Allergilised reaktsioonid – aevastamine, sügelus, kipitus, kuplad, hingamisraskused, köhimine, vett jooksvad silmad jne. Erinevad kehalised reageeringud annavad inimesele teada, et ümbritsevas keskkonnas või ka joodavas/ söödavas või enese sees ei ole kõik sobiv ja hea – on midagi sellist, mis ja kuidas on enesele vastuvõetamatu – inimene saab ka ise olla endale sobimatu.
Tehakse teste ja otsitakse põhjust, määritakse kreemidega ja võetakse tablette – vahel kasvatakse välja või ilmingud vähenevad, ajas, kuid on üsna tõenäoline, et päriselt vabaks ei saada kunagi. Vastupidi – mõnede allergiad laienevad – järjest enam on neid asju ja teemasid, mis mõjutavad ja segavad elamast – inimene peab väga täpselt valima, kuidas tema oma elu elab ning mida ja kuidas endale lubab. Mõni ei talu justkui ei midagi – teine tuleb toime piiratud valikute ja üle kontrollitud elamisega.
Igal lool on kunagi ja kusagil olnud algus – see miski, mille pärast leiab aset muutunud mustri kordus. Inimeste lugude algus on neile teatavaks saanud informatsioonis – millegi alusel on midagi nimetatud ohtlikuks. Allergia annab inimesega seonduvast ohust teada, kuid ohtlik ei ole see taim või toit või lõhn või aine – allergeen on, midagi, mida inimese keha saab kasutada, et enesele ohtlikust teada anda – oluline on eesmärk, millele on olemas konkreetne põhjus.
Inimene on energeetiline süsteem – inimene edastab iseendale informatsiooni salvestuse toimumise aja teadlikkuse alusel ja sealses olnud märksõnu kasutades – lõhnad, ained, taimed, toidud, värvid jne. Konkreetse päästiku olemas olemine avab mälufaili ja sellele järgneb reaktsioon – ajas võib see jõuda nii kaugele, et enam ei ole põhjust, kuid salvestus on jäänud ja allergiast vabaks ei saa.
Lisanduvad allergiad tähendavad seda, et keha kasutab sama lahendust – ohtlikuks nimetatu salvestatakse allergeenina. Inimene viibib keskkonnas ja situatsioonides, mida tõlgendab, teadlikult või alateadlikult, enesele ohuna ja keha märgib selle salvestuse võimaliku vahetu allergeeni abil. Süvenevad allergiad tähendavad seda, et inimene viibib endiselt keskkonnas ja puutub kokku situatsioonidega, mis tähendavad möödunu kordust – vana aja lugu jätkub.
Inimese käis sirutub, automaatselt, meditsiini järele või ta kasutab vältimise tehnikat, tema kasutuses oleva informatsiooni tõttu – välista allergeen või vähenda selle reaktsiooni mõju. Inimene lepib ja jätkab. Inimene võib ja saab otsida vastuseid – et, miks tema ja et, miks just nii - kuid üsna sageli ei otsi ta neid sealt, kus need olemas on – enese mineviku failidest.
Laps, ema kõhus olevana, on oma emaga sama – üks süsteem ja ühinenud energia- laps saab osa kõigest sellest, mida ja kuidas tähendab see inimene, kelle sees ta kasvab - Mina ja Mina on üks. Vahel võivad vanema mõtted ja teod, iseendaga ja/ või vahetult lapsega seotuna, olla või näida ohtlikena – need saavad tuua kaasa tagajärjed, millega laps nõus ei ole – laps salvestab selle informatsiooni, mille allergia teeb nähtavaks.
Ema kõhus olles, võib ja saab, laps ühineda vanema teadvusega ja võtta sealses olevat informatsiooni enese omana – ohtlikud ja rasked olukorrad ning inimesed on lapsele samad. Need ei ole tema otsused ega ole need tema kogemused, kuid ühendatud infobaas teeb need tema omadeks ja tema kasutab seda informatsiooni ka edaspidi – tema reageerib allergiaga.
Ka peale sündi on laps oma emaga lähedalt seotud – energeetiline ühendus ja vahetu kogemus. Laps näeb ja mõistab oma ema enese laiendatud Minana – see Mina on lapse jaoks olemas, arvestab lapsega ja tagab lapsele vajamineva. Laps püüdleb vanema poole – enese tervikuks saamise nimel ja enesele vajamineva pärast.
Vahetu lähedus ja ühendatus toob kaasa osa saamise ja tagajärjed – lapsel puudub eluterve enesekaitsemehhanism ja teadlik enese eraldamine – ta elab läbi vanema teemasid, enese omadena – laps toob need nähtavale – see näib, ebaloogilise, enese vastase tegevusena, kuid laps avab ja parandab vanemat, et tagada enesele vajaminev – enesele tähelepanu pöörav ema, õigel energeetilisel tasemel.
Kogu lapse olema saamise ja ühenduses olemise ajal teeb vanem oma valikuid ja otsuseid, mis on tehtud vanemale teada oleva info alusel ja pärast, kuid need ei tähenda lapsele sama - need ei ole lapse valikud ja otsused.
Vanem on harjunud tarbima ja nn halbu elukombeid harrastama - need puudutavad last. Vanem ei mõista oma tundeid ega oska neid elutervelt lahendada - need puudutavad last. Vanem on psüühhiliselt haige - see puudutab last. Vanem võib lahutada – lapse elu muutub. Vanem tahab uue elukaaslase majja tuua – lapse elu muutub. Vanem saab kolida – lapse elu muutub. Vanem otsustab lapsega seonduva – operatsioonid/ hambaarstid/ lasteaiad/ koolid jne – laps peab kogema valu ja kaotusi ja kohtama raskusi. Vanem astub tähelepanu ette – laps saab, vahetult, sellest osa või temani ulatuvad tagajärjed. Vanem jagab lapse kohta informatsiooni, mis on liiga isiklik või väljamõeldis – laps naerdakse välja ja/ või teda koheldakse selle alusel.
Laps kaotab, ema pärast, enesele olulise teise/ suhted/ kodu/ võimalused/ iseenda. Ema põhjustab lapsele osaks saava – valu ja üleelamised. Laps samastatakse emaga – muutub suhtumine temasse. Ema teeb lapsele häbi – see, mis ja kuidas saab osaks emale, saab - reaalselt või kujutletult - osaks ka lapsele - kuid laps ei tule sellise tähelepanuga toime.
Laps ei ole ema valikute ja otsustega nõus, sest tema ise ei teeks neid – laps säästaks ja hoiaks ennast, sest temal ei ole ressursse ja võimalusi, et ise anda endale vajaminev – tagada endale see, mis ja kes on olulised või anda endale samaväärne asendus. Isegi siis, kui öelda, et otsused ja valikud on lapse pärast ja jaoks – nt ravi – ei näe ega mõista laps neid samal moel, sest laps peab oma sammud ise astuma – valusad ja hirmsad tagajärjed ise endale põhjustama.
Laps on kaitsetu – ei saa armastada seda, keda vihatakse – ei saa tunda ennast turvaliselt sellega, kes põhjustab kannatused – ei saa ära minna ega vahet sisse teha, sest ollakse seotud ja sõltuv. Allergia on lapse lahendus ja enesele antud informatsiooni väljendus. See laps, kes on tõsiselt kannatanud ja olulise kaotanud ning valu ja häbi tundnud, oma ema otsuste/ valikute/ väljenduste tõttu, on üsna tõenäoliselt allergik.
Sündmuse ja kogemuse hetkel keskkonnas olev võimalus põhjustab nähtava reaktsiooni – toob nähtavale informatsiooni – laiendatud Mina on ohtlik – vanem on ohtlik – ennast tuleb vanemast eraldada ja tema eest kaitsta. Samas on olemas teadmine - see on Ema - emaga nii ei tehta - ema vastu astuda ei tohi = ema vastu astuda ei saa. Kaks vastandlikku ülesannet – eralda ennast ja hoia ühendust = ennast ei ole võimalik kaitsta. Allergia – Mina olen iseendale ohtlik, sest mina ise ei saa ennast kaitsta.
Allergiline reaktsioon tähendab, et olemas on möödunu päästik ja olevas on info selle kohta, et midagi või keegi on ohtlik, samal moel nagu möödunus. Taaskord on laps kaitsetu, sest temale lähedane tegi, lapsega seonduva, otsuse, enesele teada oleva info alusel – otsustas lapse eest, kuid laps ei ole nõus temale osaks saava ja sammu tagajärgedega. Laps teab ja näeb, et tema ei saa ennast, teisest, ära lahutada ega teise juurest ära minna – ollakse seotud ja ollakse sõltuv – laps ei saa ise ennast kaitsta.
Allergiatega reageerival inimesel tuleb teadvustada enesega toimuvat/ toimunut – möödunust tulevale lapsele on ohtlikud lähedaste ja oluliste inimeste teod ning ka vahetus või kaugemas keskkonnas toimuv.
Lähedase haigus, ebaterved elukombed ja halb tundehügieen - lähedase otsus - vahetada elukohta, asetuda tähelepanu alla, vastustada midagi või kedagi, otsustada majandusliku olukorraga seonduva üle jne - põhjustab ebasoovitava kogemuse – kaitsetus, vale tähelepanu, häbi – see toob kaasa allergilise reaktsiooni.
Hooajalised allergiad ja teatud ainetele reageerimine on mööda läinud aja lood, mis avanevad vahetu või kaudse päästiku peale – sama allergeen ja samasugune informatsioon - kui mõlemad on ühes ja samas ajas koos, siis on reaktsioon väga tugev.
Allergilise reaktsiooni puhul tuleb avada ennast ja otsida üles see - mis/ kes on ohtlik ning mille/ kelle eest ei ole võimalik ennast kaitsta – mis on see, millega peab leppima ja mida ise vältida/ lõpetada ei saa.
Seejärel tuleb endal lubada reageerida – kogeda oma tundeid, õigete ja vajalikena - kogeda viha, et lõpetada vaikus, tardumus ja allaheitlikus – teha samm, mis annab endale teada – Minul on võimalik ise ennast kaitsta ning ise ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha. Minul on õigus kogeda kurbust, et anda endale teada – Mina kaotasin selle ja tolle – see/ tema oli Minu jaoks oluline. Mina kogesin valu, sest minule tehti haiget. Mina kogesin hirmu, sest mina olin üksinda ja abitu. Mina kogesin hirmu ja ärevust, sest Minul puudus informatsioon selle kohta, mis saab edasi ja kuidas on Minul, enese elu kogeda siis, kui ei olegi enam seda või toda. Jne.
Seejärel tuleb sõnastada, enese jaoks – Minu tingimused – teise valiku ja sammuga. Mis on see, millega Mina nõus ei ole. Mis on see, mida ja kuidas Mina vajan. Mis on see, millega Mina tahan, et teine arvestaks.
Seejärel tuleb vaadata üle enese võimalused ja ressursid – Mida ja kuidas ja miks Mina vajan. Mida ja kuidas Mina ise saan endale anda. Kõige olulisem on teadmine - Teise valik ei ole Mina – Mina saan valida iseenda ja iseendale sobiva ja õige. Kui ka mitte nüüd ja kohe, siis Mina tean, et Minul on selleks õigus ja Mina teostan selle siis, kui Minul on olemas võimalus ja Mina endiselt vajan seda.
Marianne
11.07.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar