Mälestusekild

 

Kaks ühes -

kaks koos,

kolmas eraldi -

kolmas väljas,

ometi seal samas

teiste kõrval -

üksteisele nähtaval.

Tõdemine -

kui mind tähele ei panda,

kui mind ei vaadata,

kui minule tähelepanu ei pöörata,

siis mina olen nähtamatu -

kuid mina olin ju olemas.

Mina ei tahtnud olla eraldi -

olla ühisest väljas -

oli hirm,

oli hirm teha oma samm,

et astuda lähemale

ja ise ennast nähtavaks teha -

teiste pilkude ette ja alla

ise ennast seada.

Oli jäänud,

enese ajast,

mälestus

enese sisse -

kohatud ükskõiksus,

kohatud põlgus,

kohatud julmus -

kestis vaikus –

kätt ei ulatatud -

ühte olema ei oodatud.

Samm lähemale

oli muutnud mind nähtavaks,

kuid midagi ei muutunud -

mina jäin olematuks -

minu olemas olemine,

kahe maailmas,

midagi ei muutnud.

Pöörasin enese pilgu ära -

lõpetasin vaatamise

ja kutse ootamise -

astusin mööda

ja välja uksest -

erinevad teed olid käia -

mina olin olemas -

 kõndisin seal,

kuhu viis mind tee

ja astusin sinna,

kellega ühes

oli minule koht olemas.

Marianne

19.03.2024.a