseta.
Sama mustri elus hoidmise aluseks on tõene informatsioon – Minul on õigus, ühendava rolli ja ühes olemise alusel/ Minule on näidatud välja hoolitsust ja hoidmist ja toetust/ Minuga ühes olemist on teostatud. Inimene on pidanud, senist reaalsust, lubaduseks ja enesele kuuluvaks normaalsuseks – seega ta seisab selle eest ja ta panustab selle nimel – see on temale oluline ja ta annab sellest teada.
Vajaduse sünd tähendab, et inimene on avastanud selle, et tema õigused ei pea paika ja temal ei olegi seda, mille olemas olemisse tema on uskunud. Ta saab aru, et pealispind püsib justkui samana ja ka õigus on endiselt olemas ning õigeid sõnu ka justkui öeldakse – kuid ta saab aru, et need ei ole tõesed – see on pealispind, mis varjab tegelikkust – tema tõde ei loe, sest teisel on kasutusel teine tõde, millest too ausalt ei räägi ja, mida üheselt ei teosta.
See mõistmine, mida, enese möödunus, ei suutnud väikene laps vastu võtta ega mille põhjust ära arvata – on järgmine - Minu puudumine ja ära minemine ei jäta tühjust – Minule ei ole kohta antud ega jäetud – see inimene ei ole, oma ellu, Minule kohta andnud ega jätnud – Mina olen tema jaoks kutsumata külaline, keda ei osata ega saada ära saata – vabanetakse siis, kui selleks on olemas põhjus või ise selle sammu astun.
Iga inimese tõde seisneb tema vaatenurgas - kuna laps omas rolli ja tema oli oma rolli täitnud ja temaga oldi, selle rolli alusel, koos, siis ta uskus, et tema peab, enese kohal olemise ja osa andmise eest, vastu saama enese jaoks õige kohtlemise ja enese jaoks olemas olemise.
Inimene, kes kogeb ühenduse devalveerumist ja läheduse kaotust, pöördub tagasi loo algusesse – tema toob mängu rolli, mis teda teisega ühendab – ta vajab tõestust enese rollile ja selle rollisideme töökindlust. Ta ei saa aru, et tema samastab ise ennast oma rolliga – see, mis ja kuidas on võimalik rollile, kui laiale mõistele ja erinevatele suurustele, ei tähenda, et tema, inimesena, seda kogeda saab ja omada võib.
Inimene, kes tunneb ahistatust ja vabaduse piiramist, pöördub tagasi loo algusesse – tema toob mängu rolli, mis teda teisega ühendab – seega teeb ta ära selle, mis on vältimatu ja seejärel tõestab, et tema rohkem ei pea ning ta nõuab, et sellest peab piisama ning teda tuleb tänada ja tunnustada just nimelt selle panuse eest – see on neid kahte ühendava rolli teostamise tõestus ja teise, rollis olevana, nähtavaks tegemine.
Iga rolli taga on inimene, kes ise valib enesele olemise ja väljenduse ning teisega kokku siduva ühenduse läheduse ja sisu. See teine võib tahta ja saab olla valmis panustama, kuid inimene ei vali vastu võtta seda, keda/ mida temale, inimesena, vaja ei ole ja tema ei vali enda elus kohta anda sellele, keda, temale, sinna vaja ei ole. Roll saab ühendada, kuid inimest endaga ei ühendata.
See inimene, kes tajub, et tema ise teist ei taha või tema on see, keda ei taheta, kuid, keda rollid seovad kokku ja sellest teist lahku astuda või teda vältida ei saa või ei taheta – see inimene viib teema loo algusesse – rolli kanda võtmise kohustamine, rolli täitmise täpsus, rollides olevana loo lahendamine. Rollil ei ole teema inimesele haiget teha ja inimest vähendada siis, kui selles teises on põhjus, miks enese elu muuta ei saa – lahti ühendamatu side, mille olemas olemist teine vajab/ teostada tahab, sunnib ühes olemist jätkama.
Enese möödunu mõistmine – inimene on, Mind temaga kokku ühendava, rolli taga – hoolimata selle rolli olemas olemisest ja selle inimese poolt astutud sammudest, see inimene, ise, ei ole Mind valinud – see inimene ei ole ühist teekonda vastu võtnud. Tema on ja talub, sest ja kuni tema peab. Rollil põhinev ja rolliga piirduva suhte eest tuleb maksta enese, kui inimese, piiratuse ja vähendamisega.
Enese infobaasi uue ühenduse loomine – Mina ei ole roll, mina ei samasta ennast rolliga - mina olen inimene – mina valin, inimeste tasandil oleva, rollide ühenduse sellega, kes näeb ja tunnistab mind inimesena. Kui teine ütleb ja näitab välja, et tema on ennast piiranud rolliga, siis minul ei ole kohustust seda ühendust jätkata ja minul on õigus seada enese piir.
Jätkan siis ja seni, kui ja kuni minule makstakse selle eest palka ning siis ja seni, kui ja kuni mina olen vastutav selle teise/ teisega seonduva eest. Võin jätkata siis, kui seotuse katkestus mõjutab keskkonda, milles meil mõlemal on õigus viibida – small talk. Võin jätkata suhtlust kaude – läbi selle, kes meid ühendas, kuid ei, suhet hoides, otse.
Möödunu jäljed tähendavad möödunud aja hirmu avanemist – justkui kogu Maailm variseks, enese ümbert, kokku siis, kui tegelik tõde tehakse teatavaks – see on see varjatud info, mis on püsinud tagataustal ning siis öeldakse see välja ja tehakse teoks – enam ei ole võimalik peitu pugeda ega teiseks kujutada.
Siis, kui tõde saab nähtavaks, siis on muutus juba toimunud ja alles on see, mis ja kuidas on võimalik. See on teadmine, et kõik eelnev on viinud sellesse kohta välja. Enam ei ole, et ehk ja võib-olla – see, et on, tähendab, et möödunut enam ei ole. Aus tegelikkus - ei ole olnud kogu selle aja, millal selle kohata valetati ja seda enesele ette kujutati.
Inimene saab oma info välja öelda siis, kui temaga seotu/ seotud elavad selle üle ja tema ise suudab seista enese tõega ühena – teise/ teiste vastused ei suuda teda enesest taganema panna. Inimene saab teise info vastu võtta siis, kui see ei murra teda katki – ta saab tunnistada tõeks ka selle, mille kohta talle, endiselt, valetatakse – enam ta ei karda teist kaotada – inimene ise on endale tähtsam, kui teine.
Ise enese ja ka teistega arvestavale inimesele on temaga seotu ja seonduva kohta käiv info oluline – oluline on selle tõesus. Teise infoga arvestamine tähendab, et see teine võib olla, teha ja väljenduda nii nagu too seda ise valib – see ei muuda enese otsuseid – valides enesele, kui inimesele, ise olemise vabadust, on teadmine - Mina ei kaota ja Mina ei ole vastutav – teine vastutab ise oma teekonna ja sellel astutud sammude eest – see ei kuulu Minule – Mina ei pea olema see, kes teeb teda rollina nähtavaks – Mina teen teda nähtavaks inimesena.
Mõistmine – inimene ei püsi paigal – inimene kasvab edasi. Selles keskkonnas ja selles koos olemises, kus inimest piiratakse hirmuga ja tema ise olemise vabadus on kontrolli all, vajab inimene abivahendit – tema vajab seda inimest, kes teeks tegeliku tema nähtavaks – tema vajab seda kohta, kuhu suunata ise ennast, et kogeda tegeliku enese väljendust ja näha tegeliku enese jäetud jälgi.
Kui seda inimest ei ole, siis inimene tuhmub ja tõmbub enesesse. Siis ta suunab ennast kohtadesse ja tasandavatesse tegudesse – kellegi teise elu elamine on võimalus avalduda kaude – söök ja jook ja meelemürgid ja seks ja töö ja sport vabastavad pingeid ja rahustavad meeli – see on enese kontrolli all hoidmine – enese piiramine kohas ja suhtes, kus inimesele ei ole kohta ega võimalust.
Kui inimene ütleb välja – Mina vajan tähelepanu – Minu olemine on takistatud – siis rollide maailm ei võta seda teadet avatult ja toetavalt vastu. Vastuseks kõlab – ole kuulekas, ole järgiv, siis saad tähelepanu – muidu mitte. Iseendana mine ja ole mujal – tegele ise endaga – ära sega teisi sellesse loosse.
Info - seotus on siis, kui Sina ja seotust ei ole siis, kui Sina - Sina ise valid ja otsustad, kuidas Sinule osaks saab - Sina ise vastutad enesega seonduva eest. Need teadmised on informatsioon selle kohta, milline seotus käsil on ja mil moel selles olla saab. Reeglid ja raamid on paigas ja neist peetakse kinni.
Vastuolusid põhjustab see, kes soovib vale tasandi ühendust sellelt teiselt, kes ei ole temaga sama. Vastuolusid põhjustab see, kes pakub ise ennast välja või nõustub olema vähemana või enama, selle pärast, et säilitada seotus. Vastuolusid põhjustab see, kes valetab, et tema on teisega sama, et saada endale seda, mida tema ise ei loo ega vastu anna.
Info - Mina olen siit ja siia maani - tähendab, et selles seotuses ei ole võimalik inimesena kasvada. Selle info andnu ei vali tervikut kohata ega vastu võtta – ta ei ühenda ennast sellisena. See, kes tahab enesele enamat, sest on ise enamana, ei ole vale ega ole teda liiga – tema teab, milles seisneb nende kahe erinevus ja tema ise hoiab sellise teisega ühendava loo enesele sobivates piirides – tema ei anna endast rohkem sinna, kus seda vastu ei võeta ja tema ei oota sealsest vastu seda, mida selles ei ole. Tema jaoks ei ole - kellegi teise jaoks võib ja saab olla.
Katkised mänguasjad on inimesed, kes ei näe enesel mõtet ega tea enese väärtust siis - kui neid, enam või üldse, ei taheta ja ühte ei valita - siis nad ei tea, mida enesega peale hakata. Neil puudub neid elustav tähelepanu – see tähendab, et nad on olnud olemas teise jaoks ja pärast – teine on nendega mänginud ja neid enese tahtmise järgi seadnud.
Katkised inimesed on need, kes on astunud rollist rolli, et oleks olemas see keegi, kes neid näeb ja elusaks teeb – nad ei tea ega tunne ennast inimesena ja seega nad ei oska olla ilma neile osutava ja neid nimetava tähelepanuta. Seega ei oska nad olla neid inimesena kohtava ja kohtleva inimese kõrval, samana - nad valivad rollide Maailma - sõdivad vale tähelepanu vastu ja proovivad ennast õigesti - rollis olevana - vaatama panna.
Marianne
15.07.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar