Taevased
delfiinid ujuvad taeva avaruses. Sa näed neid, sest nad on olemas,
sukeldudes pilvedesse, kaovad nad silmist, et taas laotuse pinnale
tõustes oma taevast teekonda jätkata.
Sa
tunned tasast pai moodi kõditust. Sinu sõrme- ja varbaotstest
veerevad pisikesed mullikesed mööda keha laiali. Üks väike
mullike mullitab kõhus ja Sul on mõnusalt kõdi. Sinu suunurk
kerkib, nägu läheb muigvele, nüüd kihistad, valjult rõkatad ja
juba Sa lagistad naerda. Sa lõkerdad nii, et mulle sünnib, kasvab
ja koguneb aina juurde ja juurde. Naerumullid muudavad Sind kergeks
ja Sa suudad õhus lennelda, Sa saad oma soovile vastavalt liikuda,
sest Sinus loob ja laulab naeruhelin.
Näe,
Sind ootab taevane delfiin. Õrnalt ninaga tonksates kutsub ta Sind
endaga lendama. Õnnelik naeratus näol, mullid mõnusalt kõhus
kihisemas, kallistad Sa kohevpehmet vahusinist delfiini. Sa ütled:
„Oo ja, ma tulen. Olen seda hetke nii kaua oodanud!” Sa hüppad
talle selga ja langed kui pehmele padjale. Sul on turvaline ja kindel
olla. Algab Sinu taevane teekond.
Sina
ja delfiin sukeldute pilvedesse, neist läbi liueldes ja kõrgustesse
tõustes, avaneb Sinu silmade ees maapind, millel on kujutatud Sinu,
sünnist tänaseni, käidud teekond. Sa näed, kui sirgelt või
kõveralt on Sinu rajad kulgenud. Sa näed, kui sügaval orgudes või
kõrgel mägedes Sa oled astunud. Sa näed kohti, kus oled puhanud
või otsustamiseks peatuse teinud. Sa vaatad, kuidas oled ringiratast
tammunud või tagasi sammunud ja nüüd näed, mis takistas Sinu
edasi minekut. Sa näed, kui siledal või konarlikul teel oled Sa
kulgenud. Sa vaatad kohti, kus Sa oled rajalt eksinud olnud või
lihtsalt silmini rohtu sattunud nii, et rada oli aimatav, kuid Sa ei
leidnud seda. Sa näed kohti, kus Sa vajasid teiste abi ja toetust.
Sa näed teid, kus Sinu kaasteelised või õpetajad Sinuga koos
astusid ja vahel ka teed valgustades rada näitasid. Kõik see on
ülevalt näha.
Delfiin
kannab Su teerajale lähemale. Sa näed, et iga verstaposti juures on
valik prillidega. Valik, mis oli ja on alati olemas olnud. Seal on
need, mille hulgast oli Sul võimalus valida ja see, mida Sina
kasutasid – prillid, mis näitavad, millise tunde ja emotsiooniga
Sa oma teekonda läbisid, vaatasid ja endas kandsid. Nüüd saad Sa
neid uuesti proovida, et mõista iseennast ja taas tunda, mis tunne
Sul oli kui Sa neid kandsid. Sa saad ka teisi proovida, et tunda
erinevust. Sa näed, kuidas tumedad toonid toovad varjud esile,
muudavad Sinu sammu raskemaks, varjavad kivid ja konarused, mille
taha varvas nii lihtsalt kinni jääb. Sa näed, kuidas heledad
toonid avardavad silmapiiri, mahendavad tundeid, toovad kergust ja
õhulisust Sinu sammudesse. Sa mõistad, et prillide valik on Sinu
enda valik ja vastutus.
Tõustes
teeraja kohal kõrgemale, viib delfiin Sind ühe taevase puu alla,
kus Sa saad selja vastu puud toetades näha filmi. Kui Sa soovid,
siis on Sul täna võimalus vaadata üht osa oma teekonnast. Seda
kohta, kus Sa pidid valima mitme valiku hulgast. Sa valisid oma, kuid
Sinus on tänase päevani kahetsus, mis oleks võinud olla, kui Sa
oleksid valinud teisiti. Nüüd saad Sa selle võimaluse, et näed
oma teekonda peale teist valikut. Näed, kuidas ja kuhu see oleks
kulgenud. Seejärel on Sinu enda otsustada, kas teed rahu oma valitud
valikuga või kannad südames, nähtud, teise valikuga teekonda. Vali
nüüd mõttes see mitme valikuga koht. Vali nüüd see teine valik
ja Sinu ees rullub lahti pilv, millel näidatakse filmi Sinust ja
olemata jäänud teekonnast.
Olles
ära vaadanud filmi olemata jäänud teekonnast, näidatakse nüüd
Sulle seda, kuidas Sinu teekond tegelikult kulges. Sa näed seda, mis
päriselt sündis. Oma teerada vaadates Sa nutad ja naerad. Sa tunned
suurt kurbust ja rõõmu. Sa tunned viha ja helgust. Kõige olulisem,
mida Sa näed, on see, et Sa oled alati hoitud olnud. Sinu valikud ja
teed on olnud ainult Sinu enda hinnata – Sind ei ole kunagi
hukkamõistetud. Sa oled alati olnud, oled ja saad olema mõistetud
ja armastatud, sest Sina oled Sina ise – oluline oma olemas
olemisega.
Sa
liugled delfiini seljal üle maa. Sinu silmapiiriks on Maailma äär.
Lage ja piire ees ega ümber ei ole. Sa saad paitada pilvi, puudutada
puude latvu ja tornide tippe. Sa saad joosta võidu tuule ja
lõvidega. Sa saad ühe hetkega astuda kevadest talve ja õhtust
hommikusse. Sina oled Armastus, sest Armastuses on kõik võimalik
...
Marianne
25.08.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar