Inimese lahendus, iseenda jaoks, et mitte olla vale – siis, kui Mina ise nimetan – siis, kui Mina ise annan vaatenurga – siis, kui Mina ise loon informatsiooni – siis Mina ei ole vale, sest Minul on enese õigust põhjendav materjal olemas – siis, kui teine on – siis Mina ei ole – siis Mina ei pea olema - siis Mina ei saa olla.
Enesele valitud ja otsitud põhjus – teine on vastutav - see on inimene, kes ei ole enese teo eest vastutust võtnud. Ta ei taha tunnistada enese teo suurust ja sügavust – ta ei taha, et teda valeks peetakse. Ta teab, et temale ei ole õigustust - ta on inimene, kes ei leia mõistmist – ta on inimene, kes on üksinda vastutama jäetud, kuid ka tema tahab ise oma elu elada.
Vahel võtavad inimesed vastu ja viivad ellu otsuseid, mida ei peaks valima – nad ei otsusta ainult enese eest, kuid nad teevad otsuses iseendale. Laps, ema kõhus olles, on teadlik enese ümber toimuvast. Ta kuuleb ja tajub enese kohta tehtud otsust – seega kõnnib ta enese surma tähendava teekonna kaasa. Seega ta ootab seda hetke, mil teda enam ei ole. Suletud vaikus – hääletu hirm, paanika, sügav kurbus – Mind ei taheta – Mina lahkun.
Inimene, kes on elanud abordi üle, kuid on kaotanud enda – enese kõrval vaikis selle süda, kes oli olnud enesega üks ja sama – Mina - Mina tajusin ennast – Mina teadsin enda olemas olust – Mina enam ei ole - Mina kadusin ära – Mina surin ära. Mõistmine – olin Mina ja oli teine – teist enam ei olnud – teine oli lahkunud – Mina olin üksinda.
Möödunu mälestus - sellest, kuidas inimene istus wc potil ja tundis kergendust, kui kostus pehme plöts – see tähendas mõistmist, kui oluline ja vajalik oli inimesele elu ilma lapseta – ilma Minuta. Vanemas aset leidnud kergenduse mäletamine – Mina valmistan vanemale pettumuse – Mina olen olemas.
Hirm, et vanem kordab uuesti oma tegu – siis, kui ta mõistab, et ebaõnnestus, siis ta viib oma otsuse ellu. Teadmatus – millal tuleb Minu aeg. Teadmatus – millal tuleb Minu kord kätte. Vanema reaktsioon oli meeles – vajadus, jõuda vajamineva tulemuseni, jäi alles. Mina olen ohus – Minule ei ole turvalist kohta.
Laps annab ise endale informatsiooni - parem, kui Mind ei oleks olnud – Teine oleks toonud kaasa parema – Teine oleks olnud, vanema jaoks, õige. Parem, kui Mind ei oleks - on aset leidva ära seletamine ja olukorda muutvale lahendusele osutamine. Vanem tahtis last – vanem mõtles ümber – vanem tahtis Minust vabaneda – vanem näitab välja, et tema ei taha Minuga koos olla – Mina olen tema jaoks vale. Teise lapsega tahaks – teise lapsega oleks tahtnud – see on pealt nägemine, et teise lapsega tahab.
Selle taga on võimetus ja tahtmatus kogeda enese elu – ikka ja jälle näha ja kogeda külmust, ükskõiksust, viha, vaiki jäämisi, ära pööramisi, vahe tegemisi, salvavaid pilke – informatsiooni enese kohta. Mõistmine – Mina ei suuda ega saa ega oska ennast ära muuta – Mina ei saa olla Teine – Mina ei saa vanemat päästa.
Teise inimese suhtumine, minusse, ei ole olnud minu kätes – mina ei saanud seda teiseks muuta – see oli teise inimese valik – tema kasutuse oleva informatsiooni alusel - see oli tema elu ja tema vajadus. Minul ei olnud ega saanud olla kohustust - ise ennast õigeks teha ja enesega kaasnevat korvata - lootes ja uskudes, et siis oleks saanud teisiti olema. Mina teadsin, kus ja millal ja milline ja miks otsus oli tehtud.
Mina ei jää sinna, kus inimene ISE VALIB luua ja anda endale informatsioon, mille alusel tema ise ennast väljendab – tema vajadus, ise ennast, vaimselt rahuldada. Inimene saaks, minuga, ühes ja rahus elada, kuid tema ise ei soovi seda teha – tema ei saa seda teha, sest siis oleks tema vale – siis tuleks temal enese valikutele, otsustele ja tegudele ausalt otsa vaadata - tema väljenduste põhjus oli temas endas.
Minu jaoks on küsimus selles, millise informatsiooni saatel mina, ise, oma elu elan – millesse usun, mida tõeks pean, millised seletused annan, millised põhjendused kasutusele võtan. Mina saan jätta rollid ja valida inimese tasandi – mina saan mõista inimese valiku tagamaad – tema elu ja tema võimalused – tema tee käia.
Mina ei arvusta ega mõista hukka – Mina tegelen enese tunnetega ja astun sammud, mis teevad teoks teise inimese valiku – jätan maa vahele, lähen ära. Minu valik ei ole minu vastu suunatud ülekohus – see on teise inimese valiku austamine – see on teise inimese vabastamine – teda ei sunnita oma sammu tagajärjega kaasnevat kohustust kandma - Mina annan Sinu vabaks.
Inimene, oma nime ja oma numbritega tähistatud aja saanuna, elab oma elu ainsa korra – sellisena – seega temal on õigus proovida ja valida ja teoks teha. Tema, sellisena, ei saa teist võimalust – tema elu on temale antud aja hetkes võimalik. Tema sammud on tema omad ja nende tagajärjed jäävad temaga.
Mõned inimesed on vanemad, kui teised. Mõnede inimeste teadmised on sügavamad, kui teistel. Seega kogevad, näevad ja teavad nemad enamat, kui teised. Seega räägivad neis hääled, mida teised ei taju. Seega astuvad nad samme, mida teised ei mõista.
Ühine teist moodi, teistel alustel – kõigile ühte moodi, kõiki ühte võttes. Energia vaba vool. Ühes olemine, päriselt – ühendatuna – ühes olles. See, et selline ühendus, on oluline – ei tähenda, et see on olevas ajas saavutatav.
Seda mõistnuna tulebki inimese Hinge väsinud kurbus – teekond jätkub, veel ei ole mõistetud, veel ei taheta – olijad ajavad taga teisi tasandeid ja järgivad teisi väärtushinnanguid – neil on selleks õigus – nad õpivad enese kogemustest.
Järelikult on nad valinud edasi õppida – vaidlustamine, enese valikute järgimine – iseseisev töö. See ei ole eluohtlik, kuid on loomulik, et enesega ühendatu valikud puudutavad ja toovad kaasa erinevaid sõnumeid – Mina, Minule, vaatenurgad.
Mina sündisin teisest – Mina ei sündinud teisele = Minust ei saanud teise omandit. Minul on õigus iseenda elule – see tähendab, et ainus, mida Mina ise saan kontrollida ja juhtida, on Minu enda elu valikud. Teiste omi mitte.
Teiste valikud ei kaota Mind ära – Minust eraldi astumine, Minust eraldi olemine, Minule Ei ütlemine - ei tähenda Minule surma soovimist ja selle otsuse teostamist. Mina ei kaota oma elu siis, kui teine saab enda oma tagasi – tema aeg saab jääda iseendale.
Uskumus - Mina kaotan enese elu – see oli möödunu mälestus ja selles sisalduv teadmine – Mina ei olnud teisega sama – teine oli olnud minuga samas, kuid teine ei olnud minuga sama – me olime kaks eraldi olevat inimest. Mina ei saa teise asemel elada ja Mina ei saa teist asendada.
Teise inimese kahetsus - enese valiku tagajärjega koos elamine - on tema tunded - tema teol oli tunnistaja. Enesele suunava informatsiooni andmine - teine oleks parem valik olnud - vale jäi - justkui oleks vale valesti käitunud ja ise oma elu päästnud, siis kui teise hukka saatis. Suunatud vaatenurk - laps tegi lapsele - mitte vanem lapsele.
Põhjus lapse peale vihane olla ja enese elu raskustele sihtpunkt anda. Lahenduse kasutusele võtmine andis võimaluse seda edasi kasutada - siis, kui on raskus - siis, kui on ebamugavus - otsi ja osuta, kuidas laps selle on põhjustanud.
Laps, kes jääb - laps, kes proovib päästa - laps, kes tunneb ennast süüdi olevana - laps, kes näeb ise ennast vastutavana - aitab teise inimese sõltuvust alles hoida - temast saab teise sõltuvuse kaassõltlane - tema vajadus olla õige, teist päästa ja säästa, Maailma korras hoida.
Tema saab seda teha siis, kui elab sellises kohas ja selle inimesega kõrvu, kes on Ohver - siis on tema Süüdlane, kellest saab, enesele osaks saavat saatust vältides, Päästja - enesele antud vaatenurk ja informatsioon, kuidas vabaneda süüst, mida ei saa õigeks teha - teine vajab seda teist, kes põhjustab tema kannatused.
Ühe ja sama pendli osad - kaks inimest, kes kiiguvad ja kaaluvad teine teist alla ja üles - mõlemad vajavad oma ellu muutust, kuid kumbki ei astu mängu lõpetavat sammu - Mina ei ela teise elu - Mina elan iseenda elu/ Mina elan enesega kooskõlas - ütlen oma tõe välja ja teen selle teoks.
Haiget saanud psüühika - harjumatus ja suutmatus olla Mina ise - vaimsel tasandil - siis, kui on olemas keegi teine, kes põhjustab, siis ei käi Minu enda sammu teostama suunanu Minu kohta - siis sellist Mind, sellisena/ sellise valiku teinuna/ sel moel otsustanuna - ei ole olemas.
Enesega rahu tegemine - Mina ise valisin, Mina ise otsustasin, Mina ise vajasin, Mina ise tahtsin. Mõistmine - Minu valikuga kaasnes teisele/ teistele - Mina ei saa tehtut muuta ega õigeks teha - Minul tuleb selle teadmisega elada.
Minul tuleb elada selle teadmisega, et Minu kohta on olemas informatsioon, mida keegi teine saab kasutada - kuidas, millal ja miks ja kas tema seda teeb - see sõltub tolle teise vajadusest ja vaimsusest, mõistmisest ja mõistusest. See on ka teadmine, et teise suhtumine ja loole hinnangu andmine ei osuta Mind, vaid seda teist - tema mätas ja sisu.
Marianne
17.02.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar