Kuidas olla see, kes ma ei ole – kuidas olla õige, kui ma olen vale. Inimese kiireim ja kõige pikaajalisem õppetund on – Mina olen vale. Loomulikult ollaksegi – faktid ja kinnitavad sõnad toetavad seda uskumust, sest kui oleks oldud õige, siis ei oleks ega poleks või ei tuleks.
Kui võtta aega ja panna ise ennast tähele – kui tulemus on käes, tagajärg näha ja kogeda, siis mõte oli juba enne seda lipsanud kõndima vanale rajale – toimus, juhtus, ebaõnnestus, sest oli oldud vale. Kui ka ei sõnastatud, enese valena olemist, siis oli see vale keegi teine – kuid midagi või keegi oli kindlasti vale, sest muidu ei oleks ju.
Inimene otsib lahendust, kuidas olla õige. Mõni käib kirikus ja palub pattude pärast andeks ning ootab juhatust – õige tee kätte näitamist. Mõni sülitab üle õla ja kasutab vanarahvatarkusi – need peaksid hoidma ree tee peal. Mõni poetab kristalle tasku või lükib paelale – need toetavad olemist - õigel moel olemist. Kaardid võetakse appi, eneseabiraamatud töötatakse läbi, google jagab kuhjaga tarkusi, sõpru kuulatakse ja vanemaid välditakse, kuid võib ka vastupidi. Iseenese tarkust ja uhkust pannakse proovile. Eesmärk pühitseb abinõu – on suur soov olla õige – kogeda ise ennast, enese jaoks, sobivana.
Inimeste Maailm on täis erinevaid valesid – on valgeid ja on ka musti valesid, kuid värvil ja põhjusel ei ole vahet, kui tegu on valedega – valede sõnade, tegude või valena olemistega. Valed on kui ämblikuvõrk, millest ei pääse välja, sest alati ei ole teada, kes või mis ja miks päriselt õige või tegelikult vale on. Maailm on, kuid milline või miks see tegelikult on või ei ole – ei tea. Inimene on, kuid milline või miks tema ise tegelikult on või ei ole – õigeid vastuseid ei tea.
Vale ei ole tõene pilt, sõnad, olemine, tegu. Vale ei ole õige. Kuid see, mis või kes või kuidas on vale või õige, oleneb ju sellest, kust ja kuidas vaadata. Valed sõnad ei pea, valed teod petavad - päevavalgele tõusnud valed tõmbavad kui vaiba jalge alt – pind, mis oli, kadus ära. Valena olemine tähendab valet tulemust, ebameeldivaid tagajärgi. Kui oli või on vale, siis, mis on õige? Kõik tuleb ümber hinnata – uus pidav pind luua. Enese olukord kindlustada ja vale või valetaja, paljastades, tähistada – vale Dmitri tuleb päevavalgele tirida.
Valed olemised, tegemised, väljendused tähistatakse – neile pannakse, otsusega, pitser peale - See või see või too on minu jaoks vale. Kuid, mida see valeks pidamine, valena olemine tähendab? See tähendab võimalikku ohtu – teadmist ja märguannet, et tuleb ennetada - reageerida juba ette ja/ või vastu. Valena olemine tähendab, et on ebamugav, kohati takistust, vastukarva paid. Vabalt voolamine sai häiritud, sest reageeriti – võeti isiklikult. Jäädi paigale – peatati ise ennast. Lülitati ennast ümber või käima. Takistati ise ennast. Keelati ise ennast. Tõugati ise ennast.
Lahatakse Maailma, arvustatakse teisi, sest teiste olemine justkui takistab – olemast õige iseendana. Teised ei ole turvalised. Nemad ei ole Mina. Nendega, kes valed, ei saa koos luua Meie-t ehk laiendada oma Mina, sest need teised arvestavad, vaid iseendaga. Seega peab, mingil moel, suutma teist mõjutada nii, et too enam ei teeks. Sõnad, kasvõi ainult iseendas või turvalises kauguses või teisel pool ekraane või ekraanidele trükituna, justkui suudaksid toetada ise ennast - mõjutada teist mitte olema, mitte tegema, vaid sundima toda olema õige – ei tolle enese jaoks, vaid sõnadega sõdija moodi. Lugusid võetakse isiklikult ka siis, kui oldi vale selle vastu või pihta, kellega on võimalik ennast samastada.
Kui teine on valeks mõistetud, siis lastakse temast lahti – enese kaitsmiseks peab saama, sõnade või teoga, ise ennast valest ära eraldada, sest kardetakse, et vale teeb veel. Ei taheta usaldada ega uskuda, sest jäätatud pinna paksus ei ole teada. Kui kardetakse ette, siis on iga hirmutav hetk, kui kukkumine kuristikku, mida ei ole, kuid ometi kogetakse.
Alati ei ole ega saa teised olla valed, sest inimene, täiesti tõsiselt, usub enese sees - Mina olen või olen olnud vale. Enese nimetamine tähendab, et inimene on pidanud kogema enese jaoks valet tunnet – ise ennast valena – olema soovimatu tunne – see tähendab – vale Mina.
See, kes on korra olnud vale, see usubki end jäävat valeks, sest tema teab, et hetk, mis määras olema, möödus ja temale ei jäänud võimalust tunda ennast hästi – olla õigena. Ta oli vale ja seega jäi valeks. Möödunud hetk on möödunud, kuid tema ei saanud ega saa ennast ära muuta – õigeks teha, parandada. See teadmine on jälg mälus – oldi vale, järelikult jäädi valeks, kuid inimene ei taha vale olla. Inimene tahab olla parim Mina – tunda ennast hästi ja õigena.
On hirm, et kordutakse. On hirm, et jäädaksegi olema. Kogetakse kordusi, kus ollaksegi – valena. Kuna minevikku muuta ei saa, siis ei saada ennast ümber vahetada või teha. Just selle tõttu hüljatakse, põlatakse, peidetakse ise ennast – vale ei tohi korduda. Otsitakse uut kohta, uut algust, võimalust olla puhas leht, raiutakse sabasid läbi – püütakse anda enesele seda aega ja kohta, kus veel ei ole oldud - valena.
Võib ja saab minna – olla uus, uues kohas ja ajas, kuid kaasas käib hirmu-, süü- ja häbitunne – enese kunagise teo tagajärjed on põhjus, miks enese varjust välja ei saa astuda. Iseenda eest ära põgeneda ei saa – inimene ise mõistab enese üle kohut – inimene ise kahetseb oma patte. Ei ole vaja pappe ega preestreid – see Jeesus – Jumala poeg, kes on tõstetud altari kohale, ei ole keegi kõrgem, kusagilt ammusest ajast – see on inimene – nii nagu kõik inimesed – see seal on meie eneste võimalus ja elu. Ei pea istuma kirikus ja, paludes andeks, ootama andestust – pattude kustutust – patud, millest jutlustatakse ja mida üles tähendatakse, on saadetud sõnumist – VALE olemine, VALED teod, VALED mõtted, VALED väljendused, VALED valikud.
See seal, kullatud kuplite ja erinevalt tõlgendatud sõnade taustal ning rekvisiitide all, on kirev enesepettuse Maailm, mis püsib uskujate õlgadel ja kõrvasosistatud sõnadel. Ei pea vastu võtma jumalariiki, vaid võtma vastutuse enese tegude eest – õppetunnid ei tähenda vigade ridu või valena olemiste plejaadi – õppetund on õppimise koht – võimalused, kuidas on võimalik ja nende võimaluste vahel valimine – erinevad uksed, erinevad teed, erinevad kogemused – Sa ei tea, kui ei ole proovinud, kuidas on, kui valid ... ja kui valid, siis saad teada – saad kogemuse.
Seni, kuni usud valede võrku, koged kaotusi – enese kaotusi, kui oled valinud – kui kaotad, siis see tähendab, et tulemus on vale ja keegi peab olema süüdi – keegi oli vale. Vale toodab vale kordust – vale kasvab, sest keegi ei taha olla süüdi ega võtta vastutust – keegi ei taha saada ristilöödud ega kanda okaskrooni, ka siis, kui talle lubatakse ülestõusmine – enne seda tuleks ju kanda oma risti Kolgata mäele ja kogeda – saada kogemus, kuidas on, kui on valus hinges või kehal.
Inimene on mugav ja habras, ta ei taha kogeda valu ega hirmu ega ebaõiglust ega oma surma. Surm tähendab põrgut – tagasivaadet ja kohtumõistmist ja põlemist pattude pärast. Põrgu on hirmu sünonüüm – enese kogemus, kui ei ole julgust, et astuda sisse, et astuda läbi – fööniks põleb tuhaks, et sündida taas iseendana, justkui uuena, kuid tegelikult sellena, kellel on kaasa kõik eelnev ja ees kõik see, mis tuleb.
Marianne
03.12.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar