Kord ja kusagil
oli olemas algus,
mille järel tulid
järgmised algused -
neist läksin teele,
kuid ei puhta lehena,
vaid infokandjana -
olin iseendasse
oma ajad kirjanud,
et mäletaksin
ja meenutaksin,
kuid üsna sageli
ma ei osanud
või ka ei tahtnud
mõista ise ennast -
jooned jooksid
risti-rästi,
oli üle kirjutatut.
maha kustutatut
ja ka välja jäetut.
Alustades,
justkui algusest,
juurde kirjutasin
ja erinevaid värve,
joonte tõmbamiseks,
tunnete hulgast,
lahke käega valisin.
Vaatlesin seda,
mida nägin,
tõlgendasin seda,
mida kogesin,
töötlesin seda,
mida kuulsin,
lugesin seda,
mida tajusin -
vahetu ja sündiva
läbi enese lasin -
erinevad vaatenurgad -
valguskiire murdumisepunktid -
olid need,
mille olin,
erinevate aegade jooksul,
enesesse tallendanud
ja nii
see juhtuski,
et saadud infot
moonutatult tõlgendasin.
Kogedes ühte ja teist,
otsustades ühte ja teist,
tehes ühte ja teist,
vastu põrkasin,
takistusi kogesin,
üle sõitsin,
alla jäin -
vale olin -
ei sellepärast,
et mina
või keegi teine
oleks vale olnud -
minul ja meil
oli kaasas
ja kasutusel info,
mis paika ei pidanud,
mis tõeks ei osutunud.
On enese valik -
kas töötlen seda,
mida tahan
ja ise ennast
ning ka Maailma
ära petan
või seda,
mis ja kuidas
tegelikult olemas on.
Marianne
25.05.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar