Suhe
on kui maja, mis võib olla kahele kodu, kus on turvaline, hubane,
mõnus ja hingele omane olla. Aja jooksul kogume suhtesse läbielatud
tundeid, laome virna heidetud sõnu kui mõttetut kola, tüdineme
vanast ja kulume teineteise vastu puutudes. Vana võib olla armas,
kuid vahel ka tüütu ja raske. Aeg-ajalt tülitseme ja väsime ning
keerame selja, kuid siis tunneme, et tahame koju tagasi minna ja
läheme teise juurde, kuid teda ei ole, sest ta on just jalutama
läinud ning teinekord jalutame ise, oma mõtetes ja tunnetes, ega
ole kodus. Käime kokkusaamata kõrvu ja mööda, sest oleme haiget
saanud südamed.
Kuid
ühel hetkel jõuame koos koju, kohtume ja näeme teist taas
sellisena nii nagu kunagi ammu ning see on ütlemata hea ja rõõmus
olemine – oma kodus, kahekesi koos, armastust tundes ja jagades,
ühes olles.
Marianne
10.09.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar