Ohtlikult arutu

 

Hull Tädi -

nii ta ise ennast nimetas,

kui üht vana lugu meenutas.

Hull Tädi oli see,

kes kord lapsed saarele viis

ja seal nendega ühes seikles.

Oma sõnadega mõtles,

et nalja viskab,

kui ta enesele

tähelepanu soovis -

vaat, millega tema ise

küll hakkama sai.

Istusin üsna kõrval

ja pealt kuulasin

ning sedasama lugu

hoopis teise nurga alt

ka mina mäletasin.

Oli ta siis

Hull Tädi -

oh ei -

pigem ohtlik inimene,

kes nende samade lastega

üldse ei arvestanud -

ta endamisi arutas

ja ka plaane pidas,

kui ühiseid päevi

oma mõtteis sisustas.

Ta ei maininud

ega ettevalmistamiseks

teada andnud,

et kuhu ja miks -

nii läksidki lapsed linna

oma tädile külla,

et aega linnas veeta -

korteris ja linna tänavail.

Seega ei antud

ega võetud kaasa

riideid ega jalanõusid,

mis olnuks mõistlikud

ja lausa vajalikud

looduses matkamisel

ja öise telgi jaheduses.

Ohtlikuks nimetan,

sest tädi vajadustest teadis,

kuid teadlikult vaikis,

sest nii sai ta laste ema

valeks ja hoolimatuks

nimetada -

vaat, mida vaesed lapsed

oma ema tõttu

pidi kannatama

ja üle elama -

oli olnud külm

ja oli olnud rägu

ja väsimust

ning ka kasvatamatut jonni.

Huvitavalt valitud vaatenurk -

istusin ja kuulasin

seda ammust lugu

ja endasse vaatasin -

miks mina ise

oma lapsi ei olnud kaitsnud

kui ei olnud julgust küsida,

et päris täpselt selgust saada -

kartsin vale olla -

kohata vaikivat

ja minuga mitte arvestavat

eemaletõukavat reageeringut.

Kartsin olla see vale,

kes ei luba tädil

oma õelastega koos olla,

kui too leidis aja ja koha,

et nendega ühes aega veeta.

Nüüd oli käes hetk,

mil tema,

ise ennast,

selle sama lapse

tähelepanu paistel soojendas,

kelle kunagi, 

mitmeid kordi, 

maha ja välja jättis,

kui sõsara ühes võttis.

Tänase aja

särav ja tore noor

oli tollel ajal

segav ja taltsutamatu,

asju lõhkuv ja jonniv -

kasvatamatu ja keeruline

ning seega

kaasa võtmiseks sobimatu.

Ei lugenud,

et laps kaasa soovis

ega mõistnud

vahe tegemist -

tädi,

kena ja sõnakuuleliku,

tähelepanu osutamiseks,

välja valis.

Ka tänases ajas -

seesama Hull Tädi -

vahed teeb vahele -

valides kahte,

jätab kõrvale kolmanda.

Tegu pole hulluga,

vaid kaalutletud valikutega -

siis peaks suhtlema ka lapse emaga

ja temale aru andma

ning ka küsimustele vastama -

vastust andma

ja ka vastutust kandma -

see ongi see,

miks kolmas ei tule kõne alla.

Marianne

06.05.2023.a