Sageli läheme ühest paigast teise veel enne, kui oleme ise sellesse
paikka kohale jõudnud. Meie füüsiline keha on ühes kohas, mõtted
kõnnivad oma rada, kas ees või taga ja see - mis, miks ja kuidas
ära oli või on – pole veel mõistmiseni jõudnud. Oma tegevust lõpetamata tahame astuda üha edasi järgmisesse, et olemas olevast välja, kui juba vanast ära minna.
Tunne on
see, mis hoiab meid paigal ja tunne on see, mis ajab edasi minema. Peatu, anna endale aega olla ja kohale jõuda, et edasi astudes
enesega ühes olla.
29.07.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar