On huvitav tava, et inimene elab Maailmas nii nagu temal oleks olemas see, mida ja kuidas temal ei ole ja siis, kui ta saab kinnitava informatsiooni, et ei olegi ega saagi olema, siis ta on pahane, õnnetu, solvunud, kurb, hirmul ja nõudlik. Selline reaktsioon annab teada, et inimene kasutab vale informatsiooni ja lähtub oma valikutes sellest, mida ei ole ega saa, reaalsete andmete alusel, võimalikuks.
Minul on, Mina saan, sest Mina olen Mina – see informatsioon toob kaasa vajadused, et oleks reaalselt olemas – enese teadmiste alusel peab jõudma välja õige tulemuseni. Veel huvitavam on, et inimene ei peatu ega tee oma infobaasi korda, vaid ta jätkab nii nagu oleks vajadustega tähistatu tema jaoks võimalik – mitte, et mujal ja teisiti, vaid olemas olevate viguritega mängides.
Minul on, teatud andmete alusel – see tähendab matemaatilist tehet – inimene liidab, midagi kokku ja saab tulemuse – see peab Minul/ Minu jaoks olemas olema. Olemas olemine ei tähenda alati seda, et tehe oleks liitmisega seotud – sageli on vajadus aktuaalne, sest liitmise asemel tuleks lahutada, et saada, enese jaoks, õige tulemus. Teisal inimene lahutab, kuid segadust tekitab see, et tegemist on liitmisega – tuleb juurde panna, ei saa vähemaks võtta. Vajadus, ehk tasakaalu puudus, sünnibki just sellest, et olemas olevad suurused ei anna kokku, iseendale ära lubatud/ ette näidatud, vajaminevat tulemust.
Siis, kui tehtes kasutatavad suurused on kindlal moel olemas, siis ei saa lahendada tehet nii nagu need ei oleks sellised. Kuid inimesele on omane, teha nägu, et see, mis on, ei ole nii nagu see on – kõik selleks, et jõuda välja enesele vajamineva tulemuseni - sest Minul on nii, seega Mina saan kogeda/ omada seda, mis peaks olema, rollidega tähistatuna, Minule võimalik.
Rollidega tähistatuna – mingis asjas/ loos valib inimene ise või temale on juba antud roll ja inimene lähtub selle rolliga seonduvast – Mina, Minul on, Mina saan. Rolliga seonduv on infobaas, millele inimene toetub. Roll tähendab lava ja etendust ja selles osalejaid.
Inimene ei mängi üksinda – iga rolli õnnestumiseks on oluline partneri olemas olemine. Etenduses osalevatel teistel on rollid juba olemas või inimene ise nimetab neid rollidesse, enese omast lähtuvalt. Sageli nimetab inimene, kellegi teise ümber – iseendale on vaja teistsugust/ teatud kindlat rolli ja seega ka sellele rollile partnerit.
Etenduses osaledes eeldab inimene, et teised kinnitavad tema rolli sel moel, et tema saab ise ennast kogeda – Mina, see. Seda ka siis, kui teised ei ole teadlikud neile antud ülesandest, kuid seda ka siis, kui teised on partneri rollis ja kinnitavad inimese rolli üle, kuid mängivad oma tingimuste järgi.
Maailmas on kuhjaga rolle, mida inimene saab iseendale valida ja seal on ka neid, mida ta iseendale ei saa ning seal on ka neid, mida ta saab omada, teatud tingimustel, kuid võib neist ka ilma jääda – lisaks sellele on seal rolle, mida tema ei saa ära vahetada, kuid ta saab neid tähtsusetuteks muuta, et jätta enese jaoks valed sisud või valed rollipartnerid kõrvale.
On rolle, mida inimene ei taha tähtsusetuks muuta – need on enese algusega ja ise enesele valituga seotud – Mina, see. Üks kõige olulisem ja määravama tähtsusega, kuid ka kõige suuremaid segadusi tekitav roll on Lapse roll, sest see kattub lapseks olemisega.
Kuna sellel rollil ja ealisel ajal ei ole selgeid vahesid ega teadlikkusega paika pandud erinevust, siis saab sellest üks ja seesama kompott – Mina = Laps - sest last koheldakse tema rollist lähtuvalt, kuid ei väikese inimesena.
Samastumine ja samastamine teevad inimese isikliku loo keeruliseks – pole selgelt aru saada, mis on rolliga seotud, mis on Minuga, kui inimesega seotud. Samal moel on see segane teistele, lapse elus osalenutele. Nõudmised ja vabadused rollile, nõudmised ja vabadused inimesele. Segane periood toob kaasa informatsiooni segaduse – inimene, kes ei ole ise ennast veel leidnud ega olema loonud, kaotab ise enda ära.
Vägivaldses keskkonnas on tavaline, et kasvatus tähendab manipuleerivat suunamist – vanema ja keskkonna nägemus Lapsest peab saama ellu viidud, et siis, last, sellisena kogeda ja demonstreerida. Rollile vastavaks kasvatamine ei tähenda inimese kasvatamist – rollil puuduvad tunded – roll ei anna iseendale tunnetega informatsiooni – roll on looming, mille inimene peab sooritama.
Rollina kasvamine tähendab üht suurimat segadust inimese elus – rolli kasvatab rollis olev inimene – rollis olija ei mõista ega lahenda inimese tunnetega seonduvaid teemasid – ta võib ja saab tegeleda nende tagajärgedega, kuid ta ei tegele nende alguse põhjustega. Seda eriti siis, kui tema ise on nende sünnile kaasa aitaja.
Selles kohas tulebki mängu matemaatiline tehe – laps, inimesena, pöördub vanema, kui rolli poole ja ootab enesele vastu Last, rollina, tunnustavat inimest. Pretensioonid Emale/ Isale – Sina oleksid pidanud olema Minu jaoks olemas, sel viisil ja sellisel moel – Mina vajasin endale sellist rollipartnerit.
Enesele lapsepõlves vajamineva rollipartneri vajadus kõnnib inimesega kaasas – ta tahab jõuda sellisesse kohta, olla sellises suhtes, olla sellisena, mida temal siis ei olnud ja millisena tema siis ise ei saanud olla, sest puudus enese rollile vajaminev partner.
Puudulik teadlikkus – Mina, rollina – Mina, lapsena, inimesena – kaks erinevat Maailma, mida täidab erinev informatsioon, mis on omavahel lootusetult sassis. Tegelikkus - rollile partner oli, kuid inimesele, inimese vajaduste ja soovide järgi, ei olnud.
Rollijoonis sünnib vahetus hetkes – vaheldumisi ja samal ajal astutud sammud – teineteise poolt mõjutatud. Möödunus olema saanud joonist ei saa olevikus teiseks muuta – sealt ei saa samme ja tegusid vähemaks võtta ega saa sinna juurde panna, et siis oleks teistmoodi kogetav – teistsugune mälestus, teistsugusest iseendast, sündinud.
See, mida teha saab, on teadlikkuse avardudes, vaadata otsa tegelikkusele – enese lapsepõlve ja seal aset leidnu kohta tuleb kasutusele võtta olemas olnud informatsioon ja tehe saab olema õige vastusega – see on teadmine, miks oli ja miks ei olnud.
Vägivaldses keskkonnas kasvanul ja elanul on tõese informatsiooni kasutusele võtmisega raskused, sest kogu see aeg tähendab vale info sees olemist – kuhjaga lubadusi, väiteid, näiteid, tõestusi selle kohta, mis ei ole päris ega tõde.
Vägivaldse keskkonna suurim psüühikat katki tegev põhjus on valed – inimesel ei ole pidavat põhja, millele toetuda. Inimese kasutusse antav informatsioon teeb kõike muud, kui aitab inimest selgusele jõuda ja enese sees korda luua. Inimesel ei ole midagi, mida saaks omaks nimetada ja turvaliseks pidada – kõik on muutuv ja ära võetav - ka tema ise. Ainus asi, millele saab kindel olla, on see, et vägivald kordub.
Vägivaldses keskkonnas ja vähendava kasvatuse saatel kasvanud inimene teab enese sees tõde, mis on konfliktis tema sees oleva teise teadmisega. Minu Mina, kui Lapse õigused - teine tahab Minule halba/ teine tahab Mind solvata/ teine tahab Minule haiget teha - teine ei tohi Minu vastu selline olla/ teisel ei ole õigus Minuga sel moel käituda.
Teine teadmine puudutab - Minu Mina, rollina, kelleks vägivaldses keskkonnas on nimetatud – Minu vastu tohib/ Minu puhul tohib/ Minuga seoses peab/ Minuga teisiti ei saa/ teisel on õigus väljendusteks, tegudeks, valikuteks.
See Mina, kelle vastu tohib ja peab, on vägivaldses keskkonnas tõelisem Mina – sellele vastatakse ja sellele reageeritakse – seda hoitakse elavana. See Mina on põhjus, miks lapsepõlve puudutav informatsioon hoiab inimest vangis – tal ei ole enese kohta teistsugust informatsiooni kasutusele võtta – temaga ühes ei ole inimest, kes teistsuguse info alusel partneriks oleks.
Seega pöördub ta vanema, kui rollis olija poole – ole Minu vastu teistsugune – anna Minu kohta teistsugused teadmised, et Mina ise saaksin need enese kohta kasutusele võtta. Vägivaldse keskkonna Ema/ Isa tõlgendab sellist soovi nõudmise ja pretensioonina. Inimene võtab isiklikult enese rolli soorituse kohta antavat teadmist ja selle asemel tahab kuulda, et tema oli Hea Ema/ Õige Isa/ Parim Ema/ Lahe Isa – Laps on saadu eest tänulik ja inimese panust tunnustav.
Nii nagu siis nii ka olevikus – inimene, kes ei ole vaimse tasandi teel edasi kasvanud, pöördub tagasi vägivalla poole - piiride ületus, rolli suunamine, isiku vähendamine, jonnakas ja kõnekas vaikimine, tunnete välja oksendamine – eesmärk pühendab abinõu – siis, kui inimene ei tule toime enese kasutusse antud informatsiooniga, siis tema ise valib endale rolli, kelle kohta see ei käi ja suunab, agressiivselt, teise selle rolli vastaspartneriks – Heal Emal on tänulik Laps, Lahedal Isal on rõõmus Laps.
Kui see, vaid olekski nii – laps ju seda tahtiski, et temal oleks hea ema ja lahe isa – kuid tema mälestused, isiklikest kogemustest, räägivad teist juttu – sellepärast ta vanema(te) juurde tagasi pöördubki, et vanem(ad) annaks(id) teistsugust informatsiooni, mida laps saaks kasutada, et vanema(te) väide oleks tõene. Sellepärast laps ju vanema(te) poole tagasi pöördub, et anda teada – Mina ei kinnita Sinu poolt välja toodud rolli liiteid üle – need ei ole tõesed – Minu kogemused, Sinuga, räägivad teistsugusest minevikust.
Vaimse ja füüsilise väärkohtlemise osaliseks saanud lapse psüühika on haiget saanud – see ei ole tasakaalus, sest laps nõustub enese vastu kasutatava vägivallaga – laps peab seda normaalseks. See on põhjus, miks ka suureks kasvanuna, aktiveerub temas - ohu kohta teada andva häire – vägivald, piiride ületus, vähendamine - tagajärjel, endast ära olev seisunud.
Rahu ja tasakaalu kaotav häire toob kaasa ärevuse, paanika, hirmu – Maailm kukub saba peale. See on seisund, mille põhjustaja on olemas oleva/ kasutuses oleva/ vaja mineva informatsiooni segadus, puudus, üleküllus ning reaalse info vastu võtmise, töötlemise ja kasutamise töökorras oleva mehhanismi puudulik olemas olemine.
Informatsiooni segaduses – mis on õige, mis leiab aset, Kes Mina olen, millised on Minu õigused, kellena teine Mind kohtleb – läheb inimese selgelt ja loogiliselt mõtlemise võime lukku – inimene on lühises ja päästab ise ennast – ta reageerib enesel olemas oleva informatsiooni alusel – teine ei tohi/ teine enam ei tohi – Mina pean enese õigust tõestama – Mina pean oma uut, eelmisest erinevat, rolli tõestama.
Sel moel tõlgendab olukorda laps, kellel on suure aja Mina ja väikese aja Mina informatsioon kasutusel – üks vaidlustab teise. Sellises olukorras jääb käimas oleva loo õige lahenduse kasutamine piire ületava teise vastutuseks. Too on suur – too peab Lapsega õigesti käituma ja reegleid jälgima, kuid seesama suur just vägivalla teoks teeb ja lapsega, endiselt, ei arvesta.
Suureks kasvanud laps teab, et tema piire ei tohi ületada ja seega ta tõttab ise ennast füüsiliselt päästma – teisele füüsiliselt selgeks tegema, et enam ei tohi, enam ei või – Mind peab kuulama, Minuga tuleb arvestada. Sõnalised seletused ja õigustused, et põhjendada ise ennast ära.
Inimese ülesanne on raske, sest Laps põhjendab seda, mida tema ise ei usu – tema poolt kasutuses olevad lahendused annavad teada, et tema põhi on vägivaldses keskkonnas kasutusel olnud Mina, kelle olemas olemist ümbritsev/ aset leidev tõeks tunnistab – temaga tohib, tema vastu tohib, tema vastu peab.
Peale aktiivset hetke võib inimene kinnitada, enesele/ veel kellelegi teisele, oleva aja informatsiooni üle ja tõestada iseendale selle ära, kuid tema turvatunne ei taastu, sest ta teab, et temaga ühes või tema läheduses on inimene, kes mõtleb ja käitub nii nagu möödunus oli ja sealses olnud tegid.
See teadmine toob kaasa vägivaldses keskkonnas elamise ja turvatundeta olemise jätkumise – vägivald kordub, seda ei saa ära hoida, sellega tuleb ühes elada. See on ärevus ja hirm, sest ei tea ette, millal see kordub ja millises ulatuses – üks on kindel, et mingil x hetkel kindlasti.
Maailm, milles inimene elab, ei ole ega saa olema 100% turvaline – sellises Maailmas elamise ja toime tulemise jaoks tuleb inimesele kasvada vaimselt täis – teha tööd iseenda teadlikkusega – Mis see on, mis Mind käivitab – milline informatsioon see on, mille alusel Mina reageerin?
Mina pean enese õigust tõestama – Mina, see – Minuga ei tohi/ Minule ei tohi. Iseendale antav informatsioon nii nagu teine teeks Minule – meelega, tahtega ja eesmärgiga. Teadlikkus – tegelikult Minul puudub teise kasutuses olev informatsioon, mille alusel tema oma valiku/ sammu teeb - seega on teisel, temast lähtuv, põhjus olemas. Võib mingil juhul olla, et teine on enese kasutuses oleva juba teada andnud ja nüüd lihtsalt kinnitab seda üle.
Hirm, ärevus, paanika, ahastus, raev, kurbus, alandlikkus tähendavad reageeringut, milles aluseks on kahestuv Minapilt – Mina, möödunus ja olevikus, sellisena – aktiivne reaktsioon lähtub enese alateadvuse tugevama ja tõelisema Minana olevana.
Mõistmine – Mina ei tea teist ja teise teo/ valiku tõuget, Mina ei saa teist kontrollida ega teist, temale vajaminevat/ olulist tahtmist, muutma panna. Mina saan võtta kasutusele informatsiooni – et, mis ja kuidas on ning kasutada seda.
Laps vaatab tagasi ja näeb rollis olijat – inimene vaatab tagasi ja näeb inimest – inimene näeb teist reaalsena – tolle teise oskused, võimalused, vajadused, väärtushinnangud, põhi mõtted, valikud – see on informatsioon, mis annab teada tolle teisega seonduva – seal on näha see, mis ja kuidas on võimalik, mis mitte.
Seal, kus ei ole, sealt ei ole ka võtta – sellelt, kes ei anna, sellelt ei ole vaja küsida. Inimese kasutuses on informatsioon selle kohta, mis ja kuidas oli ja on võimalik, mis mitte – reaalse informatsiooni kasutamine kaotab ära puuduse – inimene on tasakaalus – ta ei toetu sellele, mida ei ole ega oota seda, mida ei ole saada.
See tähendab, et inimene on õigetes mõõtmetes ja ka temaga seotud on õigetes mõõtmetes. See tähendab, et Ema ja Isa on inimesed, kes ise valisid enese teekonna - neilt ei ole põhjust nõuda teistmoodi valikuid ega möödunu "korda" tegemist - nende reaalsus on nende oma ja nemad kasutavad enese infobaasi.
Inimesel on õigus enesele oma elu valida ja luua - teine inimene ei pea sama valima ega kaasa tegema. Laps, kes on suureks kasvanud, saab, enese teadmiste alusel, ise oma raja valida - selles on näha tema väärtushinnangud, põhi mõtted ja teadlikkus - see on teekond, mille eest tema vastutab.
Möödunu ei ole olnud asjata - omal moel on möödunud aja laps oluliste teadmiste võrra rikkam - tema lapsepõlv on teadmiste laegas, milles aset leidnud kogemused annavad võimaluse valida - milline põhi iseendale laduda, et sellele, inimesena, toetuda. See on sama, mida tegid ka temale eelnenud - igal ühel kukkus see omal moel välja ja igaüks maksis enese teekonna eest selle hinna, mis see temale maksma läks.
Marianne
10.02.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar