Öeldakse, et kingsepal pole enesele kingi ja hingetohtrid ei oska
ise oma elu korda teha – seni, kuni väljaspool ennast on teisi,
keda aidates parandada või parandades aidata, seni ei ole inimesel
enda jaoks aega st seni ei ole tal iseendaga vaja tegeleda.
Huvitaval kombel tulevad, aga inimese ellu just need teemad, mida ta
teistes ja teiste eludes hoolsalt lahendama tõttab. Lood astuvad
tema ellu selle pärast, et tema ise leiaks võtme iseenda jaoks –
leiaks lahenduse, kuidas mõistes iseennast astuda ise oma elus
edasi.
Seni kaua, kuni inimene otsustab, et tegemine/ olemine/ elamine
teiste jaoks, on temale endast olulisem, tahab ta tegelikult,
teistele tehtu eest, saada tasuks selle tunde, mille kogemist ta
vajab. Saamise ootuses usub inimene, et temal endal ei ole vaja oma
elu muuta, et leida lahendus, kuidas elada ise ilma vajaduseta –
tema teeb ja talle antakse - inimene püüab sinilindu, ootab valget
laeva, mis teda ära päästaks ...
Marianne
13.05.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar