neljapäev, 12. veebruar 2026

Rolliga tähistatu III - Otse ja sirgelt, põhjani välja

 


Laps on väikene inimene – lapse elu ei alga siis, kui ta on kõiges ise ja enam ei sõltu – lapse elu algab enne tema sündi – lapsel on õigus elada oma elu vahetus hetkes. See tähendab, et suurel inimesel ei ole õigust nõuda lapselt vaikimist/ teisega, kes ise lapsega ei arvesta, arvestamise kohustust/ enese ootele panemist/ enese vaigistamist/ enese muutmist – vastu iseenda tegelikkust.

Laps, isiksusena, kujuneb selle informatsiooni saatel, milles tema kasvab ja millega teda kasvatatakse. Käbi ei kuku kännust kaugele – see informatsioonväli, milles vanem elab ja mille vanem loob – see on lapse normaalsus ja tema kasutuses – laps saab osa kõigest – nii nähtavast, moonutatust, kui ka tavasilmale nähtamatust.

Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas kasvanud lapsel on kaasas teemad, mis häirivad tema toimetulekut ja nii vaimset, kui ka füüsilist tervist. Teemade lahendamine on keeruline ega õnnestu hästi, sest manipuleeriva informatsiooniga käsitlemise tulemusel peab laps oma teemade alguste põhjusi normaalsuseks.

See, mis on normaalne ja põhjendatud, seda laps ei haruta ega vaidlusta – see käib temaga kaasas. Seega eksleb ta ennast ümbritseva ja enese sisemise info väljades ning püüab selgusele jõuda selles, mis on pildil valesti.

Valede võrgus olles ei oska/ ei saa/ ei taha/ ei või laps kasutada seda informatsiooni, mis annab teada sellest, mida tema ise, vahetult, näeb ja kogeb – tema lahendus, mis on, teiste kasutuses olevana, pealt nähtud, teistelt üle võetud ja teiste poolt kasutama sunnitud – välises olev informatsioon peab muutuma – selle edastaja peab selle õigeks tegema – lapsele sobivaks/ rollile kohaseks.

Vägivaldses keskkonnas on vägivald normaalne käitumise vorm – see häirib ja teeb haiget, kuid seda ei peeta, oma olemuselt, valeks. Vägivalda õigustatakse – selle kasutamiseks on olemas vajadused ja põhjused. Vägivallaga kokkupuute vähendamiseks loodetakse enese olulisusele – Mina olen rolliga tähistatu – siis Minu vastu ei olda - siis Minu vastu ei tehta.

Inimene, kes valib vägivalla ja peab seda normaalseks – saab olla vägivaldne kõikide vastu – seda ka siis, kui ta käitub kusagil meeldivalt, toetavalt ja hoidvalt. See on valik, millisena olla – inimese põhi on seal ja selles – kus, milles, mil moel, miks tema, ise, vägivalla valib teostada.

Siis, kui temaga ühes olija näeb pealt, kellelegi teisele osaks saavat, siis on see teadmine – sama saab aset leida ka Minuga – siis, kui on põhjus olemas – Mina ise annan/ Minuga seonduvat saab kasutada vägivalla kasutamise tõukeks - siis teine valib sellise lahenduse. See on mõistmine, et vägivalda kasutav inimene ei peatu, et valida teistsugune tasand ja teine lahendus – inimene läheb, otse ja sirgelt, iseenda põhjani välja.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna kõige laastavam mõju on lapse väärkohtlemise tagajärjel kokku pandud ja kasutusele võetud Minapilt – infobaas lapse kohta. See on informatsioon, mida kasutavad lapsega seotud ja laps võtab selle enese teadmiseks – see, teiste sõnades – selline, teiste tegudes – see, teiste tähelepanu kaudu TAGASI peegeldudes, olen Mina.

Mina ise olen põhjus, miks Minu vastu vägivalda kasutatakse – Minu puhul on vägivald ja vähendamine normaalsus – Mina ei ole teistsugust kohtlemist välja teeninud. Uskumus, mis tagab, et laps ei vaidlusta üle tema isiklike piiride minevat käitumist, vaid proovib hankida endale parema rolli, et saada parema/ talutavama kohtlemise osaliseks.

Vägivallaga koheldu ja seda normaalseks pidav ei vaidlusta vägivalda – ta vaidlustab rolli – tema enda kasutuses oleva informatsiooni järgi on tal olemas Lapse roll/ mingi muu põhi roll, mis osutab seda, kuidas temaga tuleb käituda – tema enda poolt kokku kogutud teadmiste alusel on tema enda tegudes ja väljendustes olemas seda, mille alusel on põhjust teda teistmoodi nimetada ja teisel moel kohelda – tema enda mõistmise järgi ei mängita temaga ausalt – teised ei pea oma põhi rollist kinni – nad ei järgi selle, üldiselt kokkulepitud, kohustusi ja ülesandeid – seega nad ei anna lapsele seda, mis ja kuidas on Lapse õigus.

Rolli rõhutamine, rollile osutamine, rolli vajamine – on paigast ära oleva tasakaalu taastamise püüe, kohas ja tasandil, millel, aset leidev, ei ole saanud alguse. Tegelik põhjus on rolli nime kandvas inimeses – vanema rollis oleva inimese vaimses teadlikkuses ja võimekuses ning vastutuse võtmise ulatuses – kas vanem mõistab ja näeb kogu pilti või valib endale tervikust mingi osa ja ülejäänu jätab lapsele/ kellelegi teisele kanda.

Inimene, kes mõistab, ja näeb, ise ennast, kui rolli – kohtab, vägivalda, vähendamist, hülgamist, Ei ütlemist, valetamist, negatiivsust jne, rollide tasandil – see on Mina kriis – Minu Mina kinnituseks ei antud vajaminevat informatsiooni – Mina ei saa olla Mina = Minuga ei arvestata = Mind on õigus kohelda vägivaldselt – Minu kaitserüü, vägivaldses keskkonnas, on kadunud - Mina olen, ootamatult, oma olulisuse/ väärtuse/ tähtsuse kaotanud.

Sellest ka vajadus teistsuguse informatsiooni järele. Sellest ka õigustused ja tõestused, et ollakse, endiselt, Mina - Mina ju olen Mina – anna, Minule, Minu kohta käiv informatsioon – anna Minu Mina tagasi. Sellest ka osutamised ja vastutuse alla kuuluva näitamised, et ka teine on endiselt teine – Sina ei tohi Mind teisiti kohelda - mängida tuleb ausalt, Minu ja Sinu kanda olevate rollide järgi.

Inimeste vaheliste segaduste ja vastu käimiste põhjuseks on tavapärastest Minadest kõrvale põikamine siis, kui inimene edastab informatsiooni – selles ja sel moel tuleb Minuga arvestada – siin ja selles oled Sina eksinud – siin ja selles oled Sina oma rollist väljunud – siin ja selles ei ole, Sina, Minu rolli üle kinnitanud.

Vähene enese teadlikkus ja vaimne piiratus toovad kaasa informatsiooni segaduse – inimese kohta käiv ja rollis olija kohta käiv informatsioon on segamini – inimene ise ei mõista neid eraldada ja ka informatsiooniga kohtuja ei oska/ ei taha/ ei saa seda teha.

Häiritud kommunikatsiooni põhjuseks on selgeks tegemata jääv informatsiooni vahetuse alus – kellena ja kellele oma sõnum edastatakse ning kes selle kätte saab ja kes sellele reageerib. See tähendab, et esimesena asjana oleks tarvis paika panna suhtluse põhi – siin ja selles Meie kohtume, kuid selle asemel kaob Meie, sest inimesed tõestavad õigust iseendale – Mina, rollina, iseenda järgi.

Tavapärasest erinev tähendab seda, et inimesed ei ole puhtad rollid ega lihtsalt inimesed, vaid kogu see infobaas, mis iseenda ja teise kohta kasutusel on – seal on sees see, mis on selles suhtes tavaline, mis on selles lubatud, mida selles ei esine, mida selles ei lubata – kellel, millised õigused, nähtamatud ja nähtavad, on olemas. Sellest segadusest tulenebki küsimus – Kes Sina oled, et Minuga sel viisil räägid?

Tavapärane saab häiritud siis, kui inimene, ise, iseenda, kui inimese kohta käiva või oma põhi rolli kohta käiva tasandi asemel, esitab oma sõnumi mingi teise rolliga – sellel, teises rollis olijal, on õigus olla/ käituda/ väljenduda/ valida/ otsustada teistsugusel moel – kasutada jõudu/ informatsiooni, olla üle, vähendada enesega koos olijat.

Ühendava rolli/ tasandi vahetus tähendab, et suhtlus ja suhe on viidud teisele tasandile – siis, kui Mina väljendun sel moel ja ütlen välja selliseid sõnu, siis Sina arvestad Minuga – Mina ei jäta, Sinule, teist võimalust. Mina sunnin Sind, oma rollile partneriks – Mina suunan/ osutan Sinu, enesega samal tasandil olevaks.

Tavapärane saab häiritud ka siis, kui inimene edastab oma sõnumi, kuid seda ei võeta kuulda – temale öeldakse, et temal ei ole õigust seda öelda ega sel moel öelda, sest tema roll ei luba sellist käitumist või väidetakse talle, et inimene on senist rikkunud – on ise valinud endale rolli, mis ei kuulu temale või on selle teiselt ära võtnud või ei tunnista teisele kuuluvat rolli.

Vägivaldse keskkonna Minade konflikti lahenduseks on see, et enese Mina piire ütletanud inimene peaks vaikima ja ise loo õigeks tegema – enese rolli juurde tagasi pöörduma ja temaga seotud inimese rolli üle kinnitama. See, mille juurde suunatakse tagasi pöörduma, ei ole põhi roll, vaid inimese kohta kasutusel oleva infobaasi järgne Mina – kuna Sina oled see, siis Sina pead olema sellisena.

Kõik teed viivad algusesse – pealispinnal toimuv on alguse saanud/ jätku saanud, millestki, mis on inimese sügavustes ja annab endast märku – sellega kaasneb välises ilmnev. On vaja avatud vaimset teadlikkust ja inimese nägemise oskust, et mõista, mis põhjustab pealispinnal aset leidva – milline põhivajadus sunnib ja suunab inimest, enese poolt valitud väljendustes, lahendustes, sõnades, tegudes, ise ennast nähtavaks tegema, vastama, reageerima.

Alguse põhjus on inimese töötingimustes – kas temale, rollis olevana, on tagatud töörahu – kas tema ise saab valida, kuidas tema saab oma rollis olla – kas temal on õigus öelda, kui tema piire, inimesena, rollis olles rikutakse – kas temal endal on olemas oskus teha vahet, kus on inimene, kust algab roll – kas temaga, kui rolliga ja inimesega arvestatakse austavalt.

Peamine töökliimat mõjutav tegur, mida vägivaldses ja vähendavas keskkonnas viljeletakse – inimese põhi rolli partner ei väärtusta ühendust, ei hoia seda, ei tööta ühes olemise parema tulemuse nimel – selle asemel teostatakse vähendamist ja kasutatakse vägivalda – sel moel antakse teada, et inimene, kellega ollakse seotud/ inimene, kelle kohta öeldakse Minu/ inimene, keda on ise valitud/ inimene, kellele lubatakse, et ollakse tema jaoks olemas – näeb ja kogeb vastupidist – temal ei ole seda, mida temal väidetakse olevat – seega on loomulik, kui ta annab teada, et Mina olen Mina, arvesta Minuga – ole Minuga, õigel moel.

Alguse põhjus on informatsioonis, mida inimene ei ole olnud suuteline vastu võtma - see lõhub tema Maailma ära, see kaotab tema Mina ära - senine on muutunud. Seega suunab inimene oma tähelepanu lahendustesse ja väljendustesse, milles ta annab teada, et teda ei ole õigel moel koheldud - tema ei saa, temal ei ole, temal tuleb - inimene loob ise ennast tunnetena ja otsib võimalust laheneda. Minuga ei arvestata - Mina ei ole oluline - Minuga võib - see on Mina kriis - ühe aja lõppemine. 

Vägivaldses keskkonnas kasvanud inimene on harjunud oma tunneteenergias olema – see on tema loomulik normaalsus – iseendale edastatud sõnumitest valitu, et ellu jääda, edasi kesta, ise ennast ja enesele osaks saavat ära seletada – kuid tegelikult on see vaimne laiskus – rollide tasand ja iseenda, kui rolliMina, kaotuse taga leinamine ja muutuse hirm – Mina ei saa, Minul ei ole - Mina ei ole Mina - Minul ei ole Mind.

See on enesele antud informatsiooni voos seismine – kuidas saab teine, Minule, sel moel teha – kuidas saab teine, Minu vastu, selline olla. See Mina on roll – rollis oldust/ aset leidnust/ jagatust/ tehtust infobaas, teisega seotud ajas – Mina, see, sellisena, kõike seda. Ilma rollipartnerita enam ei ole, enam ei saa – Mind ei ole enam.

Harjumus, võimalused ja enese kasutuses olev informatsioon on põhjus, miks inimene tahab ise ennast tagasi – alati ei tähenda see, et teine, inimesena, oleks oluline – vaid teise kohal olek on vajalik, et ise endaga üks olla – Mina, rollina, olemine on oluline – inimene, kes on samastanud ise ennast rolliga – inimene, keda on samastatud rolliga – harjumuspärane seisund ja kohustus.

Siis, kui teha samm ja astuda inimese tasandile, siis on vaatenurk ja vastus teine – inimene valib, millisena tema väljendub ja kellega tema koos on – inimene saab jätta ühise aja kõrvale – inimene saab enesel oleva rolli või senise rollipartneri tühiseks nimetada ja mujale minna. Inimene ei tee – Minule ja Minu vastu – inimene väljendub iseenda väärtushinnangute kohaselt ja põhimõtete järgi.

Sageli sunnib inimest oma rolliMina tagasi „tahtma” süü tunne – Mina olen eksinud, Mina olen vale olnud – Mina ei saa ise ennast õigeks teha – Minule ei anta selleks võimalust – Mina jään alatiseks Valeks/ Veaks/ Süüdi olevaks. See tähendab, et inimene ei saa mõjutada enese kohta kasutusel olevat infobaasi – tema ei saa sinna uut informatsiooni juurde anda ega vana muuta. Seega ta teab, kuidas temast mõeldakse ja ka seda, mis saab tema osaks, kui ta infobaasi haldaja(te)ga kokku saab.

Sellise süü tundmise taha varjub kohusetunne – inimest on kohustatud vastama temale antud informatsioonile – tegelema temale antud infoga – Sina oled selline, Sina oled see – Sina ei arvesta, Sina ei hooli. Selleks, et vältida vahetult osaks saavat tähelepanu ja kohtlemist ning saada tagasi endale kuuluvad võimalused – inimene siis arvestab ja hoolib – vastab teise vajadustele – kinnitab teise rolliMina – mitte põhi rolli, vaid selle juurde kuuluvaid liiteid ja teisi, teise poolt valitud/ ihaldatud/ vajatud, rolle.

Vägivaldsest Maailmast üles ärkamine – Mina, inimesena – teine, inimesena – milline on Minu kontakt teise inimesega – milles see seisneb, milles see väljendub – kas teine otsib Mind üles – kas teine loob võimalusi, et koos olla – millal valib teine, Minuga, koos olla – mida ta enda elust, Minuga, jagab – millal ja kuidas ta enese jaoks olulisest teada annab – millega ta Minu informatsioonist arvestab – kui oluline on teisele Meie suhe – kas see on suhtlus või suhe - mida, Mina, enam ei saa ja kuidas, Minu jaoks, enam ei ole, kui Mina teisega kokku ei saa/ koos ei ole - mis on see, mida Mina jään taga igatsema - kas sellist asja ongi olemas  jne.

Enesele üllatuseks avastab inimene, et kontakt põhines tema enda initsiatiivil, jätkus tema enda talumise arvelt ja oli kauge – ühendus põhines rollidel – Hea Laps, Hea Ema – harjumuspärased rollijoonised. Mina teen seda – teine teeb seda. Mina räägin seda – teine räägib seda. Mina olen sellisena – teine on sellisena. Inimene külmetas ja oli üksinda, sest teine inimene oli kauge ja suletud.

Seega oli loogiline, et inimene tundis vajadust/ kohustust minna ja olla - tema roll ja temale öeldu andsid aluse ootuseks ja lootuseks ning nägemiseks - siis, kui inimene väga vajab ja loodab, siis ta suudab näha seda, mida ei ole - siis ta suudab näha olematuks selle, mis ja kuidas on olemas. Seega on loogiline, et inimene tahtis teisele teada anda, et tema vajadus on täitmata - seega on loogiline, et teine ei mõistnud teda - teine ju täitis oma rolli - mida tema oleks veel pidanud tegema - tema oli kõik andnud ja teinud.

Inimene ise saab muuta enese loo kulgu siis, kui ta peatub ja sõnastab oma vajaduse - inimlik soojus, inimlik kontakt - ühendus ei kao, sest inimene on valinud teise inimesega koos olla - ei ole Mina tõestamisi ega Mina kaotusi - mõlema jaoks on oluline ühendust hoidvad ja ühist paremaks muutvad valikud ja sammud. 

Vajadus annab teada, et enesele olulist ei ole olnud ega ole olemas - seega ei ole mõtet seda oodata - roll ei tähenda inimest, roll on joonis, mille inimene nähtavaks teeb - inimene ise valib, mille tema nähtavale toob, mille varju jätab, mille teoks teeb, milles ei osale. 

Konflikt sünnib siis, kui, rollidel põhinevas, oodata teiselt seda, milles tema ei vali panustada. Konflikt sünnib siis, kui teine ei ole enese valikuid ausalt välja öelnud. Konflikt sünnib siis, kui ta valetab ja eitab. Konflikt sünnib ka siis, kui teine on öelnud, kuid temaga ei arvestata. 

Minu eest ei otsustata - Mina ise otsustan enesega seonduva. Inimese täis kasvamisest annab teada see, kui tema võtab vastu informatsiooni, mis on olemas ja arvestab sellega ega nõua, et temaga ollakse/ tema jaoks ollakse, mingitest rollidest tulenevas suhtes, siis, kui teine on andnud teada, et tema ei vali/ ei tunnista/ ei näe enda kõrval inimest. 

Teise valikud on temale õiged. Mõlemal on õigus valida enese tee - inimene ei pea nõustuma teise valitud taseme ja käitumisega - tema ei pea andma neisse oma energiat - tema saab elada ja olla teisal.


Marianne

12.02.2026.a


Kommentaare ei ole: