Kui inimesi kokku seob,
vaid üks niit -
üks roll,
siis ollakse see,
kellega,
rollis olles,
rolli pärast
koos ollakse.
See ei loe,
et inimest,
erinevalt omanäolist,
on veel ja enamgi,
kui kaob ühendus,
siis toimub lahutus -
lahti ühendamine.
Külge klammerdumine -
jäävalt hülgamine -
ehe hirm,
ise ennast kaotada,
kiigutab inimest
ühest äärest teise.
„Kes ma olen,
kui minul enam ei ole?
Mis minust saab,
kui mina enam ei ole?”
„Kui mina enam ei ole,
siis ma ei saa enam olla see,
kes ma olin -
seega - Mind on hüljatud.”
Halvav hirm,
hülgamise kogemuse ees,
sunnib klammerduma -
kõvasti kinni hoidma,
õigena ja vajalikuna olema,
kuid ka nõudes jonnima,
et jääks alles ühes olemine -
ühendatuna olemise kogemine.
Hirm, sunnib ise ennast,
olevat hülgama,
tegema ise
selle sammu veel enne,
kui lahti lastakse -
siis ei oodata,
liisu langemist,
vaid seistakse üksinda
ja tuntakse end tugevana.
Sellises pendlis kõikudes,
ei ole tegelikult oluline,
et see,
millest kinni hoitakse,
oleks oma ja hoidev -
palju, palju tähtsam
on hoida alles see,
millest kõvasti kinni hoitakse.
Ometi võib ja saab
ühes olemine teha haiget
ning ka valusalt katki,
kui, justkui
jalaga vastu põtkitaks -
Lase nüüd lahti!
Silmad kõvasti kinni
ja hambad tugevalt ristis,
valu ja pisaraid trotsides,
kohale jäädakse
ja kinni hoitakse.
Ei nähta võimalust -
enese vabana olemist,
vaid kaotust,
kui on olemas võimalus -
kogeda hülgamist.
See on hirmsaim,
mis juhtuda võib -
see on kõige koledam,
mida kogeda saab
ja seega peab
ning saab
öeldud enesele EI!
Tehakse kõik võimalik,
antakse enesest kõik,
mis võimalik
ja kui lõpp on käes
ning ikkagi ei jää alles
ega olegi enam,
siis leinatakse taga
ära kaotatut,
mitte ei tähistata vabadust.
Alasti olevale tõele otsa,
on valus vaadata -
ei olnudki enese jaoks
olemas seda,
mida usuti end omavat -
rolli taha ei vaadatud
ja mitmenäolist inimest
ei nähtud ega vajatud -
oli olemas roll
ja sellesse rolli
sobivat olijat vajati.
&&&&
Enese ajas,
tagasi vaadanu,
ei olnud hüljatu -
Inimene valis enesele
teise võimaluse -
võtta vastu see,
mis on -
enesega ühes olemine.
Tunnen tänu -
Vaikus on avarus -
on olemas aeg olla
ja ise ennast kogedes,
iseendana avaneda.
Marianne
09.02.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar