Vahel,
unele võlg
on nii suur,
et olles väsinud,
olen liiga väsinud,
et minna magama.
Vahel,
unele võlgu olles,
tundub mõte
magamisest
ilmvõimatuna -
väsimus
see üleval hoiab.
Vahel,
keha on ära väsinud -
minnes voodisse
ja ennast lõdvaks lubades,
see siit ja sealt
hakkab valutama.
Valusad kohad
on kinni jäänud energia,
kinni jooksnud mõtted -
justkui magades,
kuid ise ärkvel olevana,
valutavat keha tunnetan
või mõtetes ringi jalutan.
Vahel,
magamine
ärkvel olemiseks
üle läheb -
unenägu nähes
ja seda kogedes,
oma mõtteis
loon enesele ettekujutuse
ja selle järgi kõndides,
teadvus üles ärkab -
teatepulga
võtsin unelt üle.
Vahel,
on väsimus nii suur,
et magamine
väljakutseks osutub -
ärkan üles,
kui magamine
liiga suureks pingutuseks
osutus.
Võimatu ülesanne
tundub välja puhkamine -
keha tuleks ära lõdvestada
ja pinged vabastada
ning mõtted ära unustada,
et lihtsalt,
saada võimalus,
lõpuks välja magada.
Keha kangus
teeb magamise raskeks -
valu see üles äratab,
kui keha,
liiga kauaks,
paigale jääb.
Keha väsimus
see teistkülgset lähenemist
lahenduseks vajaks -
dušši, mis lõdvestaks,
vanni, mis lõõgastaks,
massaaži, mis rahustaks -
öösel voodis,
unetuna lebades,
ei ole aeg
nende valikute jaoks.
Väsimus on korratus
oma mõtetes
ja ülepingutus
oma keha sees -
nii tekk torgib
ja padi on paha -
und ei tule -
ta kuidagi tulla ei taha ...
Marianne
07.11.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar