teisipäev, 21. aprill 2020

Enese üle kontrolli on vaja, et ise keelata endale oma tahtmised – Oma tunnet, kui sinilindu püüdmas









Võtan vastu otsuse, et minul on midagi muud oma elus vaja – mina tahan olla teistsugune, mina tahan saada midagi juurde või mina tahan enesest midagi eemale hoida. Selle eesmärgini jõudmiseks on vaja midagi teisiti teha, et ma seda teeksin ja suudaksin teha, siis hakkan mina ise ennast kontrollima – keelama ja lubama – mida tohin ja mida mitte – pean peatuma või pean tegema – nii saab minust endast iseenda jälgija – õige ja vale tegevuse, olemise ning oma vabaduse üle otsustaja.

Minul on vaja iseennast kontrollida, sest ma tean, et muidu mina ise teeksin/ valiksin teisiti, sest olles vabana valiksin selles hetkes, kus ma olen ja annaksin enesele soovitu – ei piiraks ennast ega vaataks või mõtleks oma homsele päevale, sest olen siin ja kui minul parajasti ei ole vaja, siis ongi nii. Kuid ma tean, et kui mina täna ei tee, siis minul soovitut või mina ise soovituna homses ei ole. Seega olen otsustanud, et minul ei tohi igas hetkes olla vabadust vabalt valida ja nii ma kaalun teemasse puutuvat selle järgi, kui õige või vale see soovitud samm minu eesmärgile jõudmiseks on.

Iseenda kontrollijana ei tunne ma vabadust ise endana olles, sest mina kujundan ja kasvatan ise ennast ning teen seda piitsa ja präänikuga. Tundes hirmu selle ees, et ma ei õnnestu, keelan enesele enamat kui tarvis ning ennast õnnestununa või lohutust vajavana nähes premeerin lisaga, et siis nõks hiljem, süümekaid tundes, antu tagasi võtta ja järgmine kord veel vähem anda – mina ise hoian, enese mõõdupuudega mõõtes, eneses tasakaalu.

Mina võtan kontrollija ametit tõsiselt ning seetõttu püüan mina ise ennast hämada ja piiratud raamidest välja astuda. Minu sees käib vägikaikavedu – milline osa minust jääb peale ja milline kaotab – kui kergelt löön käega ja lasen minna või kui tugevalt hoian piire enese ees ja valvan, öeldes Mina pean!, iseenda üle.

Kontrollides mina pean mitte tahtma seda, mida ma muidu endale teeksin, oleksin või valiksin – mina tahan, kuid ei tohi, sest mina olen nii otsustanud. Kontrolli ongi vaja selle jaoks, et keelata ise endale oma tahtmised, sest lubades endal tahta, otsiksin lahendusi, kuidas saada ja anda iseendale selle, mis ei ole minule, minu enda otsuste järgi, hea. Magus teeb paksuks, liha haigeks ja loomadele haiget, vale käitumine toob vastureaktsioone, tegevusetus jätab ilma jne – minu enese mõtlematud valikud ja otsused võivad kaasa tuua olukorra, kus tunnen tundeid, mida mina ei taha tunda – hetk, kus tunnen ennast iseenda pärast halvasti – mul on häbi, sest kaal pole õige; mina ei õnnestunud, sest olin ikkagi vihane; tunnen enese vastu vastumeelsust, sest valitud käitumine ei andnud soovitud tulemust jne. Mida kõike ma enesest ei mõtle ja enese sees ei tunne, kui mõistan, et ei suutnud ise ennast piisavalt õigesti kontrollida ja sellest tulenevalt ei kuulanud iseennast – siis ütlen enesele – Mina ei armasta iseennast, ma vihkan seda, milline ma olen ja mina tahaksin olla keegi teine või kusagil mujal, aga mitte siin oma elu elada!

Miks on minus hoolimata kõigest vajadus tahta ja teha endale seda, mis ei ole minu jaoks hea – olla ja teha seda, mis toob enesega tagajärjed kaasa – üha uuesti on minu elus kohad, kus mina tunnen tundeid, mille sees ja ees ei ole üldse hea olla. Miks olen taas samasuguses hetkes, mis kord oli juba ära – koht minu elus, kus ma lubasin ise endale, et see ei kordu enam – mina ei pea enam kogema neid tundeid, mille sees olles, mina iseendana olles, iseendaga toime ei tulnud. Just selliste kordumiste vältimiseks, mina kontrollingi ise ennast, et suuta läbi viia muutusi – katkestada muster.

Kohad, kus mina valisin tunnetega on need hetked, kus kordusi kogedes, tuleb minul ise ennast kontrollida – seal pean ise suutma valida, kas tahan tunda st tohin või ei taha tunda st ei tohi. Seal ma püüan kontrollida enne ja alles siis lubada või keelata iseendal oma tahtmise järgi teha, sest olen kogenud, et minu vabad valikud ei ole minu jaoks alati õiged. Kontrollin ise ennast, sest tahan tunda iseenda sees teist tunnet – seda, mida mina vajan. Tahan ise anda enesele vajamineva, kuna teisiti mina seda ei saa, sest mina ei suuda Maailma kontrollida ja seega pean mina kontrollima ise ennast.

Minu hirm, kaotada soovitud hetk, suurendab kontrolli, et ma igal juhul jõuaksin sinna. Mina püüan sinilindu – silmapiiri – seda, mis on kusagil väljas, kuid mitte minu sees. Teostan kontrolli selle üle, mille tulemus või tulemuse tagajärg puudutab mind ennast. Kontrollin üha tugevamalt, et jõuda sellesse kohta, kus saan anda endale loa olla vaba – mina tahan jõuda sinna, kus saan vajamineva tunde st, selle tunde sees, millest jäin kunagi ilma, olla, sest seal olles tean, et olen eesmärgile jõudnud ning võin lõpuks puhata – kuid, kui jõuangi kunagi soovitud tundeni, siis tajun, et see ei jää püsima ...


jätkub


Marianne

21.04.2020.a

esmaspäev, 20. aprill 2020

Õige tähelepanu on see tähelepanu, mida vajad soovimatus rollis edasi olemiseks





koos olemata koos olles


Õige tähelepanu toetab Sind selle tegevuse tegemisel, mis Sinul parajasti pooleli on, selles kohas, kus Sa oled, selle rolli sees, mida Sina seal kannad. See on tegevus, mida Sinul tuleb selles rollis ka edaspidi teha, sest see on Sinu rollilahendus. Õiget tähelepanu on Sulle vaja selleks, et Sa tunneksid – Mina olen õnnestunud! - see on Sinu jaoks vajalik kinnitus – Kui mina teen, siis järelikult saan! - kuid reaalsuses Sina tunned, et Sina ei saa selles rollis olles Sinule vajalikku tähelepanu kätte.

Sa oled selles rollis eelneva kokkuleppe tulemusel, kuid Sa ei taha selle sees enam olla, sest ilma õige tähelepanuta ei ole Sinul seal hea olla – Sa teeksid ja oleksid edasi, kui saaksid endale vajamineva, sest see hoiaks Sind paigas ja tegemas. Õige tähelepanu on Sinu tasu oma „töö” tegemise eest. Sina ootad tasu väljastpoolt, sest see tegevus ise ei lisa Sinusse ega Sinule enamat – Sina ise ei anna oma tegevust tehes iseendale vajaminevat, sest Sinul ei ole seda anda - Sina ei vaja seda tegevust endale.

Sa ei taha oma rolli enam hoida, sest soovid olla vaba uuesti valima, et sõlmides uus kokkulepe, kohandada saadav ja antav vastavalt sellele, milline Sina täna oled ja millisena Sina seda rolli täna, uuest algusest alates, lahendaksid. Rolli sisu on ajas muutunud, sest Sina ise oled muutunud, kuid Sina ei ole tahtnud või saanud selle rolliga ühes edasi kasvada, sest Sina ei ole saanud seda, mida Sinule on vaja – rollist vaba aega. See roll on kui raamid, mille sees oled kujundina – Sina ise tõrjumas rolliga kaasnevat – teed vajaliku, kuid ei taha enamat teha, anda ega vastuvõtta. Sina ei mängi, sest rollist on saanud Sinu jaoks kohustus – see ei ole vabadus ega enam võimalus.

Sina ei näe selles rollis enam võimalust, sest Sina tunned, et seal ei saa Sina seda, milles kasvada edasi – Sina saad tunded, mis lõhuvad Sind ennast – see ei viia edasi, vaid hoiab paigal, et läbi korduste, katkiste hetkede sisse tagasi minna. Sina ei oska ja Sina ei taha, sest Sina teed ise endale oma Mina valikutega haiget. See, mis Sina enese vastu saad – Sa võid sellest lahti lasta – ei ole Sinu jaoks kingitus ja seega Sa ei loo endast enamat, vaid reageerid ainult siis, kui see on vajalik st vältimatu. Sa tunned, et teine loo ennast Sinule, sest Sina ise ei ole talle kingitus, vaid raskus, millega tuleb tegeleda – Sina oled see, kellega ühes tulevad tunded suhte sisse.

Huvitaval kombel on Sinu rollipartneril täpselt seesama tunne – teie ühises suhtes on huvitavast mängust saanud mõlema jaoks töö, sest teie ülesandeks on saanud hoida ise ennast alles sellel teel, mida tähendab selles rollis koos olemine.

Algul, suhte esimestel aegadel, olid ilusad ja head tunded nö soovimatute tunnetega tasakaalus, kuid õppetundide raskusaste on muutunud ja helgusest on saanud paratamatus, mitte võimalus ühes kasvada. Keeruline on ühes kõndides kasvada, kui te peegeldate ja peegeldute teineteisele iseendina alles siis, kui on sõda. Te ei avane teineteisele, sest olete sulgenud hea ja ilusa enesesse – õrna iseenda – usute, et teine ei väärtusta ühes olemist, kuna on hoolimatu ja teeb haiget – lükkab ja tõukab oma tunnetega tunnete sisse ja teeb seda just siis, kui te pole ettevalmistanud ega taha neid tunda. Kuna sõda pidades ja iseendana regeerides tunnete te mõlemad ühel ajal, siis tunnete ennast üksinda olevat, sest teist ei ole kõrval toetamas ega kätt ulatamas, vaid teine otsib võimalust ja lahendust, kuidas sundida teist peatuma ja lõpetama oma tunde tundmine, sest kumbki teist ei taha teise tundega kohtuda ega seda näha – Sina käid teise pihta, kui Sina oled iseendana iseendas sassis – te mõlemad tunnete tegelikult hirmu, et teie olete oma olemas olemisega teise tundes süüdi ja peate vastutama oma tehtu eest – kuid samas usute, et just teine on teie sees oleva tunde autor.

Rollis olles paned Sina iseendale maski ette ja lahendad rolli maskina, mitte iseendana. See on selle rolli joonis, mis hoiab selle rolli toimimas, kuid see ei ole kui Sina sellena, kes Sa vabana olles oleksid, sest see on tunnete tundmiste ja tekitamiste vältimiseks leiutatud erinevate käitumisstiilide ning pidurdus- ja tõukejõudude kogum mustrina. See on lahendus, kuidas hoida suhe tüüne ja tasasena – ilma nurkadeta, kuhu ei lisata iseennast. Kuna suhtes ei ole Sina kui Sina, vaid kujund, siis on Sinul seal halb olla ja sellepärast tahad Sina tasu väljastpoolt st rollipartnerilt selle eest, et Sina selles rollis üldse edasi oleksid – see on Sinu õige tähelepanu vajadus.

Sinu enda aeg on see aeg, kus Sina saad olla Sina ise – vabalt ja voolavalt. Aeg, mille eest vajad õiget tähelepanu on see aeg, kus Sina tunned ja usud enda olevat ning tegevat teise jaoks ja pärast – see on aeg, kus Sina väldid tunnete kasvu endas ja teises ning seal oled Sina kujundina valvel kaitsmaks iseennast tunnete tundmise ja tunnete käes seismise eest.


Marianne

20.04.2020.a



pühapäev, 19. aprill 2020

Mina armastan teid





Teed köidavad enese külge,
sest otsa need ei saa,
mind lõputusse kaugusesse
endaga ühes viivad nad.



Lähen ja üha edasi kõnnin,
pole tagasi vaja pöörata,
sest silmapiir on veel püüdmata.



Uus käänak, mägi ja org -
täna siin pole veel olnud,
mina siin pole veel käinud.



Teel käies ja olles
on olemas kõik see,
mida vajan enesele -
oleme ühes mina ja tee.



Ma armastan teid
ja ma vajan neid -
teel kõndides
ja edasi kulgedes
tean ja tunnen,
et mina olen vaba
see on minu teekond,
millel edasi käin ...





PS see siin on selle blogi 900-s !!!!! lugu - minu teekond läbi aja, erinevatel teedel, erineval moel, edasi kulgedes ...




Marianne

19.04.2020.a

laupäev, 18. aprill 2020

Välja ja sisse hingates vabanemine ja vabastamine






Kui oma teel olles hingad enesele ootamatult sügavalt välja, siis selles kohas lasid ise ennast vabaks, ei hoidnud enam iseennast paigal – lubasid endal sirguda - võtsid oma tee vastu kui mõistsid õppetundi.

Kui oma teel olles hingad enesele ootamatult, kui tühja kohta täites, sügavalt sisse, siis selles kohas vabanes Sinu sees ruum, milles vana energia oli kinni olnud - vana lahustus - mõistes oma õppetundi võtsid oma tee vastu.


Marianne

18.04.2020.a

reede, 17. aprill 2020

Uue lehe alguses





Kordust luues mäletad olnut ja tead piire - mis, mida ja kuidas – seal valid teisiti, kui puhtalt lehelt alustades - Sa oled juba kogenud.

Uue lehe algusest teele minnes oled lihtsalt ja vabalt iseendana - seal alles juhtub kõik see, mis võimalik.


Marianne

17.04.2020.a

neljapäev, 16. aprill 2020

Tasuta kingitused on kui tasu olemas olemise eest






Need kohad elus, kus oled tundnud ennast abituna – oled vaadanud välja, Maailma sisse, ja otsinud sealt lahendust – Sa ei ole vaadanud endasse. Oled tundnud, et Sina oled katki, sest astusid enda piiridest välja ja jätsid iseennast tunnete sisse.

Ennast tunnetevangina tundes, valid Sa erinevate enesekaitsete vahel. Sa, kas tormad välja ja proovid erineval moel tegutsedes sundida Maailm teisiti tegema, käituma, olema – Sina proovid Maailma enda kontrolli alla saada. Kui Sa tunned ja tead, et Sina seda ei suuda, siis kontrollid Sina iseennast – hoiad ise ennast tardumuses, et mitte reageerida, siis oled kui masin, kelle tunded on väljalülitatud. 

Sinul ja Sinu sees on tunded, kuid Sa ei taha neid alati tunda – samm välja ei lahenda olukorda, sest Maailm teeb seal ikka seda, mida tema tahab ja temaga põrkudes võid lahvatada ning tagajärjed, Sinu ettearvamatule käitumisele, on Sinule endale ohtlikud. Seega püsid endas ja eraldad tunded – lülitad ennast tasa ja sellega seoses kaovad tunded, ka ilusad. On ainult rõhuvalt summutav raskus, mille oled enese peale laotanud, et paigas püsida.

Kõigele sellele, mis tuleb ja Sinult vastust küsides vastu puudutab, Sa ei taha reageerida – tahad kõik välise endast eemale hoida. Kui vastad, siis teed seda tõrksalt ja vastumeelselt – Sina sõdid ja kannatad. Viha on Sinu sees, kui lased endal vastu reageerides tunda – Sina ei taha olla selles kohas oma elus – Sinul ei ole siin hea olla – Sina oled koos, tahtmata koos olla. Sa tunned, et Sina ei anna enesele seda, mida vajad – teised tulevad enne Sind. Sina kaitsed ennast, kuid Sina ei hoia iseennast.

Sina tead, et võiks olla teisiti, kuid Sina ei saa seda, sest Sina ei ole ega ela täna selles hetkes, kus on teisiti. Sinul ei ole teist valikut, sest Sinule ei jäetud selleks võimalust – Sa elad ja seega Sina oled. Sa ei võta oma elu mänguna, vaid raske tööna, sest Sina ei ole vaba. Sina ei näe st Sina ise ei lase endal näha ega valida erinevaid võimalusi – Sina tahad, et oleks nii nagu Sina selles kohas tunned end vajavat – Sina tahad enese vastu saada kingitust – Sina vajad õiget tähelepanu.

Selle eest, mille eest ei maksta, seda ei hinnata. Kuid kui ühel hetkel küsiti saadu eest tasu, siis tõusis Sinus torm, sest enese oma, seda, mida Sinul ära tuleb anda – oma aega, see muutus hinnaliseks, sest vastusaadav pole olnud Sinu enese jaoks väärtuslik – see ei ole ega ole olnud vahetus. Sinu elu on tasuta kingitus olemas olemise eest – Sina ei küsinud seda endale ja seega ei taha Sina selle eest vastu anda – vastutada ise enda eest.

Sinu elu elamine ei ole vahetus, sest see, mida Sina annad, selle eest Sina ei saa õiglast tasu. Sind ei ole mõtet lõksu püüda, meelitada või hirmutada, et ise enda eest vastutust võtmata Sa ei võida. Pole võimalik kaotada seda, mida olemas veel ei ole, sest Sina tead – Sina oled ekslik ja Sina ei suuda alati õige olla ning seega ei ole lotovõit ehk Sinu õnnestumine ette kindel. Sinul ei ole seda, mida Sinul ei ole, kui Sina ise ei suuda seda enesele anda  – nii kaovad unistused.

Sina ja Maailm ei vaheta, sest Sinul on kohutus olla kohal ja elada. Sina ei näe selles kohas väärtust ja sellepärast Sina ei taha maksta iseenda omaga - aja eest ühes, sest Sina juba maksad – ise endaga – Sina tunned oma elu elades tundeid. Sina pead, sest oled see, kes Sa oled – Sina ei saa seda valida. Tundeid tundes kaob Sinul kontroll, Sina ei suuda seda hoida. Sina tahad ära vahetada selle, millega Sa toime ei tule – Sa ei saa vahetada iseennast – seega vahetad Maailma – lülitad ennast tasa.

Kuidas oleks valida – Sina tahad, sest oled see, kes Sa oled – Sina ei taha seda vahetada, sest see oled Sina ...


Marianne

16.04.2020.a



kolmapäev, 15. aprill 2020

Kes või mis tuleb ühes ja kaasa




Erinevates avarustes
teiste tegemisi
jälgivad silmad
ja kuulavad kõrvad -
üle ja läbi ulatuvad,
varjudesse peituvad
nähtamatud kombitsad.

Avad lihtsalt järgmise ukse,
kui sõrmega vajutad klikke
ja kõige sellega,
mis tuleb ja osaks saab,
poeb ligi ja puudutab,
midagi tajumatut
ja silmale nähtamatut.

On ühel „tavalisel” programmil,
mitu mitmekülgset kihti,
mitu erinevat eesmärki.

Vaid üks ainus
näpuga vajutus
ja ahel käivitus -
astus avali uksest sisse
ja tegi seda, mida tahtis see,
kes infot koguda
ja enda varjule kuju
soovis saada.

Huvitavad pluginad,
varjatud tagumised uksed,
sõbra näoga sõnumid -
sügavast mustavast august,
kui kratid ja puugid
välja ronivad,
ennast külge liidavad,
saavad osa ja võtavad,
teise nime ning näoga
oma toimetusi teevad -
ilma inimese teadmata
on suurde võrku ühendatuna
ta liidetud mitme erinevaga.


Kuidas blokkida
ja ära keelata,
kuidas suuta ennast kaitsta
ja kuri eemale hoida,
kuidas tundmatut mustrit,
osata üldse näha ja
keelt mõistmata muuta?

On hirm vastu võtta
ja ennast ühendada,
sest on teadmine -
kontrollile allumatut Maailma
ei suuda tegelikult
mitte keegi kontrollida -
võrgud püsivad ja elavad
seni kuni elekter
liinide kaudu liigub
ja tuppa tuleb
ning sellega ühes võrgu
sisse või välja lülitab.




Marianne

15.04.2020.a