reede, 25. august 2017

Taevased delfiinid ja käidud teekond – Meditatsioon vol 12




Taevased delfiinid ujuvad taeva avaruses. Sa näed neid, sest nad on olemas, sukeldudes pilvedesse, kaovad nad silmist, et taas laotuse pinnale tõustes oma taevast teekonda jätkata.

Sa tunned tasast pai moodi kõditust. Sinu sõrme- ja varbaotstest veerevad pisikesed mullikesed mööda keha laiali. Üks väike mullike mullitab kõhus ja Sul on mõnusalt kõdi. Sinu suunurk kerkib, nägu läheb muigvele, nüüd kihistad, valjult rõkatad ja juba Sa lagistad naerda. Sa lõkerdad nii, et mulle sünnib, kasvab ja koguneb aina juurde ja juurde. Naerumullid muudavad Sind kergeks ja Sa suudad õhus lennelda, Sa saad oma soovile vastavalt liikuda, sest Sinus loob ja laulab naeruhelin.

Näe, Sind ootab taevane delfiin. Õrnalt ninaga tonksates kutsub ta Sind endaga lendama. Õnnelik naeratus näol, mullid mõnusalt kõhus kihisemas, kallistad Sa kohevpehmet vahusinist delfiini. Sa ütled: „Oo ja, ma tulen. Olen seda hetke nii kaua oodanud!” Sa hüppad talle selga ja langed kui pehmele padjale. Sul on turvaline ja kindel olla. Algab Sinu taevane teekond.

Sina ja delfiin sukeldute pilvedesse, neist läbi liueldes ja kõrgustesse tõustes, avaneb Sinu silmade ees maapind, millel on kujutatud Sinu, sünnist tänaseni, käidud teekond. Sa näed, kui sirgelt või kõveralt on Sinu rajad kulgenud. Sa näed, kui sügaval orgudes või kõrgel mägedes Sa oled astunud. Sa näed kohti, kus oled puhanud või otsustamiseks peatuse teinud. Sa vaatad, kuidas oled ringiratast tammunud või tagasi sammunud ja nüüd näed, mis takistas Sinu edasi minekut. Sa näed, kui siledal või konarlikul teel oled Sa kulgenud. Sa vaatad kohti, kus Sa oled rajalt eksinud olnud või lihtsalt silmini rohtu sattunud nii, et rada oli aimatav, kuid Sa ei leidnud seda. Sa näed kohti, kus Sa vajasid teiste abi ja toetust. Sa näed teid, kus Sinu kaasteelised või õpetajad Sinuga koos astusid ja vahel ka teed valgustades rada näitasid. Kõik see on ülevalt näha.

Delfiin kannab Su teerajale lähemale. Sa näed, et iga verstaposti juures on valik prillidega. Valik, mis oli ja on alati olemas olnud. Seal on need, mille hulgast oli Sul võimalus valida ja see, mida Sina kasutasid – prillid, mis näitavad, millise tunde ja emotsiooniga Sa oma teekonda läbisid, vaatasid ja endas kandsid. Nüüd saad Sa neid uuesti proovida, et mõista iseennast ja taas tunda, mis tunne Sul oli kui Sa neid kandsid. Sa saad ka teisi proovida, et tunda erinevust. Sa näed, kuidas tumedad toonid toovad varjud esile, muudavad Sinu sammu raskemaks, varjavad kivid ja konarused, mille taha varvas nii lihtsalt kinni jääb. Sa näed, kuidas heledad toonid avardavad silmapiiri, mahendavad tundeid, toovad kergust ja õhulisust Sinu sammudesse. Sa mõistad, et prillide valik on Sinu enda valik ja vastutus.

Tõustes teeraja kohal kõrgemale, viib delfiin Sind ühe taevase puu alla, kus Sa saad selja vastu puud toetades näha filmi. Kui Sa soovid, siis on Sul täna võimalus vaadata üht osa oma teekonnast. Seda kohta, kus Sa pidid valima mitme valiku hulgast. Sa valisid oma, kuid Sinus on tänase päevani kahetsus, mis oleks võinud olla, kui Sa oleksid valinud teisiti. Nüüd saad Sa selle võimaluse, et näed oma teekonda peale teist valikut. Näed, kuidas ja kuhu see oleks kulgenud. Seejärel on Sinu enda otsustada, kas teed rahu oma valitud valikuga või kannad südames, nähtud, teise valikuga teekonda. Vali nüüd mõttes see mitme valikuga koht. Vali nüüd see teine valik ja Sinu ees rullub lahti pilv, millel näidatakse filmi Sinust ja olemata jäänud teekonnast.

Olles ära vaadanud filmi olemata jäänud teekonnast, näidatakse nüüd Sulle seda, kuidas Sinu teekond tegelikult kulges. Sa näed seda, mis päriselt sündis. Oma teerada vaadates Sa nutad ja naerad. Sa tunned suurt kurbust ja rõõmu. Sa tunned viha ja helgust. Kõige olulisem, mida Sa näed, on see, et Sa oled alati hoitud olnud. Sinu valikud ja teed on olnud ainult Sinu enda hinnata – Sind ei ole kunagi hukkamõistetud. Sa oled alati olnud, oled ja saad olema mõistetud ja armastatud, sest Sina oled Sina ise – oluline oma olemas olemisega.

Sa liugled delfiini seljal üle maa. Sinu silmapiiriks on Maailma äär. Lage ja piire ees ega ümber ei ole. Sa saad paitada pilvi, puudutada puude latvu ja tornide tippe. Sa saad joosta võidu tuule ja lõvidega. Sa saad ühe hetkega astuda kevadest talve ja õhtust hommikusse. Sina oled Armastus, sest Armastuses on kõik võimalik ...



Marianne

25.08.2017.a


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar