Kuidas
tänada teisi inimesi selle eest, mis ei tundunud abina olevat, sest
ei olnud see, mida tegelikult kogeda tahtsin – selle sees ei olnud
alati häid tunded. Abi peaks/ võiks ju olla see, mis teeb kergemaks
tee, mitte enesena olemise raskeks. Hea abi oleks see, mis teeb elu
kohe paremaks, mitte see, mis kasvatab isiklikus plaanis, et kui olen
ise astunud ja kogenud, siis alles saabub, isiklikus plaanis, kohale helge
tulevik.
Mina
ise võtsin olevat raskusena öeldes – mina ei tahtnud sellist
toetust, sest seda polnud mina enesele ise küsinud. Kuid seal ja
selles oligi vahe - kas oli toetus, mis tuli, et aidata üritust
edasi või teiselt poolt tulid ülesanded, mis ootasid lahendamist,
et mina saaksin inimesena kasvada. Alati ma ei vaadanud ega mõistnud,
millist abi mina, teel kõndides, tegelikult vajasin, kas oli see
endale või üritusele ja sellest tulenevalt ei osanud näha toetuse
suurust ega eesmärki.
Marianne
05.07.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar