Armastus on Valguse olemus – Meditatiivne rännak vol 35

Sinu ees on mälestus ühest helgest hetkest Sinu elus. Selles hetkes tundsid Sa rõõmu ja olid puudutatud armastusest, kuid Sina ei suutnud naerda, Sinu silmadest voolasid pisarad ja Sa tundsid ennast kokku tõmbuvat. Sa ei saanud aru, mis Sinuga toimub ega mõistnud, Miks? Sina ei suutnud sellisel imeliselt ilusal hetkel naerdes elust rõõmu tunda. Nüüd oled Sa taas selles hetkes ja vaatad, läbi oma silmade, vaatad enda sisse.

Endasse astudes jõuad Sa oma südameni ning näed, et Sinu süda on uinunud ja tema ümber on hämarus, kus valgust on vähe, sest Sinu Hing on laotanud oma embuse südame kaitseks. Sinu süda on sulgunud, sest ta hoiab endas üht valu, mida Sina kogesid, kui pettusid armastuses. Hämarus on tihe ja läbipääsmatu, et uus valu ei leiaks teed südameni. Sügavat valu tundes Sinu süda ei laulnud enam Armastuse laulu ja Hinges kustus särav valgus, jäi vaid südant kaitsev hämarus. Sissehingamine annab Maailmale loa siseneda, kuid Sinu südames on valu ja kehas on hirm uuesti valu kogeda, seega Sinu keha ei luba õhul sügavale liikuda, sest ta kardab, et süda ei löö enam, kui valu jõuab kõikjale Sinu kehas ja siis lakkab Hing olemast – see on enesealalhoiuinstinkt.

Oma mälestuses tundsid Sa rõõmu, mis oli kui valgusekiir ning see ulatus läbi hämaruse südameni. Valgusekiirest tulvav valgus vähendas hämarust, keha tundis endas vaba ruumi ja tahtis sissehingata, kuid samal ajal soovis Hing valu vallandada ja nii vajas valu väljapääsu, aga õhk otsis sissepääsu, nad kohtusid ja oli teineteisele tõkkeks ees – õhk ei saanud sisse ega valu välja. Sinu poolt kogetud rõõm ei ulatunud keha täitma, sest õhk ei ulatunud sügavale Sinu sisse, kuid valu voolas õhuga segunedes Sinust välja ja kergendusest sündisid pisarad. Sinu Hing nuttis rõõmu tundes, sest kergendus oli nii vabastav. Hing nuttis, sest tema seest vallandus pinge, mida ta oli hoidnud endas, et Sinu südant kaitsta, vallandunud pisarad puhastasid Sind ja Sina said nüüd sügavalt sisse ning välja hingata.

Hing on armastuse aine, kuid ta unustab teadmise, kes ta on, kui Sinu süda ei laula armastuse laulu ja armastust on alles vaid piisake, mida hoida südames varjul. Hing usub, et ta lahustub olematusesse, kui see viimane piisake kaob. Hingel on valus, sest Sina mäletad, et armastus on valus, aga armastus kasvab armastuses ja hoides Sinu südant hämaruseses ei ole Hinges valgust ja armastus ei voola.

Sina saad ennast aidata. Mõtle sellele, mis on armastus Sinu jaoks, mida ta Sulle tähendab. Otsi enda mälestustest üles see koht, kus Sa tundsid armastust. Leides armastuse üles ja olles selles tundes, siis hoia seda tunnet enda sees alles. Armastus on nüüd Sinu osa ning endasse vaadates leiad Sa armastuse üles, sest nüüd Sa tunned ta ära. Usalda endal hingata, luba armastusel õhuga seguneda ja nii täidab armastus kogu Sinu keha.

Seisa nüüd peegli või vetepeegli ette ja seal oma silmi kohates vaata armastusega enda sisse. Endasse vaadates näed ning tunned Sa endas armastuse ära. Nähes ja tundes armastust endas, näed ja tunned Sa oma Hinge ära. Nähes oma Hinge oled Sa ta endas armastusega vastuvõtnud. Sinu Hing ärkab üles, kui Sa vaatad ja hoiad ennast armastusega. Hing ei ole enam kaitseks südame ümber vaid seisab olles kehaga üks ja hoiab südant oma peopesade vahel ning tõstab ta valguse soojusesse, süda virgub unest ja ärkab üles. Sinu süda tunneb soojust ja ta avardub, armastus tema sees vallandub ja täidab kogu Sinu keha. Sinu Hing teab, et olles armastus on ta valgus, sest ta on valguseolend, kes kõnnib valguses. Sinu Hing teab, et tema on armastus, mis on piir pimeduse ja valguse vahel. Hingevalgus on Sinu rüü, mis hoiab ja kaitseb Sind.

Vaata nüüd uuesti oma mälestust. Sa mõistad, et tookord Sa küll tajusid armastuse puudutust, kuid Sa ei mõistnud oma sidet temaga, sest Sa nägid armastust endast väljaspool olevat. Tänasest Sa tead, et Sinu sees olev armastus kinkis Sulle selle hetke, sest Sina elasid oma elu nii, et see hetk sai sündida – Armastus sündis läbi Sinu Armastuse. Siin ja praegu koged Sa seda hetke uuesti - Sa oled rõõmus, sest Elu Ime on Sind puudutanud. Valgus Sinu sees on kirgas, Sinu Hing hoiab laulvat südant oma peopesade vahel ja Sa naerad, Sinu naer on sillerdavalt voolav, paitav ja lustlik – Elu on Imeline. Sa vaatad ennast ja Sa tunned ennast Armastusena, sest Sina oled Armastus, Sinu sees on Armastuse laulev süda, mida hoiab oma peopesade vahel Valgust kiirgav Hing, kes puhas Armastuse aine.

PS peeglist möödudes ära vaata endast mööda ega lase pilgul lihtsalt üle libiseda, vaata ennast, vaata endasse ja Sa näed armastust ning Sa naeratad rõõmust.

Marianne

19.09.2018.a