Tahte jõud

 

Sõnadega -

Mina pean! -

eneselt jõu võtan,

sest enesele vastu punnin,

kui ise ennast tagant sunnin.

Inimene võtab vastutuse ja panustab, kui ta on, enese sees, otsuse vastu võtnud. Kui ta on valinud välja eesmärgi, siis ta läheb teele ja võtab vastu selle, mida kohtab. Ta otsib lahendusi ja vahetab vajadusel vaatenurki – on paindlik ja kohaneb. Otsuse teinud inimene tahab olla teel, teha seda, mis vaja, et jõuda tulemuseni. Raskuste korral ta ei otsi süüdlast ega proovi veeretada vastutust, kellegi teise õlgadele. Ta ei viili kõrvale ega tee poolikult – see on tema teekond.

Tavaliselt ei jõua inimene oma vaba tahte valikuteni – otsusteni, mis tulevad enesega kooskõlastatult. Mina pean! - lükkab teda tagant ja kohustus olla väärtuslik, tootlik, tulemuslik ehk oma olemas olemise tõestamise vajadus - sunnib minema ja tegema seda ja nii nagu, õige tähelepanu saamiseks ja vale tähelepanemise vältimiseks, vajalik on. See tähendab, et inimene ei jäta enesele vabadust valida, vaid ta tunneb, et temal on sundus ise ennast ära tõestada - tähelepanu kinni maksta. Inimene usub, et teist võimalust tal ei ole – temal ei ole vabadust valida. Ta ei näe sellist võimalust, sest otsusele – Mina pean! - vastu hakkamine, minemata ja kohustuste tegemata jätmine tooksid kaasa vabaduse kaotuse.

Selline elu elamise viis toob endaga kaasa väsimuse, tülpimuse, kriisid, stressi, väljalülitamised, unustavate ja lõõgatavate ainete kasutamise, viha ja ka lootusetuse. Pääsu ei näi olevat, sest – peab! Peab tõusma, kuigi ollakse veel unehõlmas. Ei tahaks veel tõusta, sest alles ollakse eelmisest päevast väsinud. Ei taheta teha seda ja sellisena, mille tegemine ei paku rõõmu enese südamele, mida ei hinnata väärtuslikuks – mitte rahasse arvestatuna, vaid inimese eripära ja ainulaadsuse väljendust. Ei tahetaks teha, siis ja seni, kuni peab, vaid siis ja seni, kuni ollakse tasakaalus – andmine ja saamine on võrdne vahetus. Raha ei tähenda alati seda, et vastu on saadud seda, mis tõeliselt täidab. Kui tegelikult ei taheta, siis ei oldagi veel valmis vaba tahtena väljenduma ja tegutsema. Tehakse enese arvelt – vägisi.

Inimese tahtel on jõud - pean – versus – tahan. Kaks erinevat sõna - kaks erinevat võimalust. Peab on enese tagant sundimine ja enesele vastu punnimine – inimene kogeb ennast vahendina – ta tunneb, et teda kasutatakse ära - ta kasutab ise ennast enese arvelt. Sellisel juhul on inimene, kui energia, andnud enesele täitmiseks ülesande - sundida ise ennast tagant ja kontrollida enese kuulekust ja tulemuslikkust ettenähtud ülesande täitmiseks.

Kui on hetk, mil – Mina ei pea! - siis lülitab inimene ise ennast justkui välja – ta on enese teekonnast väsinud – ta ei ole loonud juurde, vaid vähendanud – kasutanud enese arvelt. Selleks, et eneses rahu ja tasakaalu kogeda, tuleks leida võimalus ja vahendid, kuidas ise ennast kasvatada, hoida ja kaitsta, kuid selleks jääb energiast puudu, sest pendel - Mina pean!-Mina ei pea! - ei anna ega jäta võimalust iseennast hoida – enese energia on suunatud enese vastu ja vajadusel ka väljaspool iseennast olema – olema suurem, kui ise ollakse.

Tahan on otsus ja vabadus – teekond, mille eest võetakse vastutus – Mina tahan minna, teha, kogeda, olla, elada. Inimene valib olla tervik - väljenduda energiana – olla see Kes ta on. Inimese tahtel on jõud. Iga samm loob enamat ka siis, kui tegu on ka raskustega või füüsilise väsimusega – inimene ei kuluta ise ennast ära – ta loob ise ennast. Otsus – mina teen ... , mina olen ... , mina tahan ... , mina väljendun ... - tähendab energiana olemise valimist. Seega - mina sünnin, sest ma olen – ma olen, sest ma olen olemas.

Mis Sa arvad, mis juhtub, kui peatuda enne järgmist sammu? Mis oleks, kui sellel hetkel, mil oled astumas, sest sõna Pean! sunnib tagant, valid vahetada ühe sõna teise sõna vastu välja - öeldes - Mina tahan - see valik on väljakutse iseendale - enese Maailma muutmine - kui valid tahta ehk vastu võtta seda, kuidas oma elu elad ja ise ennast lood.

Marianne

17.05.2023.a