See
nö eriline Aeg, mis täna Sinu elus on, see on kestnud täpselt
terve Sinu aja, sest pea igas Sinu päevas on olnud mõni ületamatu
mägi, põhjatu org või teed takistav soo – nende suurus on alati
olnud vaataja silmades. See, mis teeb tänase päeva teistsugusemaks
on vaatenurga küsimus – Maailma sees on tugevdatud reegleid ja
määratud piire, kuid selle näilise turvalisuse sees hulgub
tegelikult ringi hirm, kes võimalusel haarab Sind endasse ja hoiab
eneses. See hirm surub Sind kokku, sest ettevaatlikuna olles ja
astudes, oled Sa tasasem ja vaiksem, et mitte äratada üles seda
koledust, millega kohtuda ei taha – Sinu sees on vajadus jääda
märkamatuks.
Hirm
külmetab ja jäigastab – Sina sulged enda ja sulgud endasse. Keha
sees on Sinu Maailm ja selle sees alles jäänud vabadus. Keha võib
ja saab olla välist tõrjuv piir ja valvas kaitse, kuid mitte
pikalt, sest keha väsib ja soovib ärgata. Ta soovib teha ja kogeda
seda, mida saab teha vabana vabaduses olles – liigutada ise ennast
enese moel. Sina saad läbi oma keha ise ennast aidata – Sina saad
tantsida. Tantsida lihtsalt ja vabalt täpselt nii nagu just selles
hetkes Sinust sünnib ja tehes seda ilma salvestunud mustriteta,
reegliteta, harjumusteta ning mõtlemiseta selle üle, mis on õige
või vale, ilus või kole – Sina saad olla lihtsalt ja tantsida
iseendast sündivat tantsu iseendale.
Kui
Sinul ei ole võimalust ega vahendeid, siis ei tule Sinul võtta
muusikat, asjade näol, endaga ühes, sest Sinul on võimalus minna
loodusesse ja ühineda tuule ning Maaga. Kuula ja tantsi, omas keeles
kõneledes, nendega kaasa – Sina oled üks kõigest sellest
suurest, mis Sinu ümber olemas on. Selleks, et kogeda vabadust ja
olla vaba, ei pea Sina minema kuhugi sinna kaugele ega tegema midagi
seda erilist ega ootama tulevast aega, et alles siis, kui ... , vaid
olema siin ja elama oma elu täna ja praegu - iseendana.
Andes
endale aja ja koha, lubad ja aitad oma kehal avanedes vabaneda olnust
ja olevast, mis on vangistanud Sinu meeli – hirmust. Kiht kihi
järel voolavad läbi liigutuste Sinust välja varjus hoitud tunded.
Läbi protestiva vastumeelsuse ja isekuse tormi raputad köidikud ja
ületad piirid – tantsid vabana, rõõmust võimaluse üle olla,
lihtsalt olla ja lõpuks leebud ning rahunedes vaibud tasaseks
üminaks – see on Sinu enese südamehääl, mida Sina ise endas
kuuled.
Marianne
08.05.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar