Mõistmine – minu tahtmine ei täitu – minu vajadustega ei arvestata – mina ei suuda saavutada enese eesmärki – toob kaasa protesti ja vastu sammud, sest on kohtutud seinaga/ suletud uksega - EI-ga. Minust ei piisa – mina ei kontrolli olukorda – ma ei ole üle ega piisav, et sundida kedagi/ midagi muutuma ja muutma.
Selle infoga kohtumine tähendab, et tuleb teha otsus – kuidas ja mil moel edasi. On võimalik vajuda lössi ja jätta enese tee pooleli – ei olda väärt ega vastutav. On võimalik näidata ennast ohvrina ja nimetada süüdlane – ei olda vastutav. On võimalik jääda ootama, et soovitu saaks olema – ei võeta vastutust. On võimalik lasta eesmärgist lahti ja võtta vastu see, mis ja kuidas on – vabadus ja reaalsus. On võimalik vaadata üle, kuidas ja mida on võimalik teisiti, et ikkagi jõuda soovituni – vastutus, vabadus ja reaalsus. On võimalik otsida tee, kuidas mõjutada teisi, et panna neid tegema seda, mida on vaja, et Ei-st saaks Jaa - manipuleerimine.
Otsustades, et tulemus, hetk, vastus oli vale – siis sellega, mis ja kuidas on, ei nõustuta ja tehakse otsus - tuleb vältida eksimusi ja saavutada õige tulemus - tuleb valida lahenduse viisiks kontroll – vältimaks valet tuleb saavutada kontroll enese üle, teise üle, olukorra üle, elu üle, Maailma üle. Tuleb elimineerida võimalused, et jõutakse vale tulemuseni – iga samm on oluline ja loeb – sellepärast peab kõik olema esimesel korral täpselt õige.
Endale õige Maailma, elu, vastuste, kogemuste saavutamiseks teostatud kontroll tähendab vanglat – suletud maailma, millest ei vii välja tee. Välja ei saa astuda ja välist ei saa sisse lubada, sest see ja selles on teadmatus – kontrollile allumatu on ehmatav, ohtlik ja ärevaks tegev. Kontroll tähendab ette vaatust, seljataha vaatamist ja tagajärgede hindamist – kõige üle kontrollimist. Kontrollimine tähendab kordusi – vanasse kinnijäämist, sest kordused näivad ohututena ja kindlatena - seega vajalikena – korduvad mustrid.
Inimsuhetes tähendab kontroll vabaduse puudumist, vabaduse võtmist, vabaduse keelamist – vabadus viib ettearvamatute tagajärgedeni – valede kogemusteni. Inimene, kes valib kontrolli, vajab enese jaoks ohutut kohta ja paika – enese aega ja ruumi, kus olla iseendana ja ärevate/ ehmatavate olukordadega toime tulevana. Algselt on kontrolli eesmärk peatada see Maailm/ inimene, mis/ kes ei arvesta, ei austa, ei küsi, ei taga selles hetkes vajaminevat – see on lahendus, mis peaks tagama kohanemiseks ja edasise tee leidmiseks vaja oleva aja, toe ja ka enese Ei-ga arvestamise.
Inimene tuleb oma lapsepõlvest – tema kogemused, lapsena, jäävad teda saatma – teda kontrolliti, temaga ei arvestatud, talt võeti vabadus ja talle ei antud vabadust temale vajalikul määral, temale vajalikes asjades/ lugudes – ta ei saanud otsustada enese eest iseendaga seonduvat – ta ei olnud võrdne. Laps vajas enese kõrvale tuge ja mõistmist – ta sai vastupidise kogemuse osaliseks – kui ta oli vale, siis kontroll tema üle suurenes – vabadus vähenes veelgi.
Laps, kes koges allajäämist – enesele valesid kogemusi ja vajalikest ilma jäämist, vajas kontrolli enesega toimuva üle – olles, Agressor, Päästja, Ohver süsteemi osaline, nägi ta, et selles huvitavas koosluses sai lahenduseks olla teisest üle olemine – tuli ise olla see, kes kontrollib olukorda – seega vajas ta kontrolli olulise täiskasvanu üle. Ta vajas kogemust, et temast sõltub – tema otsustab ja teised kuulavad teda – ta saab selle, mida ta vajab iseendale.
Sellest sai alguse võimuvõitlus – laps jonnis, karjus, trampis, solvus, kavaldas, näitles, vaikis, lõi, lõhkus, vihastas – need olid tema lahendused, kuidas mõjutada olulist täiskasvanut – takistada olemist ja olemast, et teha ennast nähtavaks ja kuuldavaks. Oli kohti ja aegu, mil laps sai selle, mida soovis – täiskasvanu muutus ja lapsega seonduvat muudeti. Loomulikult oli ka neid aegu ja kohti, kus talle öeldi Ei.
Lahendus oli eakohane võimalus, kuid selle kasutamine, erinevate ja erineva tähtsusega vajaduste täitmiseks, devalveeris selle. Sellest sai lahendus kõigele – ka piiridele, mida seati kasvamisega seonduvalt – ka enese osa eest vastutuse võtmisest keeldudes. See lahendus kõndis kaasas, kuid sellest ei kasvatud edasi ja välja – enese vastutuse, selgete sõnade ja eneses oleva informatsiooni andmiseni. Lapse tasand ja kontrolli teostamise põhjendus säilisid.
Laps küll tahab, enese jaoks, valest välja ja eemale, kuid ta ei saa seda teostada, sest ta peab enese ohutust kontrollima – enesele vajaliku kindlustama selles kohas ja sellega ühes, kus on oht ja kes on ohtlik – alguse oht oli oluline täiskasvanu ja alguse ohtlik oli enese lapsepõlve traumaatiline kogemus. See tähendab, et laps jäi vajama – ta jäi sõltuvaks teisest – juba suureks kasvanuna on tema sees endiselt vajadus – ta tahab midagi saada, kuid ta ei mõista, mida ja miks ta vajab – millist tunnet või kogemust on talle vaja.
See tähendab, et, kuigi, olles suureks kasvanud, on ta endiselt Laps – oma elu ohver, kes peab agressori vaigistama, et saavutada oma elu üle kontroll – enese vajaduste tagamine. Ta on sõltuvuses vanast mustrist – ta ei oska näha enese teed vaba iseendana. Inimene, kes ei saa st ei luba endal lahti lasta vanast ajast, pöördub sinna tagasi, et kontrollida – vaadata üle, veenduda – vana mudel töötab. See on vana mudel, mis takistab edasi minemist, sest seda vajatakse edasi minemise takistamiseks – vabadus puudub.
Tagasi vaadates, tagasi mõeldes, libiseb Lapse mõte tavapärasele rajale – seal ja selles oli/ ei olnud, sest oli keegi, kes jättis oma osa tegemata – seal ja selles oli/ ei olnud, sest Mina, Lapsena olin/ olen vähem, väärtusetu, viletsam, nõrgem. See mõttekäik osutab süüdlasele – sellele, kes oleks pidanud vastutust kandma ja peab loo korda tegema – lapse vajaduse täitma. See mõttekäik osutab ohvrile – sellele, kes ei saanud ise mitte midagi oma olukorra muutmiseks teha ja kes vajab päästmist.
See nimetu vajadus, mis inimeses peitub, on soov minna tagasi ja anda endale teadmine, et on st oli olemas see inimene, kes teeb ja on vajamineval moel abitu, segaduses oleva ja hirmu tundva lapse kõrval – suurem, tugevam ja targem Mina.
See nimetu ja mõistetamatu vajadus toob kaasa selle, et Laps kogeb ja elab oma elu Ohvrina – ta kohtab suure inimese elu Ohvrina – elu ja selle nõudmised ning keerdkäigud, ka vastutus enese eest, näib olevat agressioon tema vastu. Ta tahab, kuid talle seatakse piire ja temast keeldutakse. Ta ei taha, kuid tema peab ja ta ei saa – mitte kedagi ei tule ega ole tema kõrval ja tema asemel, kuid temast endast ei piisa ja ta on vähem – ta ei nõustu vastutama selle eest, mida ta ise ei ole endale valinud – teiste poolt välja mõeldud reegleid ja seadusi ning kohustuste täitmisi ja ka enese valikute tagajärgedega kohtumisi.
Ta ei ole veel täis kasvanud - ta on ohver, kes tunneb, et ta ei saa – ta ei saa vanal moel edasi olla – ei piisa jonnist ega protestist, manipulatsioon võib aidata, kuid sageli pisaraid ei usuta, vaid öeldakse, et kõnni ise oma teel. Sõltuvus, vanast, tähendab, et tahetakse tagasi aega, mil pidi kogema, kuid ei pidanud kõndima.
Peatus – tõe vastu võtmine – oli/ ei olnud, sest mina ise valisin, ise ootasin, ise jäin paigale, ise ei teinud, ise nõustusin, ise vaikisin, ise ei olnud veel teadlik, ise tõlgendasin infot erinevalt, ise valetasin, ise keeldusin, ise valisin/ jätsin valimata jne – oli olnud eesmärkide erinevus – oma tegeliku eesmärgi enesele üles tunnistamine – tegin/ olin/ valisin enese pärast ja iseenda jaoks – oli olnud, nn kahest halvast valikust, valimine selle alusel, mis tagas põhivajaduse täidetuse ja mis mitte.
Mina ise hülgasin enese ja andsin oma jõu ning võimu teisele – oleksin saanud ja võinud olla ise – olla aus iseendaga – võtta vastu enese tagajärjed – kuid – nii mitmedki sammud jäid astumata, sest tundsin hirmu kohata negatiivsust ja vägivalda, hülgamist ja keeldumist, keelamist ja ilma jätmist – kartsin kohata enese ja teise tundeid. Mina ise ei teinud ennast nähtvaks, ei seisnud enesena ega öelnud ennast välja – oli olnud jõu andmine teisele – teise pärast ei saanud, ei olnud, teise pärast tuli ja pidi.
Aus vastus ja vaade enese sisse on - oleksin võinud ja saanud enese jaoks valest ära minna ja olla ise, kui ei mujal, siis enese sees küll, kuid mina ise valisin valetada enesele – mina ei saanud, sest mina ise ei lubanud – mina jäin paigale, et osaleda mudelis ja allutada ennast kontrollile.
Valeks tõlgendatud ja nimetatu oli hälbimine/ kõrvalekalle normist – enesele kehtestatud piirangutest ja kohustustest. Kontrollimine oli vale endale sobivaks soovimine/ muutmine. On iseenda otsus, kas jään seisma – st vaatama seda, mida ei ole, muutma seda, mida ei taha ja keelduma sellest, mis ja kuidas ei ole õige või võtan vastu selle, mis ja kuidas on – millisena olen, kui Maailm on olemas sellisena nagu see on - olemas olev ei ole karistus, vaid võimalus.
Ma ei ole ohver – ma ei vaja ega oota tagasi minevikku, et kogeda jõudu ja võimu – teostada kontrolli enese ja/ või teise üle - see tee ei vii edasi – sulgen vana mustri ukse – vanast lahti laskmine teeb ruumi uuele ja see liigutus avab tee vabaduse erinevate võimaluste nägemisele.
Marianne
21.03.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar