Mul on nii kahju ja valus – ühe varjus kõndinud hinge mälestus

Hing, mis oli katki murtud, veel enne kui ta siia sündis,

pooleks, tükkideks tehtud, mitme paigaga paigatud,

Hing, kel polnud kodu ega kohta,

keha, mis elas võõrsile kandununa,

otsides võimalust, kuidas tagasi minna,

et seejärel uuesti tulla ja olemas olla.

Tema kõrvad kuulsid sosinaid,

kuid hing ei laulnud ja süda ei mõistnud,

sest ta ei olnud veel kordagi armastanud.

Kaose sõdurid, hirmu seemned,

sündinud surmaga surema.

Elanud filmis, mis rääkis homsest,

kus ei olnud tänast ega olemist.

Lootus pääseda, kui sõrm vajutab Restart -

reaalse Maailma päästikut, pulti,

gaasipedaali, noapidet ...

Millal hing ärkab, kus ja kuidas,

kas enne või pärast ...

Kes pühib pisarad, kes suudab ja jaksab,

kes saaks aru, et nii valus on ...

Mul on kahju, sest ma ei tea, kuhu jäi armastus.

Tema silmad ei näinud elu, sest ta kõndis varjus ...

Püüdes mõista

Marianne

20.08.2017.a