Inimene, kes vajab tähelepanu, see inimene väldib tähelepanu – mida suurem on tähelepanu vajadus, seda rohkem on, inimese elus, seda tähelepanu, mida tema väldib. Välditav tähelepanu saab olla vahetu, kellegi teise poolt teostatuna või ka ainult inimese enda poolt vahendatu – inimene sirvib, enese sees, oma mälestusi, kogemusi, uskumusi ja vaatab/ näeb ise ennast.
Vajamine ja vältimine tähendab, et üks tähelepanu on õige, teine on vale. See on tähelepanu pendel – inimene on tähelepanust sõltuvuses – ta tahab ühte, mis välistaks teise. Seega ta püüab ühte, et mitte kogeda teist. Seega ta väldib teist/ välistab teise, et kindlustada enesele vajaminev.
Tähelepanu pendli eellugu - inimene on saanud, kordades ja talumise võimet ületavalt, mingi kindla ja konkreetse tähelepanu osaliseks – on sage, et see tähelepanu näitab teda vähemana, väärtusetuna, ühte mitte võetuna, valena, inetuna, paksuna, väärakana, nõmedana, lollina, ebanormaalsena, vägivaldse kohtlemise objektina, naerualusena jne.
Tähelepanu pendlile astumine – inimene on kogenud nii teda vähendavat, kui ka teda paremana, normaalsena, paremini kohtlevat tähelepanu. Inimesele on antud teada, et mõlemad on võimalikud – temast endast sõltub, millise tähelepanu ta endale saab – inimene peab vastama tingimustele, reeglitele – olema parema tähelepanu vääriline, selle välja teeninu.
Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas käib tähelepanu osutamine, kaasas inimese vajaduste ja eesmärkidega – tähelepanu kasutatakse mõjutava vahendina ja ka relvana – tähelepanust tehakse kaup ja narkootikum – tähelepanu vajadus ja sõltuvus süveneb, mida kauem seda mõjutuse vahendina kasutatakse ja mida raskemini on parem/ tasakaalus olev tähelepanu saavutatav.
Vajaminev tähelepanu peaks ära kustutama selle, mis teeb inimesele haiget ja segab teda elamast – vajaminev tähelepanu peaks näitama inimest teisena, teistsugusena – teistsuguse kohtlemise, nimetamise õigust omavana.
Tähelepanu vajadusega inimene vajab, saadavale/ saadule, vastupidist tähelepanu – seda, mis annab teada, et tema on oluline, et temas on väärtust, et teda oodatakse ja tahetakse ühte, et tema on õige ja teeb õigesti, et tema, iseendana, on okey – ilus, tark, hea, paras. Tähelepanu peaks ulatuma ka aegade taha – et ka siis ja seal oli inimene temale vajaliku tähelepanu vääriline.
Inimene, kes elab vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, jääb tähelepanu pendlisse kinni – temast saab tähelepanu sõltuvuses olev inimene, kuna keskkond ja ümbritsev jätkavad vähendava tähelepanu andmist, juurde loomist ja alles hoidmist – seega jääb alles vajadus, saavutada ja hoida kinni see tähelepanu, mis kummutab enese tühisust, vähemana olemist.
Mida kauem on vähendava tähelepanu käes viibitud ja mida rohkem on vähendavat informatsiooni, millele vähendav tähelepanu toetub – seda võimatumaks läheb vastupidisele pendli poole peale jõudmine – tähelepanu vajaduses elav inimene teab, et tema kohta ei ole head sõna öelda – ümbritsev keskkond hoiab alles ja loob juurde seda, mis teda vähendab ja tema vähendamist/ vähemana kohtlemist õigustab.
Pikaajalise ja süvendatud manipultasiooni tulemus – ebanormaalusest saab normaalsus - see tähendab, et inimese kese - tema tasakaalu tähistav punkt on nihkunud paigast – see tähendab, et inimese jaoks piisab vähemast, ta nõustub vähemaga, ta teab ja näeb ennast vähemana – ta elab selles ja sel moel, mis ja kuidas on võimalik – parem ja paremini on tema jaoks kätte saamatu.
Uus parem ja paremini tähendavad, et inimene on taltsam, allaheitlikum – ta ei sea vägivalda ja vähendamist küsimärgi alla – ta teab, et tema puhul on need õigustatud, konkreetses keskkonnas on need vältimatud – milleks siis vaielda, sõdida, kurvastada – see on Minu elu, teist ei ole – teistsugust saatust endale ei püüa.
Kui siis, aegu hiljem või ka samas ajas, keegi lausub mõne hea sõna või osutab inimese väärtusele, oskusele, osavusele, tarkusele, välimusele, tegevusele – ausalt, positiivses võtmes, siis inimene ei usu neid sõnu – need ei käi tema kohta, temalt tahetakse midagi, temale valetatakse – inimene ei oska selliste sõnadega kohtuda – teda ei ole nende sõnade saatel vaadatud, nähtavaks tehtud, koheldud.
Kui inimene ka võtab need sõnad vastu, siis need kaovad teele – need ei jää inimesega – tema infobaas on täis vastupidist informatsiooni ja seda lisandub juurde – inimene elab edasi vähendavas keskkonnas/ ta kohtub teda vähendanud inimes(t)ega/ ta kogub sarnaseid kogemusi/ ta näeb ja teab ennast vähendatuna – keegi ei korda seda, mis ei kuulu sellesse reaalsusesse.
Tähelepanu vältiv ja vajav inimene otsib ja vajab endale kinnitust, et tema, mingit, baasvajadust mõistetakse – siis, kui Mina olen nähtaval, siis teie näete, et Mina olen teist eraldi seismas - teie kutsute Mind endaga ühte = teie tahate, et Mina teiega koos olen ning teil on kahju, kui Mina olen eraldi, õnnetu, üksinda – enam te ei jäta Mind, olen oluline - Minule osaks saav on teile oluline.
Samal moel astub lahku inimene, et järgida enese baasMina taseme mõistmist – Mina ei ole Sinuga/ teiega üks – Mina olen eraldi, väljas – Mina järgin enese poolt kogetut – Mina ise astun eraldi, sest Mina näen ja tean ennast eraldi olevana - teie näete, et järgin Minule antud juhiseid/ Minu kohta tehtud otsust.
Mina astun lahku ja seisan eraldi, veel enne, kui Sina oled/ teie olete Minu juurest ära läinud, Mind üksinda jätnud, Mind ära saatnud – sel moel ei saa Sina/ teie korrata seda, mida oled/ olete valinud – sel moel säästan, ise, ennast kogemusest, mis tegi haiget – kuigi ka lahku astumine teeb haiget, kuna Mina teen seda, mida Mina, ise, ei taha teha.
Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas kasvanud inimese käitumisest/ valikutest/ sõnadest on näha, mida tema vajab ja mida tema on mõistnud – appikarje ja uhke enesetapp, ühel ja samal ajal.
See on see laps, kes, vajades turvatunnet ja ühes olemise kinnitust, tegi sammu, et olla eraldi – ta puges laua alla. Laps näitas välja, kuidas tema koges ja mõistis ühes olemist – tema on eraldi, väljas, välja jäetud. Samal ajal lootis laps, et kui tema on ära, siis tema jääb puudu – teda otsitakse üles, teda võetakse ühte – teda liidetakse teis(t)ega kokku = ta saab enda kasutusse, teistsuguse, valu parandava informatsiooni.
Vägivaldses ja vähendavas keskkonnas ning emotsionaalselt piiratud inimesega ühes elamine tähendas, et last ei otsitud, ehmatusega/ ootusega/ kurbusega, üles – talle ei antud kinnitust, et tema on oluline. Last võidi otsida, kuid siis tehti seda kurjalt ja käsutades ning nimetusi andes – teisega mitte arvestamine, teisele halba tegemine, teisest mitte hoolimine, valena olemine – tähelepanu otsimine, valedel alustel – isekas, enese tähtsaks tegemine, kohustuste vältimine.
Eraldatusele järgnenud agressiivsus rõhutas eraldi olemist ja üle piiride minemist – laps, kes vajas tähelepanu kaudu edastatud turvatunnet ja hoitust – see laps koges temale pööratud tähelepanu kaudu vähendamist ja hukka mõistu – tähelepanu pöörati lapse isikule ja tema tegevuse tõlgendusele, kuid ei sellele, mis last ajendas, mida tema läbi elas ega sellele, mis oli tegelik põhjus.
Tähelepanu vajav ja vältiv inimene otsib/ kasutab/ loob situatsioone, milles seada end nii, et tähelepanu on temale tagatud/ seda on võimalik saada, temale vajamineval moel, vältides ebameeldivat, ebamugavat, valeks nimetatud tähelepanu.
Enese poolt kontrollitu - enesega algavad ja lõppevad jutud, enese tegevusele/ tegudele/ olemisele juhitud lood, teistelt üle võetud lood, teisega samasse astumised, teisele osaks saava enesele võtmine/ küsimine/ palumine.
Enesele pööratud tähelepanu vältimine, ära juhtimine, kellegi teise mängu toomine, rollide vahetused, manipulatsioon, valed, vägivald, vähendamine. Iga lahendus on õige, kui see täidab/ kustutab enese vajadust.
Eraldi astumine/ eraldi seismine/ välja jäämine/ ühises olemisest, ühes olemisest keeldumine – mis nüüd Mina/ Minule ei ole vaja/ Minul ei ole õigust/ Mina saan ilma hakkama – olge ilma Minuta/ teil on ilma Minuta parem.
See ei ole rahulik ja enesekindel otsus – valik, mis ei torka silma ega otsi tähelepanu – pigem on see ohvriks olemise, kaotuse, uhkuse, manipulatsiooni, solvumise, passiivse agressiivsuse väljendus. Milline täpselt, see oleneb inimese vajaduse sisseharjunud lahendusest ning aktiivse vajaduse põhjusest, vajaduse alguse vanusest, käes olevast võimalusest, hetkel aktiivsena oleva vähendava tähelepanu suunast ja suurusest.
Inimese valikud ja sammud on, nii kaude, kuid ka üsna otsene teada andmine, selle kohta, millist tähelepanu inimene vajab, millist väldib – lood, milles inimene ise ennast esitleb ja kirjeldab - Mina olen ju hea/ tore/ usin/ nutikas/ abivalmis/ töökas/ ilus – Mina olen kole/ üksinda/ abitu/ saamatu/ vaene/ hüljatu – Mind ei mõisteta, Minuga ei arvestata, Minule tehakse liiga – võrrelge Mind, kellegi teisega – Mina olen parem jne.
Mind tuleb vaadata, Minu sõnade ja vajaduste saatel - Mind tuleb kiita ja tunnustada – Minule tuleb vastupidist kinnitada = Mina olen lugude keskmes - Minule tuleb tähelepanu anda/ tagada – Mind tuleb hoida, toetada – Minule vajamineval moel.
Tähelepanust sõltuvuse taga on informatsioon, mille inimene on enesega samastanud – Mina olen, selline, sel moel, sellisena. Inimese kasutuses on informatsioon, mis kinnitab tema olemist – tema puhul kasutatud tähelepanu on selle teadmise kinnistanud.
Tähelepanu sõltlast iseloomustab üks selge joon - on olemas informatsioon, enese kohta, mis on kinnistunud ja on olemas informatsioon, enese kohta, mis ei kinnistu. Inimesel on olemas, enese kohta käiv ja ära kinnitatud, erinev informatsioon – on olemas ka seda informatsiooni ümberlükkav info, mida tema usub enese kohta käivat ja mida on vähendava tähelepanuga kinnitatud.
See informatsioon, mis on kinnistunud, on igal vähendatul sama - Mina olen, kellestki/ milleski, vähem - Minu puhul on vägivald õige/ vajalik - mis siis, et see Minule haiget teeb.
Selle, paigas püsiva, põhja peal on vägivalda ja vähendamist kasutaval käsil teine tasand - enese Mina on, tähelepanu ja võrdluste toetusel, ära tõestatud, enesele vajamineval moel - kuid siis, kui tähelepanu muutub, see näib võrdlevat, see kirjeldab/ osutab inimest, inimese tegu ja valikuid, siis selle tasandi põhi ei pea ja inimene on tagasi enese tegelikkuses - vägivalla ja vähendamise abil tahab ta tõusta tagasi sinna, kus tähelepanu teda, paremini/ paremana, kinnitas.
Erineva informatsiooni olemas olemine, kuid ei kogu selle kasutamine - tähendab, et inimene ei ole vaimselt aktiivne – ta ei kasva edasi – ta ei töötle informatsiooni, avatult ega otsi enese tegevuse põhjust – on sage, et tema ise ei saa oma vajadusest ja selle väljendustest arugi - ta on tähelepanu vajamise ja vältimise tsüklis – ei pruugi olla kogu see aeg, kuid ta lülitub sisse siis, kui ilmneb vajadus vältida/ hankida, ta näeb/ teab selleks võimalust/ põhjust.
Sõltuvuslik seisund tähendab, et sõltlasel on vajadus, õige, füüsilise ja reaalse tähelepanu järele - nii nagu inkubaatori soojuslampi või lillede kasvatamiseks vajaminevat valgust – lihtsalt, et see on endal, et see saab enese osaks – Mina kogemus, Mina nägemine – mis muutub ja kaob siis, kui tähelepanuvalgus kustub, vahetub – siis on alles ja kehtiv see info, mis tõestab inimese vähemust.
Mõistmata kogu loo olemust ja tähelepanu pendli algust, saab tähelepanu vajamisest, ja selle käes peesitamisest, harjumus. See tähendab, et inimene ostab/ võtab/ küsib/ otsib/ nõuab/ tahab/ vajab endale tähelepanu. Temal on talumatu olla ühises, kui ja kus teda ei vaadata, ei vaadata õigesti, teda jäetakse välja – ta muutub nähtamatuks, läbi paistavaks, tühiseks, valeks.
Paanika, ärevus, hirm, viha, solvumine, agressiivsus - see peaks kuuluma Minule, Mina pean saama osa = Mina saan elulise kogemuse – Mina olen ühise osa – Mina olen oluline, sest Mina olen olemas – Mind ei jäeta kõrvale, välja – Mind ei asendata ega võrrelda, Minu kahjuks – see ei ole, Minu puhul, õige.
Inimene ostab/ otsib endale vajamineva, inimene loob endale vajamineva – vähendavas keskkonnas kasvanu ja tähelepanu eest võidelnu teab lahendust – tema ise valib/ loob/ kujundab endale keskkonna, valib suhte/ suhtluse, kus/ milles tema on vajalik/ oluline/ väärtus – siis teda ei jäeta välja, ei unustata ära, ei nimetata valeks, pahaks, inetuks, lohakaks, laisaks, ebanormaalseks – tema tähelepanu ei võeta temalt ära/ seda ei muudeta ära – see püsib ühesena.
Inimene leiab endale samasuguse – siis, kui enese vähendamisest on saanud enese normaalsus – siis inimene leiab ennast samasugusest lähedusest, kus teda vähendatakse ja tema nõustub sellega – see suhe/ seotus püsib, kuna inimene saab tegeleda harjumuspärasega – enese tõestamisega, enese vajalikuks tegemisega, talumisega, ootamisega – harjumused, millest inimene on sõltuvuses – need on temale loomulikud olemise, käitumise vormid.
Tähelepanu kaotus, kui tähelepanu muutus – tähendab kasvamist keskkonnas, kus võrreldi/ valiti – siis, kui üks sai, siis teine ei saanud/ siis teisel ei olnud õigust ega vajadust. Võrdlus andis põhjuse, miks jätta ilma, kuidas kohustada mitte vajama/ küsima/ ootama – Sina oled = Sina, enam, ei saa/ Sina ei pea saama.
Võrdlemine tähendab tähelepanuga töötavat pendlit. Vanem võrdles ennast lapsega – Mina, selline, sel moel, sellisena – Sina, selline, sel moel, sellisena – Minul on enese tõestuseks materjal olemas – Sinul ei ole, Mina tõestan, Sind, teistsugusena – Sina teed liiga, Sina võtad Minult vähemaks, Sina tegid seda ja teist, siis olid selline, siis tegid sel moel – Mina kannatan, Mina andsin, tegin, olin – Sina oled tänamatu, Sina käitud Minuga halvasti.
Siis, kui oli võimalik ja vajalik, siis võrreldi, kellegi teisega, kuid võrdlus ei pidanud olema, alati, reaalse inimesega teostatud, vaid see sai olla ka pendli äärmustega märgituna– paha/ hea, vale/ õige, rumal/ tark, usin/ laisk, lohakas/ korralik, tänamatu/ tänulik – siis, kui Sina oled üks, siis Sina ei ole/ ei saa olla teine – laisana, tänamatuna, lohakana, rumalana on õigus ja põhjus, Sind, vähendavalt kohelda – riielda, karistada, noomida - ei saa selle eest ju kiita ja tunnustada.
Võrdlus tähendas, et loodi konkurents, toimus vähemale osutamine. Vähendamist kasutav vanema vajas enese tunnetele regulaatorit – vaja oli seda, keda kasutada enese sees oleva negatiivsuse, tunnete segaduse välja elamise võimaldajana.
Põhjus, et Mina selline olen, sel moel väljenduma pean – on Sinus – Sinu pärast – Sina ei võimalda, Minul, olla parem/ lahkem – Sinuga hea olla. Vaata nüüd ennast – saad ju isegi aru, et see on võimatu – too rihm ja lase püksid alla!
Informatsiooni kasutusele võtmine – Mina, Minu olemas olemine – Minust ei ole, midagi muud tahta, Minuga teisiti ei saagi – teise poolt kasutada antud/ teise poolt ette näidatud informatsiooni enesega samastamine – Mina, selline, sellisena.
Tegelikkus - manipulatsioon = Sinul ei ole õigust Mind segada, Sina ei tohi Minule vastu hakata, Sina pead Minule vajaminevad väljendused vastu võtma, neid, Sinu puhul, vajalikeks, õigeteks ja normaalseteks pidama. Tegelikkus - ettekäänded, et õigustada enese valikuid, vajadusi - vägivaldselt ja vähendavalt reageerinud inimese valik – tema sees oli põhjus, miks olla ja teha nii nagu tema seda valis olla ja teha.
Vägivaldse ja vähendava keskkonna tegelikkus – vastu vaatav vaikus ja vastu haigutav tühjus/ vastu reageeriv vägivald ja vähendamine siis, kui öelda välja oma vajadus, ettepanek, soov. Tähelepanu reaktsioon, mida oli raske taluda – ei mindud sõjaga, kuid vastu võeti lahinguga, välja naermisega, halvustamisega, vihaga, tähelepanuta jätmisega.
Enese tasalülitamine, enese ära kustutamine – Mina ei tahtnudki midagi öelda, Minul ei olnudki midagi öelda, Mina ei vajagi midagi, Mina eksisin. Enesele volüümi juurde keeramine, et täita ümbritsevat vaikust ja tühjust - teine on, kuid teist ei ole – ta ei anna tähelepanu, seda ei ole võimalik tõlgendada – Mina ei tule ilma tähelepanuta toime – Mina täidan tühja/ sõnatu/ vaikiva/ pimeda ruumi, iseendaga.
Teise reageering oli vägivaldne ja vähendav – tea oma kohta, täida oma osa. Teise reageering oli eemale tõmbumine, välja jätmine – hülgamine, üksindus, külmus. Osaks saava põhjal - Mina pean ennast üle kordama, arusaadavaks tegema, ära põhjendama, ära tõestama, ära seletama. Osaks saava põhjal - Mina pean ennast tagasi tõmbama, oma vajadusega ise tegelema, seda tühiseks pidama, teise rahule jätma.
Mina olen üksinda – teine ei mõtle Minuga kaasa, teine ei ole Minust huvitatud, teine ei pea Mind oluliseks, teine tahab teisiti, teine ei nõustu, teine ei osale, avatud, ausas, arutlevas suhtlemises – väikene laps kogeb vanema muutunud tähelepanu - ühine ei ole Minule võimalik, teine on Minust eraldi, Mina olen ühisest välja jäetud = vanem ei hoia, Minuga, ühendust - üksindus ja hüljatus, külmetamine ja abitus.
Tähelepanust sõltuvuses olemine toob kaasa tõsiasja, et inimeste koos olemine ei tähenda võrdseid kaaslasi – on lugusid ja hetki, mil üks peab olema teisest vähem, et teine saaks olla temast parem, üle – saaks vajamineva tähelepanu, ainult iseendale.
See tähendab, et sellest suhtest saab tähelepanu pendli väli – vaja on vähendavat ja tõstvat tähelepanu – vaja on seda, kelle arvelt saab ennast tõsta, keda on õigus vähendada – seega kogutakse/ luuakse tema kohta seda võimaldavat informatsiooni – seega näidatakse ja võrreldakse ennast vastupidisena, paremana, targemana, osavamana, tublimana, jne.
Tähelepanust sõltuvuses olija saab hoida alles suhte/ seotuse, et tagada enesele vajamineva tähelepanu olemas olemise – ta saab minna Maailma ja esitleda seal seda, kuidas ja mida tema on teinud, mida ja kuidas on temale/ temaga/ tema vastu tehtud – sel moel saab ta, kordades suurema, vajamineva tähelepanu osaliseks – suhte/ seotuse jätkudes, on tal alles koht, mida vajamineval moel kasutada – infobaas tähelepanu hankimiseks.
Tähelepanust sõltuvuses olija saab alles hoida enese möödunu lood – et kasutada neid ära enese tõestuseks – eluaegsed Ohvrid, kelle vastu oldi pahad ja ülekohtused – huvitaval kombel ei murdu neil hääl, ei katke sõnad ega tule silma pisar, enesele osaks saanut vahendades, nad saavad vihaseks ja nõuda õigel moel vaatamist, kui neid ei usuta/ õigesti ei vaadata – nad saavad tähelepanu saamisel nautida enese lugu, lisada sinna juurde detaile ja lugu, aastaid, jätkata, et hoida tähelepanu enda peal kinni.
Tähelepanu pendlina toimivas suhtes - siis, kui teise vähendamine, tasa lülitamine/ korrale kutsumine, alati ja kõiges, ei toimi – siis on teisel pool inimene, kes elab vahetus hetkes – see on see, kellel on tahe, visioon, vajadus ja huvi oma elu elada – kuna on ühine nimetaja ja teine on olemas, siis on vajadus/ soov teine kaasa tõmmata, teise abi, tuge saada, teisega koos teha – ühes olemist tõeseks teha ning ise oma elu elada ja enese samme astuda nii, et teine astuks ja tuleks kaasa.
Tähelepanu pendlina toimivas suhtes tähendab see üle piiride minevat käitumist, teisega mitte arvestavaid valikuid – kogetu ja tagajärjed toovad kaasa avastuse – teist ei ole enese kõrval, teine ei ole enesega sama tegemas/ sama valimas – pendel on käima lükatud – Sina kasutasid Mind ära, Sina ei arvestanud Minuga, Sina tegid liiga, Sina sundisid = Sina oled halb, hoolimatu, isekas – Mina olen kannatanu, Mina olen Ohver – Mina pidin, Sinu pärast, seda, mida ja kuidas Mina ise ei tahtnud.
See, et teine on enesega samas, ei tähenda, et ollakse üks meeskond, kellel on oluline ühes olemine, ühes tegemine, ühes kogemine. See, et teine on enesega samas, saab tähendada, et valitakse/ reguleeritakse ühes olemist, ühes tegemist, ühes kogemist – ei paremal/ parimal võimalikul viisil ja kokku kasvades, vaid piire seades ja välja jättes/ välja jäädes – vahet vahel hoides.
See, et teine on enesega samas, saab tähendada, et teine teeb seda kohusetundest/ millegi vajadusest/ ta ei ole, veel, saanud julgust, leidnud põhjust, et ära minna. Teine saab ühendust/ ühendatust markeerida, et hoida alles kohta, kus saada vajamineva tähelepanu/ mida kasutada vajamineva tähelepanu saamiseks.
Siis, kui teine ei vasta, ei osale ühendust loovalt, ühendust hoidvalt – teine kaotab tähelepanu või kasutab tähelepanuga mõjutamist ja osutamist, siis - Mina ei pea, ise, ennast tühistama, vaigistama, ära keelama, et olen vale, vähem ega tohi – Mina, ise, ei pea pöörama endale vähendavat tähelepanu – see tegevus on olnud möödunu harjumus.
Mina saan valida enese tee – elada ise enese elu – proovida ise enese elu värve ja maitseid. Mina ei pea olema koos sellega, kes ei vali Minu elus osaleda, ühist luua/ hoida, ühises osaleda – Mina saan iseoma tee valida ja see ei ole vale.
Vägivaldse ja vähendava keskkona argipäev - ka siis, kui valida enese tee ja jätta teine rahule ja mitte enam koos olla ja arvestada tema informatsiooniga, siis saab too seda ära kasutada - Sina teed ennast tähtsaks – Sina tahad esile tõusta, tüli teha. Sina tahad luua võrdluse, et Sinule antaks/ Sind vaadataks/ Sina saaksid = Sina võtad teisele kuuluva ära/ Sina ei taha, et teine saaks, et teisel oleks. Sina oled kade, isekas, ebanormaalne – vaata, mida Sina teisele/ Minule tegid = vaata ise ennast läbi Minu/ teiste sõnadesilmade.
Tähelepanul töötava pendli sisse lülitamine – Sina oled ... – tule tõesta vastu pidist – tule ja koge ennast vähemana – tule anna oma energia – tule ja osale – mängi kaasa seda lõputut mängu, kus Sina proovid, ise, ennast ja oma olulisust ära tõestada, et parema tähelepanu osaliseks saada – Mina annan teada, et see on võimalik, siis kui õigena oled ja õigel moel oled – Mind, Minule kuuluva tähelepanuga vaatad/ saadad.
Minul on pissihäda – ei ole veel, alles käisin = Mina ei lähe = Minul ei ole põhjust. Mina olen üksinda – Mina ei saa toetust, mõistmist - Minu tegelikkuse vähendamine, Minule vajaminevast abist keeldumine, Minu vajaduse olemast olemise tõeks tunnistamisest keeldumine.
Ühine tähendab õigust öelda välja – Minu soov ja vajadus, et tähelepanu pööratakse sellele, milles on teema – mis Minule on teema, millega Mina üksinda toime ei tule. Kui seda õigust ei ole – seda ei kinnitata, siis ei ole ühist, siis on eraldi olevad inimesed, kes valivad mingis vormis koos olla, koos käia, kokku saada.
Mida Mina vaadata ei taha, millele Mina tähelepanu pöörata ei taha – on tavaline, et inimene tegeleb tagajärgede ja kaasnevaga, selle asemel, et tegeleda tegelikult olulisega – mäng, tähelepanuga, on võimalus, kuidas vältida tegelikkust.
Tähelepanu sõltuvus on vaimselt piiratud inimese aja viide, vältimaks informatsiooni, millega ta ei taha arvestada – Minu reaktsiooni põhjus on Minu sees/ Minule osaks saanu on tõsi. Selle asemel valib inimene tähelepanu pendli, et olla tegevuses sõelaga vee kandmisega, kuid mitte tõele otsa vaatamisega.
Vähendaja tegelikkus - Mina teageerin, sest olen väsinud, hirmul, üksik, õnnetu, kurb, vihane – Mina reageerin nii nagu valin ja õigeks pean – Mina osutan, kellegi teise enesega toimuva süüks – see teine peab andma selle, mida Mina vajan – mõistma, toetama, tunnustama, tänama, kiitma, kartma – Mind, Minule vajaminevalt, nähtavaks tegema.
Vähendatu tegelikkus - Mina vaatan mööda sellest, et teine, Ise ja Oma tahtega, valib selle, kuidas tema Minuga käitub, millisena tema Mind näitab ja näeb – kõigest, mis ja kuidas võimalik, valib tema, ise, sellised sõnad, hääle, väljendused, liigutused, lahendused – teine ei hoia ühist, ta tõmbab piiri, ta jätab välja, ta kasutab vähendamist – seotus/ suhe/ suhtlus on tähelepanu pendli kasutamiseks/ töötamiseks vajalik/ võimalik koht.
Teine teeb uuesti – Minule osaks saav, Minu puhul kasutatu, ei tee temale haiget ega ehmata teda üles - tema on tähelepanust sõltuvuses ja ta kasutab Mind enese sõltuvusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, enesele vajamineval moel.
Ei ole Minu võimuses, teist, tema sõltuvusest säästa ja päästa - vaatenurk Mina, millisena, kuidas, vähemana - on teise sõltuvuse mängus osalemine – see on kaassõtlase tegevus = Mina ei ole teisega võrdne, Mina – seda/toda teades, sellele/ teisele toetudes – olen teisest vähem – kogedes, ennast vähemana, annan väljale vähemana oleva energia – teine saab, seda kasutades, ennast tõsta, tõstetuna näha ja kogeda.
On Minu enda teadlikkus ja vastutus võtta kasutusele kogu informatsioon - ka enese kohta, võtta ja vaadata üle kõik need küljed ja lood, mis on Minust räägitud, Minu kohta välja toodud - vaadata neid enese silmade ja enese teadlikkusega - millises piiris ja suuruses on neis tõde, millises piiris ja suuruses mitte.
On Minu enda teadlikkus ja vastutus olla enesega üks - Mina, siis ja seal, sel moel ja selline - Mina, siin ja nüüd, sel moel ja selline - Minu teekond, Minu sammud, Minu kasvamise lugu. See, et olin – see, et tegin – see, et mõistsin – ei tähenda, et see sama kehtib olevikus – kõikide enese sammude nähtavale toomine annab teada sellest, kust, kuhu Mina ise olen kõndinud.
On tavaline, et inimese teekonda vaadatakse hariduse paberite, töökoha prestiižikuse, palga numbri, auto väljalaske aasta, maja stiilsuse, väärtpaberite portfelli suuruse, laste edukuse, kaaslase ilu hindamise teel - vaata, kui kõva mees/ naine, vaata, kui kaugele välja on jõudnud.
Tavaliselt jääb varju ja kõrvale see, kuidas inimene, inimesena, kasvanud on - kuidas tema valib inimesi kohelda - kui suur on erinevus selle väljenduse vahel, mis saab osaks endale meeldivale/ kasulikule/ endast kõrgemal positsioonil olevale - sellega, mis saab osaks sellele, kellest ei peeta lugu/ keda ei vajata/ kes on ärritanud, ebamugav olnud.
Tavaliselt ei vaadata, tõsiselt, otsa sellele, mida teeb inimene tähelepanu vajades, vältides - kui palju ta tähelepanu vajab, ennast selle kätte seab, mida selle saamiseks/ vältimiseks ette võtab. Kas üldse, kuidas ja millal ta peatub, kui läheb üle teise inimese piiride/ rikub ühises tasakaalu. Millal ja mille eest võtab ta vastutuse - kas ta näeb ja teab enese sammude tagajärgi. Kas ta teab ennast inimesena või ta näeb ja näitab ennast rollidena.
Sõltuvussuhte ja tähelepanu pendli algus - väikene laps jääb paigale ja püüab olla parem, paremini, et Ema teda üksinda ei jätaks – laps püüab olla parem ja paremini, sest Ema on teda selleks kohustanud – vähendava tähelepanuga kasvatamine tähendab, et lapse reaalsus on olla vähem – laps saab ennast ületada ja pingutada, et pälvida vanemalt parem tähelepanu – kuid laps teab, et see, tema parem, ei jää kestma – see on ajutine.
Sõltvussuhte jätkumine – lapse taseme teadlikkuse jaoks tähendab matemaatiline tehe, mille eraldi seisvad väärtused on 1 ja 1, endiselt + märgiga tehet, mis teeb tulemuseks 1 – Meie/ Minu laiendatud Mina/ Minu Oma.
Täis kasvanu teadlikus aitab jõuda mõistmise juurde, et 1 ja 1, mis tähistavad 2 erinevat inimest – tähendavad, ka ühes olles, kahte eraldi seisvat väärtust – teisest ei saa, kunagi, Mind ega Minu Oma – meie saame olla Meie – kaks võrdset, kes panustavad ühisesse ja hoiavad ühist.
Mina, inimesena, kasvan ja Minuga seotud ühine kasvab koos Minuga – Minu kasvamine tuleb selles koos olemises välja, Mina saan seda, selles, nähtavaks teha ja realiseerida.
Vägivaldset ja vähendavat Maailma esindavad suhted, mis ei kasva ajas paremaks, inimestest ei saa lähedasi – endiselt jäävad alles teemad, millest ei räägita/ endiselt käib võitlus tähelepanu nimel/ endiselt on kasutusel vähendavad ja vägivaldsed tehnikad/ endiselt ollakse Mina ja Sina, mis ei tähenda tervikut, vaid eraldatust/ endiselt ei olda võrdsed/ endiselt luuakse ja kasutatakse informatsiooni, mis osutab ühte vähemana/ endiselt on käigus rollid/ endiselt välditakse vastutuse võtmist/ endiselt tühistatakse enese sammude tagajärgi ja nimetatakse, need, teise osapoole süüks.
Igatsus ja vajadus, et oleks olemas lähedus ja, et saaks kogeda pidavat ühendatust – jäävad, vägivaldses ja vähendavas keskkonnas, aktiivseteks – olemas on teadmine, et ei saa ega ole – olemas on teadmine, et ei saagi olema – see ei ole keskkond, kus inimesena kasvamine on aktsepteeritud – seda ei toetata, seda vastustatakse – see on tähelepanu sõltlase tähelepanu hankimise ja enese vajaduste rahuldamise koht.
Minuga ei arvestata, Mind ei taheta ühte – Mina astun eraldi, sest Mind on jäetud välja – Mina seisan eraldi. Mina tean oma sammu hinda – Mina tean, et sellel, kes piiri tõmbas, ei ole Minust kahju – tema tegi oma valiku, sest tema oli selleni jõudnud – Mina tegin oma valiku, milleni Mina, siis ja seal, ei olnud kasvanud – teise sammuga arvestades, tuli Minul kujundada enese Maailm ümber - Minul tuli kõndida reaalsusega kooskõlas oleva Maailmani.
Mina olen õige/ Mina olen vale - tähelepanust sõtluvuses olemine tähendas, et olin andnud endale lahenduse, kuidas vältida tegelikkust ja sellega arvestamist – ei olnud eksitus, oli teise inimese tahe – inimene valis, rolli nime taha jäädes, rolli nime kasutades, rolli nimega samastatuna.
Inimeste tasand on üksinda olemise tasand – kõik on üksinda, oma teedel kõndimas. Rollide Maailm tähendab seotust ja ühes olemist – seal ei ole üksindus, ka üksinda olevana, nii raske ja lõplik – rollide nimed seovad kokku ja näitavad ühendatust, kellegi/ mitme teisega.
See annab petliku lubaduse, näitab valeliku võimaluse, millele toetuda siis, kui üksindus on liiga suur avarus ja vaja oleks pisemat ja kodusemat ruumi. Kuid rollide Maailma piirides mõjub üksindus, ja eraldi jätmine, ühisest välja jätmisena ja kellegi poolse hülgamisena – tahtlik tegu, tahtega valik, millega nõustuda ei taheta, mida mõista ei osata, mis osatab, mis teeb haiget – sest Mina, kuna Mina – seda eriti siis, kui teine põhjendab – Sinu enda pärast, Sina ei jäta/ anna teist võimalust/ Sinuga teisiti ei saa, ei taha.
Laps tuleb Maailma mustritest vabana/ vabamana - tal on indu ja huvi otsida vastuseid, leida lahendusi ja on loomulik, et ta ei taha olevat ära lõhkuda - ta tahab, selle sees, uusi teadmisi proovida ja kasutusele võtta - teades enamat ja mõistes rohkemat, tahab ta olla iseendaga kooskõlas ja, et teda ümbritsev kasvaks koos temaga.
Vägivaldne ja vähendav Maailm ei mõista last, ta ei nõustu temaga, ta ei anna toetust - ei taheta muuta ega olda valmis muutuseks - laps heidetakse välja, laps jäetakse välja - ta ei kuulu Meie hulka, tema ei ole Meie.
Marianne
05.11.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar