Justnagu oleksin Mina - Vähendatu

 

Möödunu jäljed – möödunust jäänud traumad – haavad, mis ei ole paranenud. Sõnad, pilgud, teod, hääled, väljendused, maitsed, lõhnad, helid, vaikus, pimedus, värvid, valgus, karjumine, vastu puudutus – kõik see kokku on suletuna seisnud informatsioon – selle jaoks, et mõista, et aru saada, tuleks lugu laiali laotada ja kõik selle osad üle vaadata ja kõigi osadega tegeleda ja kõigele, mingi koht, vastus, selgus anda.

Väga palju informatsiooni – on raske kõike näha ja mõista, sest tavaliselt on midagi, mille külge jääb inimene kinni ja samas on seda, mida inimene tahab kaotada, üle kirjutada, muuta. Seega ta tegutseb mitmel suunal ja samas proovib ta ka oma tundeenergiaga toime tulla – tunda või mitte tunda, mida sellest kõigest tunda valida.

Energeetilise keha sisse jäänud haavaga seotud lood on mitmetasandilised – inimene valib, kuhu ta oma tähelepanu suunab, kuhu mitte. Valguse kätte tõusnu kaotab äärealad, moonutab kõrval oleva, midagi jääb täiesti välja - kuid ometi ka see mõjutab inimese tundeseisundit – tunnetel on kombeks tuua sõnumeid laiemalt, kui inimene neid näha teab ja avada valib.

Öeldakse, et inimene võttis lugu isiklikult – midagi puudutas teda ja ta reageeris sellele. Mina – teise sõnades, tegudes, väljendustes – milline Mina, teise poolt edastatus, olen – kas see Mina meeldib Minule, kas Minul on, sellisena, hea/ turvaline/ tore/ huvitav/ julge olla või mitte – mida selline Mina, Minule, kaasa toob?

Haavad jäävad sellisest enesest, kellena olemine on hirmutav, kurvaks tegev, julgust võttev, peitu sundiv, häbenema kohustav – Mina – Mina olen sellisena Maailmas – Mind nähakse ja teatakse sellisena. Kuidas Mina saan edasi elada ja edasi olla, kui Mina olen selline?

Mina olen selline – on tegelikkuses väga lai informatsioon – suures osas on see kokku kõik see, kuidas see teine, kes inimese Mina nö nähtavaks ja kogetavaks tegi, ise väljendus ja ise kogetav oli – kuid huvitaval kombel on teise sõnad ja väljendused enese Mina, kuid ei see teine – kuigi teise poolt väljendatu näitas teda ennast, jääb see seik inimese mälestuse sisse nii nagu olnuks see tema Mina. Loole lisab vinti juurde, et ka teine teab ja vahendab seda lugu sel moel – tema näitas inimest, ei ise ennast.

Inimlapse peegeldus – milline informatsioon lapsele anti – millega teda seoti, kuidas teda koheldi, kellena teda näidati. Inimlaps ei tea ennast sellisena, kellena teda koheldud ei ole – inimlaps teab ennast sellisena, millisena temale reageeriti – mitmetasandiline ja korduv kinnitus jääb inimese mällu püsima.

Mina olen ilus/ Sina oled ilus – see ei tundu tõene väide, kui last ei ole koheldud ilusana, ilu edastavana, vaatamise rõõmu kaasa toovana. Kui ilu ei käi enesega kokku, siis on osatatud ja narritud välimust, pilgatud keha, maha tehtud stiili, noritud välimuse kallal – koheldud nii nagu koledaid inimesi vaadatakse ja nähtavaks tehakse – vähemana, põlgust äratavana, toetust mitte saavana, ühte mitte võetuna, ärrituvusega vaadatuna, paha haisu levitajana.

Mina olen enese kehaga Sinasõber = Minu kehakaal on normis, Minu proportsioonid on tasakaalus, Mina tunnen ennast, oma kehas, hästi - see on vale ja ebaselge vaatenurk, kui sellist kohtlemist ja nähtavaks tegemist ei ole olnud.

Pigem on kasutusel pendel – inimene on, kas paks või siis sale – sale tähendab, et Mina vastan oleva aja standarditele ja mahutan oma keha väikese numbriga riietesse ja Mind on hea vaadata – tunnustavad pilgud, sõnade valikud, kaaslaste puudust ei ole, elu kergus ja tegevusele toetus.

Kui nendele punktidele vastav ei ole, siis see tähendab paksuna ringi käimist – paksu ei panda, inimesena, tähele, paksu ei tunnustata, paksule on elu raskem, paks olla ei ole ilus, sest paks inimene on laisk, lohakas, häbi, jne – kuna saleda kohta käivat kohtlemist ei ole, kuna paksu kohta käivat kohtlemist jagub, siis Mina olen paks ja paksuna Mina olen selline nagu paksu inimest teatakse – kaal võib langeda, keegi saab kaalu teemasse elutervelt suhtuda ja inimene saab temaga nõustuda, inimene võib samas mõõdus teist pidada ilusaks, kuid ennast teab ta paksu ja koledana.

Minu vajadused on olulised, Minule on toetus – abi küsimine, abi vastu võtmine, tugevuse andmine lubatud, normaalne, Minuga kaasnev – see on vale, kuna saadu nimetati võlaks, kuna öeldi, et saad ja pead ise - kuna on tajutud, et teine inimene valib mitte aidata, kuigi ta teab ja näeb, et on liiga raske, liiga palju – kuna on nähtud, et teine inimene peatub ja ootab, kuni abi vajav jõuab ise ära tehtud – kuna teine inimene kasutab sõnu ja viitab abivajaduse mõistmisele, kuid ei jõua tegudeni, et abi anda – kuna teine inimene, abi küsimise peale, vaikib, läheb ära, saab vihaseks, määrab hinna, mida ei ole võimalik maksta, tuletab vanu „võlgu” meelde – siis on selge, et inimene teeb ja on ise, ka üle enese piiride ja jõu – ta teab, et tema ei saa, kellegi teise abile loota.

Mina – millele, enesena olles ja enese samme tehes, toetun. Millisena, kuidas Mina reageerin ja vastan – millest Mina võrsun. Sõnad – toetumine sõnade tähendusele ja sisule – Mina, selline, sellisena. Hääled, pilgud, puudutused – Maailma puudutused – Maailm puudutas Mind – Maailm reageeris Minule – Maailm teab, milline Mina olen, olin, saan olema.

Järeldus – Mina kutsusin esile, Mina põhjustasin – ei ole vahet, mida valisin ise, kuidas tegin ise, kuidas tahtsin ise – Mina, kui prügi, rikkusin allika puhutuse – Mina, kui pori, määrisin põranda – Mina, kui häbi, valmistasin teisele piinlikust. Mind pidigi sellisena kohtlema, nähtavaks tegema – Minule pidigi sellisel moel vastama.

Vägivaldse ja vähendava keskkonna manipulatsioon - Mina – Mina olen teise väljenduse ja valiku põhjus. Seda kinnitas võrdlus, seda tõestas põhjendus – Mind võrreldi, Mina ise võrdlesin – kuidas teisesse suhtuti, kuidas teise puhul valiti, kuidas meid kõrvutati – Mina ise sain aru, sellest, kuidas Minule osaks saanut põhjendati.

Inimese elu on suur hulk informatsiooni – on pealt vaataja ja kõrvalt kogeja asi, mille tema sellest kõigest välja valib ja kuidas seda edasi annab. Valu on peidetud sellesse kohta – Minu Ema kirjeldab ja osutab Mind – ta on Minust eraldi, ta on Minu vastu, Mind eemale lükkav, eraldi hoidev, haiget tegev – Minul ei ole, temaga koos, turvaline, hea.

See on jahmatus, ärevus, hirm, häbi, lootusetus – miks Minu Ema nii teeb, miks ta Minust sel moel räägib, miks ta sellisena olla valib – miks ta ei leia, Minu kohta, head sõna, ei kasuta soojust, ei vali naeratust – Mina ei ulatu temani, Mina ei ole temaga üks – Ema tahab sellisel moel väljenduda ja selliseid sõnu kasutada – tema tahab seda teha ja sellisena olla.

Siis, kui tulla vägivaldsest ja vähendavast keskkonnast, siis on olemas teadmine, milline Mina, mina, olen. See info on paigas ja püsiv – enese tähendus, võimalused, osaks saav – Minu osa, koht, roll – selles süsteemis. Mina tean, mida ja kuidas Minust mõeldakse, Minu kohta teatakse, Minust usutakse – see informatsioon on alles ja kasutusel, see ei ole ära kadunud, seda ei muudeta ära.

Mina Kes ei muutu – see on häiritud süsteem, ebaterve mõtlemine, piiratud vaimsus – inimene teab, mis ja kuidas tema osaks saab – vägivald ja vähendamine on vältimatud, kuna Minu olemas olemine tagab Minule osaks saava – Minu kohta ei ole kasutusele võetud uut informatsiooni, Minu käest ei küsita uut infot, Minu koha pealt ei ole uut vaatenurka valitud – Mina ei ole näinud, kogenud muutust – seega ei muutu mitte midagi.

Inimesed, kes on keskendunud füüsilisele Maailmale, jätavad oma vaimse teekonna unarusse – neil on selles raske – neil puuduvad mõisted, seosed, teadmised – nende vaimne tasand on ahtameelne – nende koolitus on jäänud pooleli – nad kordavad sama klassi numbrit, sest nad elavad nii nagu elu oleks paika pandud ja lõpuni jõdnud – kuna mitte midagi ei saa enam teha, siis ei ole ENAM mitte midagi vaja teha.

Inimese teadlikkust näitab see, kuidas ja mille jaoks ta informatsiooni kasutab – kas ta vaatab üle kogu olemas oleva, millest ta on eraldanud oma aktiivsed ja pimedad tundereaktsioonid - kas ta otsib teadmisi juurde ja laseb seni kasutusel olnust lahti, muudab oma seisukohti - kas tal ei ole valmis lõpptulemust, veel enne, kui ta infoga tööd tegema hakkab ning info läbi töötamise tulemus ei ole, kellegi/ millegi vähendamine, vaid reaalsed sammud, reaalsuse alusel.

Või ta võtab ette, tervikust, osa – selle, mis annab talle vajamineva kogemuse, ette paigas oleva tulemuse tõestuse – et ei ole vahet, mis ja kuidas on veel, selle saab kõrvale jätta, selle saab ära muuta – paika pandud tulemus/ teoks tehtud otsus/ väljendatud reaktsioon saab kinnitatud/ kinnituse/ põhjenduse.

See Mina, seal, enese möödunus - ei olnud Mina – Maailm valis, oma vastuse/ sammu/ teo, enese järgi - vägivaldses keskkonnas kasvanu suudab ja teab seda öelda alles siis, kui tema tasakaalu hoidev kese on tagasi tegelikku tasakaalu tähistavas kohas – ebanormaalne enam ei ole norm, vaid vähem ja ebakõla, millega ei pea leppima, kuna sellega saab tegeleda nii, et tegelik tasakaal jääb alles.

Kui – See ei olnud Mina, kuidas teine Mind näitas, kohtles, ise väljendus - siis teine ju valetas – sest teine andis informatsiooni, mis ei olnud tõene ega täpne. Seega ta valetas – tegi Minule liiga, vähendas Mind.

Teadlik tugevus on mõista, et, sageli, see teine ei valetanud ega mänginud – teine rääkis tõtt – enese lugu, enese osa, enese tähenduses, enese Minana – teine nägi, koges, teadis Mind sellisena nagu tema poolt vaadatuna ja tõlgendatuna paistsin – enese kasutuses oleva, enese kasutusse valitud, informatsiooni alusel - seega ta reageeris nii nagu tema teadis ja tundis lugu olevat ja teadis ennast vajavat.

Minu mõistes teine valetas, kuid tema enda mõistes tema rääkis tõtt – seega ta ei saanud Minule vajaminevat anda = Minu tõega sama olla – Minu ja enese kohta aus olla. Sama oli ka tema poole pealt vaadatuna – Mina valetasin tema kohta – Mina ei valinud näha ega tunnistada Maailma ja teda nii ja sel moel nagu see oli tema poole pealt vaadatuna.

Ühine kokkupuutepunkt oli lava, millel ei sündinud harmooniat, vaid millel, toimetades ja väljendudes, toodi nähtavale disharmoonia – erinevatel teadmistel seisnevad mõistmised ja uskumused – üksteise suhtes, teatud nurga all, paiknemine.

Elu õpetas - teist ei saa uskuda ega usaldada – teine ei ole tõene ja selge infoallikas – teine on kallutatud ja tema normaalsus tähendab, tegelikult, ebanormaalsust – teine ei otsi enamat, ta loob ja kasutab vähemat – teine vähendab Mind.

Varem nõustusin enesele osaks saavaga – see ei olnud hea ja tegi haiget, kuid info, Minu kohta, põhjendas selle ära ja tõestas selle õigeks – sellisele Minule, kellest räägiti, kellele osutati, kelle kohta teati – ei saanud teistmoodi läheneda, lähedal olla, lähedust anda.

Võisin teha, mida iganes – võisin teda enese tegelikkust - võisin omada tõestavat materjali – võisin rõhuda ühisele – võisin toetuda informatsioonile, et ka teised olid eksinud, valesti olnud, ülekohtuselt käitunud, kuid nendega ei valitud sama ja neid ei näidatud samasugustena – kuid piirid ei lõdvenenud, ruumi ei tulnud juurde, valgust, kogu ühist lava valgustama, ei süttinud – Mind ei tahetud teist moodi näha, nähtavaks teha – sellisena sobisin, sellisena olin õige – olin vähem, keda oli õigus vägivaldselt kohelda.

Igatsus ja vajadus - Minuga ei saa, kuna Mina olen/ Mina ei ole. Igatsus ja vajadus, et teine näeks ja teaks Mind, Minu kasutuses oleva info alusel, teist moodi. Mis on selle igatsuse ja vajaduse taga – on tavaline võtta Mina-de mäng vastu ja astuda tähelepanu pendlisse – Mina ei saa, sest Mina olen – Mina ei saa turvalist lähedust, tugevat ühendust, sest Mina olen – teisel on õigus teha Minule haiget, olla Minust eraldi, suurendada vahemaad, kohustada Mind vaikima, ära minema, tema käitumise valikuid taluma.

Tegelik põhjus – Mina ei saa, sest teine ei vali, sest teine ei teosta, sest teine ei taha – teine osutab sellele, mis tema otsust, valikut, teadmist – võimalikult vähe Mind, Minule, Minuga, Minust, Minult - ära põhjendab.

Tähelepanu pendlis kiikumine ei muuda teise otsust ära – pendlis kiikumine tähendab, tähelepanu suunates, vaidlemist - selle üle, millises läheduses, millises ulatuses, on, Minul, teisega koos, ühes ruumis olemine võimalik.

Vaidlus selle üle - milles teine väldib Mind, vaidlustab Minu – mil moel, tema, Mind kohtleb – teine, tõestamas, et tema poolt valitu on temale lubatud, põhjendatud, õige – tema ei pea, ise, ennast piirama ja Mina ei tohi teda keelata.

Vaidlus selle üle - mida ja kuidas Mina tegema pean, et teine nõustuks, täidaks kohustust – Mind, tema piire ületavalt, taluma, temaga ühte lubama - Mina vaidlemas vastu ja tõestamas ennast/ teist/ Meid, sest tahtmas teise poolt paika pandud piiridest rohkem ja teisiti.

Keskendumine pendlile – vastu võtmata enese otsust, selle informatsiooni alusel, mis on olemas - ühenduse säilitamine – Mina olen, teine on – teine on osa Minu elust ja ajast – ühises olles, ühist mõistes - Mina vajan lähemat lähedust, Mina tahan tugevamat ühendust = see, mil moel teine tegutseb, ühendust võtab/ hoiab näitab meie kahe vahe suurust, Minu välja jäetust, Minu eemale tõrjutust – siis, kui olla aus ja informatsiooniga kooskõlas, siis lõppeks ühendus siia samasse kohta ära, siis Mina ise ei oleks ega valiks ega jätkaks, sest teist ju, enam, ei ole.

Ühenduse hoidmise taga on ühise kohta käiv informatsioon – meie rollid, möödunu kogemused ja enese harjumused ning teise poolne, tema enda poolt paika pandud, piiride ületamine – seda, mida ja kuidas teine tahab, ootab, küsib, nõuab, vajab, võtab - see ei käi sellises kauguses suhte juurde – teise piiride alusel ei saa, Minult, oodata sellist lähedust, sellisel moel võimalusi, selliseid jagamisi.

Teise poolt paika pandud piir teeb temast kauge. Teise poolt teostatud piiri, pidev, kehtestamine ja, korduv, maha märkimine, teeb temast ebakindla, ebaturvalise inimese – see välistab, teise, lähemale kutsumise/ lubamise – teise vastu huvi tundmise, naeratuse, soojuse, turvatunde pakkumise, ühes olemise, aja ühendamise, ressursside jagamise.

Sest see tähendaks avatust ja teise vastu võtmist = teisele liiga lähedal olemist, teise jaoks valena olemist – tema poolselel sammule samaga vastamine, toob kaasa tema poolse piiride nähtavaks tegemise, nende kogemise – teine saab ja lubab endale, kuid mitte sama Minule – teine tahab enesele õigust olla vaba ja valida enese järgi, kuid keelab Minule samad õigused – tema nedega ei nõustu – Minul ei ole õigust teisele.

Vajadus ühendatuse järele, vajadus turvalise ühes olemise järele – see ruum, mille teine Minule jätab - see, kuidas teine ühendust ära kasutab – aktiveerib möödunu – Mina ei saa – Minu enda pärast Mina ei saa – kohal on kõik see suur hulk informatsiooni – Mina, Minu osa, teise loos, sellisena – Mina ei saa selliseid Mina-sid ära muuta, teisena hoida, ära kustutada – Mina, sellisena, olen ja jään alles = teise kagus, Minust, jääb samasuguseks.

Võimatu ülesanne – selle jaoks, et Mina saaksin olla teisele lähemal, tuleb Minul ennast ära muuta, et teisel ei oleks põhjust vahemaad suurendada, suurena hoida – Mina ei saa seda teha, teise kasutuses oleva informatsiooni tõttu = teine loob ja haldab informatsiooni, et Mina püsiksin temast teatud kindlal kaugusel.

Selle asemel, et mõista tegelikkust ja tunnistada tõeks teise tegevus – keskendub eemale hoitud/ eemale tõrjutud/ vähemaks suunatud inimese tähelepanu enese Minale – Mina, selline, sellisena – kui Mina oleksin teine, siis see ei saaks Minu osaks – miks ja kuidas Mina olen selline – kurbus, pettumus, lootusestus – sest Mina, teise poolt kasutatud informatsiooni sees, ei muutu teiseks.

Mina - inimene ei suuda enese mälust ära kustutada seda kujutist, mil moel on teda koheldud, vaadatud, puudutatud, nähtavaks tehtud - justkui woodoo nukk, millele on antud oma Hing - iseenda poolt loodud side.

Teise poolt väljendatu ei ole Mina ega ole see Minu, kuni Mina ise ennast sellega ühte ei seo – oma energiaga tõeks ei tee ja teise poolt nähtavaks tehtud Mina, tõeliseks pidavana, sellise enesena vastu ei reageeri – aktiivne püüd, sellisena sellist, kustutada, ümber lükata, ära tõestada, teiseks muuta, vaidlustada.

Kõik see, katmas tegelikku soovi ja vajadust - et teine lõpetaks vähendava ja vägivaldse kohtlemise, käsitlemise, väljenduse. Kuid see lugu ei jõua sinna ega peatu seal, kus on tegelikult selle sõlmkoht – selle asemel on tasakaal paigast lükatud ja isiklikuks mindud – mida rohkem püüda teise poolt koheldud Minana mitte olla – seda suurem on vägivald ja seda tõsisem on vähendamine – Sina oled, Sina ole, Sina pead olema.

Kes Mina olen – kust võtan teadmise, milline ja kuidas Mina olen – kuidas Mina näen ja tean ise ennast teisiti, kui Mind ei nähta teistsugusena? Oleks ju jahmatav seada ise ennast fakti ette – mitte Minus ei ole olnud küsimus – et milline ja kuidas Mina olen, vaid teise poolt paika pandud valikus – vähim Mina, mis ja kuidas võimalik – mida enamana, seda vähemaks vähendatuna.

Vaimne kasvamine – Minu tegelik alus on Minu kasutuses olev informatsioon, ilma aktiivse reageeringuta = teise poolt edastatuga/ väljendatuga kohtudes, Mina ei muutu, Minu energeetiline tase ei muutu = Mina ei anna endale ülesannet – väidelda Minule, kui lõuendile, projitseeritud Mina olemas olemise õiguse/ õigsuse üle – nõustuda selle Minaga – vaikida sellest Minast.

Mina toetun informatsioonile – tasakaalu hoidvale ja ühises toimuvat mõistvale põhjale – teise poolt käsile võetu on teise kasutuses olev tehnika – ta on ametis Minu olemas olemise mõju vähendamisega enese elus, ühises ruumis – tema jaoks, Mina ei ole temaga võrdne, Minul ei ole õigust seista tema kõrval – tema peab teadma, et olen vähendatu, kahjutuks tehtud, nurka surutud – Mind ei saa temaga võrrelda, Mina ei kohustada teda enamaks, Mina pean ära minema.

On Minu enda sammude tulemus, kui - pühendades enamana, jagades enamana, hoides ühendust enamana - kui teine seda valib, kes samaga ei vasta, eraldatust hoiab, vahet suurendab, ebaviisakalt käitub = ei näita välja hoolimist, mõistmist, toetust, ühise hoidmist/ ühise aja, osa suurendamist – siis on Minu enda sammude tulemus, kui sellise erinevusega kohtumisest saan haiget, selles üksindust tajun, eraldi olemist näen – korduvalt.

Peatunud koht, seisma jäänud aeg, kordused – teise valik, otsus, on pannud, ühisele teele, punkti – see tähendab, et meie teed ei kulge samas ega kõrvu – Minu koht, teise loos, on väljaspool tema elu ja olu – see tähendab, et läheduse kaugus ei lühene, vaid püsib samana/ suureneb – meist ei saa Meid – kahte, kes tahavad koos olla – on üks, kes ei taha ja on teine, kes arvas/ uskus end tahtvat.

On raske tunnistada enese sõltuvust – Mina arvasin/ uskusin enda tahtvat, teisega, lähemat lähedust – Mina tahtsin paremat kohtlemist, paremini veedetud ühes oldud aega, paremal moel olema saanud kohtumisi – et siis ja seal ei oleks vägivalda, vähendamist, manipulatsioone – et Mina saan olla iseenda – teine ei käivituks ega kasutaks oma tehnikat.

Sõltuvussuhtest välja kasvanuna saab enese mõistmisi kasutusele võtta – teist ja tema valikuid saab, inimesena, näha ja mõista, kuid samas on see teadmine, et teise olemas olemisest ei saa, vastastikkust, samadel alustel ja põhi mõtetel ühist – sest enese kasvamine ja iseenda tegelikkus ei kohta teise poolset toetust – teisega koos olemine tähendab enese vähendamist, enese tagasi hoidmist, enese piiramist, teise poolt vahele jäetud maa piiri taha jäämist – selleks, et ära hoida teise poolt kasutuses oleva tehnikaga kohtumine.

See tähendab, et on aeg, ise, endale piirid seada ja ühises ruumis oleva tegelikkusega koos kõlas olla – see, et Mina püsin, teatud, piirides ja olen, tegelikust enesest vähemana, ei tähenda, et Mina ei saaks olla või ei mõistaks olla või ei tahaks olla enamana – see tähendab, et Mina ise valin, kellega, kuidas, kui palju, mida – see valik on kooskõlas, kellegi teise poolt paika panduga, välja näidatuga – Mina ei ületa selle teise piire - Mina saan sellest vähemgi olla, Mina saan ka üldse mitte olla.

Inimene, kes on kasvanud välja vähendavast keskkonnast ei lõpeta ühist ära ega keela ühes olemist ära – see näib jala, mida ei osata kasutada, amputeerimisena – elus oleva iseenda katkestamisena, kuna ei ole jõutud sinna maani, kus õpitu võimaldab ühises olemise ilma aktiivsete piiride seadmiseta – teise vähendaja on mõistnud enese teo eesmärki, saanud aru enese kasutuses olevast tehnikast ja näinud enese valiku tagajärgi.

Inimene, kes teab ja näeb enam, kui varem – see inimene mõistab puude tagasilõikamise ja noorendamise põhjust – katkised, vigased, haiged, kahjurite poolt kahjustatud oksad tuleb ära lõigata, et edasi ei leviks, et ei nõrgestaks, et ei kurnaks – puu hooldus on vastutustundliku aedniku töö ja tee – ta ei tee viga, ta parandab, teeb paremaks, võimaldab enamat.

Sama on inimesega – siis, kui on võimalik, siis saab olla aednik ühises – kuid, kui ühises ruumis olemine toob kaasa vägivalla ja vähendamise, siis tuleb olla, ainult, enese aia aednik – lõigata ära oksad, mis on kahjustada saanud, millesse on kahjurid pesa teinud, mis on kuivanud – seda, milles elu ei ole, seda ei ole eluterve alles hoida.

Taskaalu otsimine ja õigluse tunne ning ka teise inimese mõistmine – Mina tean, mida teine kogeb ja tunneb, Mina tean, miks ja kuidas teine valib, Mina ise olen olnud ja teinud seda sama, kuid Mina, enam, seda, teadlikult, ei vali.

Mitte valimine toob kaasa selle, et on ebamugav ja segadust kaasa toov seada, nähtavalt, paika enese piirid – muuta ennast vähemaks, võtta ennast vähemaks, seada ennast vähemaks – enam Mina ei ole, teise jaoks, samal moel, kui varem, sest enam, teine ei ole, Minu jaoks, samal moel, kui varem – teadlik vahele jäetud Maa, teades, mis on selle vahe põhjus ja mis jääb teisele poole.

Marianne

10.11.2026.a