Pildikesi elust – inimesed, kes on üksteisega seotud – rollide alusel ühendatud – kogunevad kokku, et täita oma kohust – roll kutsub ja kohustab. Tullakse kokku, et tähistada või saata või mälestada, ühte eneste hulgast. Ollakse kohal, omal kohal, et näidata välja seotus ja truudus rollile – see on teise rolli üle kinnitamine.
On tavaline, et kokku saavad rollid ja välised fassaadid – enese sees ollakse teistsugusel kaugusel ja teisel arvamusel, kui see, mida välja öeldakse ja kuidas ollakse. Naeratav nägu ja toredad sõnad ja õnnitlused ja kaasatundmised ja lubadused ei pea – need on vormi täitmine, kombekohane väljendus, mis jääb sellesse kohta ega kulge kaasa – elava etenduse osa – õnnestunud osa täitmine.
On tavaline, et vägivaldses keskkonnas lausutud sõnu ei võeta vastu – võidakse soovida head ja lausuda ilusat, kuid need ei täida ega soojenda. Head sõnad ei täida saajat sellepärast, et see inimene, kes soovib ja saadab teele, teisal eirab, väldib, kasutab vägivalda ja vähendamist ning keeldub abi andmast, toeks olemast, mõistmast – keeldub inimest nägemast ja kohtamast – keeldub enesega, kui inimesega, kontakti võimaldamast.
Sõnad on tühjad, kui reaalsed teod neid ei kinnita. Energeetiline süsteem tähendab, et ollakse seotud ja energia voolab läbi möödunu, oleva ja tuleva – kõik on ühes. Energia saab voolata siis, kui ühed annavad ja teised võtavad vastu ja annavad edasi. Öeldakse, et võta vastu, mis antakse - võta eelnevatelt ja anna järgnevatele – võta, sest kõik Sinule vajaminev ja kuuluv on olemas. Kuid, kuidas võtta, kui eelnevad ei anna – ei anna edasi kogemust, et antakse edasi head ja enamat.
Inimesed on harjunud olema õnnitleja, heade sõnade ütleja rollis - kuid ei enese sõnade teoks tegijana. Heade sõnade paberile kirjutaja või nende, tähtpäeval välja ütleja, näeb ja kogeb ennast õigena – tema on oma osa täitnud. Teda saab ja peab vaatama hästi – see on see, miks tema oma osa täidab ja sõnad teele paneb.
Teisal kirjutab ja ütleb inimene välja sõnad, mida on tavaks öelda, kuid tema ise ei tahaks seda teha – ta ei tunne teise vastu sõnadega sama ega taha tolle vastu hea olla. Tema sees on tumedad tunded ja vastakad arvamused, kuid ta täidab oma kohustust – ta on oma rollile truu. Siis, kui tema on läinud kohale ja oma osa täitnud, siis ei saa teda halvasti vaadata ega kohelda – tema ei ole andnud selleks põhjust.
Teisal mõtleb ütleja tõsiselt ja soovib teisele päriselt, kuid ta tajub ja ka näeb, et tema sõnad ei jõua kohale, sest tema ei ole see, kellelt neid oodatakse ja kuulda tahetakse. Temasse suhtutakse kohusest tulenevalt ja rollist lähtuvalt. Temasse suhtutakse, kui rolli, kuid ei inimesesse – rolli pärast peab, kuid inimest ei valita.
On väline ja on sisemine – erinevus, mis paistab välja ja saab osaks. Kibedus, kadedus, põlgus, viha, ärrituvus, sarkasm, katkine olemine siis, kui küsida sõnadele lisaks tegusid – Jaga rõõmu, anna soojust – ole soovitud tunde ja kogemuse vahendaja – arvesta palun Minuga, kuula Mind, võta Minu informatsioon arvesse – palun näita välja, et oled enese sõnadega ühes ja mõtled päriselt, et Sina tahad Minule head!
See on Sinule paras – Minul ka ei olnud – miks Mina peaksin - Mina ka ei saanud – kes Sina selline oled, et Minult, midagi tahad – Mina ei lörtsi enese elu – see ei kuulu Sinule! Sel moel kostab vastu ja vaatab vastu siis, kui öelda, et endal on paha, et endaga ei arvestata, et enesega seonduva kohta tahetakse teada - siis leiab aset vaimne ja füüsiline vägivald, mille sooritaja peab ennast õigeks, enese poolt valitud väljendusi õigustatuks ega mõista enesega kaasnevat.
Vägivalda kogenu ei võta vägivalda teostanu/ teostava häid sõnu vastu – need ei jõua temani, sest need vajavad avanemist – turvalist ruumi, hoidmist ja arvestamist – päriselt. Nende sõnade kõlades on see informatsioon, millele lisandub – teine lausub neid kohusetundest – nii on kombeks – teine ei mõtle neid päriselt ega seisa oma sõnadega ühes – see on selle hetke valik ja emotsioon ja tähelepanu vajadus, kuid see ei ole põhi.
Sugupõlvede vahelised sõnad – laps ei saa avada seda ust, mille vanem on sulgenud/ mida vanem hoiab suletuna. Sõnad hajuvad õhku ja kostuvad narrimisena siis, kui need ei ole tegelikkusega kooskõlas. Sõnade lausumine käivitab vajaduse, et neid ei öeldaks, et neid ei antaks kogeda – selle taga on vajadus uskuda, et need on tõesed – enese sees on vajadus kogeda päriselt.
Inimeste elu kulgeb liikudes, edasi – seljataha jääb see, mida ei ole avatud ega mõtestatud – häiritus enese sees - miks Mina eiran sõnu, miks head sõnad ei tähenda Minule head, miks Mind teeb ärevaks ja mõjub Minule ebamugavalt see, kui inimene muutub soojaks ja näib soovivat head. Segadus ja valena olemise tunne – Minuga on midagi valesti, kui Mina ei tunne puudutust, enda sees – Mina olen külm ja tundetu – olen suletud, selle inimese ees.
Ei ole Minu inimene see, kes ei soovi enesele järgnevale ja enese kõrval olijale paremat elu, kui on temal endal olnud. Ei ole Minu inimene see, kes ei suuda ega taha olla vaba enese teekonnast – see teeb teda kibestunuks ja sunnib salvama – enese viha ja kadedust välja näitama – Mina ei anna Sinu ellu osa – Mina ei taha, et Sina saaksid, et Sinul oleks – Sina ei ole seda ära teeninud – see ei ole Sinu õigus.
Elavad teevad nähtavaks selle, milline on suguvõsa põhi, millel seistakse ja milliseid põhi mõtteid kasutatakse ja millised väärtushinnangud peavad - Meie teame Sinu lugu - mis siis, et Sind ei taheta – Meie ei taha ega oota Sind enese kõrvale, tavalises päevas ja ajas - kuid Meie arvustame ja mõistame Sind hukka siis, kui Sina kohale ei tule ja oma rolli kohust ei täida.
Mis siis, et Meie ei hooli, kuidas Sinul läheb või kuidas Meiega ühes end tunned. Meie ei soovi Sinuga seotud olla ja Meie näitame selle välja. Mis siis, et Sinul on paha ja oled üksildane – Meie ei ole Sinu jaoks olemas. Meie kohtleme Sind nii nagu oled ära teeninud – Meie oleme Sinu elule hinnangu andnud – Meie teeme selle teatavaks. Rollitruudus on etendus – etendus tähendab oma osa täitjaid – osa täitva inimeste valik on reaalsus.
Nemad, kes on olnud ja on ära läinud, nemad tahavad head – kõlab väide. Need, kes on olnud, on jätnud maha vaimse päranduse – olev on see, mis ja kuidas on – elavad teevad nähtavaks selle, mille nad on valinud – see ei ole tühjast sündinud – see on see, mille elavad on eelnevatelt üle võtnud ja kuidas nad jätkavad. Enamuse valik annab teada, milline energia on vastu võetud ja mida on võimendatud – elavad teevad nähtavaks selle, mida hoitakse elus ja peetakse õigeks/ vajalikuks/ suguvõsa auks.
Suguvõsa/ perekonna ausa nime eest seisjad – enamuse valik määrab selle, milline energia inimesi ühendavas nimes sisaldub, sest enamus koguneb ühte ja kehtestab ennast. Vägivaldne keskkond ja vähendav kohtlemine on kasvatanud inimesi, kes on rollile truud – millisena pean olema, millist informatsiooni pean edasi andma – normid, reeglid, tavad – kõik selleks, et Mina saaksin kuuluda Meie hulka – kõik selleks, et Mind peetakse Omaks – teen nähtavaks, et olen sama teistega.
Suguvõsa energia väljendub selle vanimates elus olevates liikmetes – nemad on otsene ühendus möödunu ja oleva vahel – nemad võtavad vastu ja annavad edasi – nemad võtavad möödunust ja annavad edasi enese teadlikkuse ja mõistmise alusel – nemad hoiavad elus ja loovad juurde seda, mis on neile oluline.
Inimene saab anda möödunu edasi – inimene saab olla energia vahendaja – roll ei saa ja rollide nimest ei piisa – siis, kui inimene ei vali inimest, siis nende kahe vahel ei ole elusat ühendust. Enese teadlikkus - siis, kui Mina ei saa koos olla inimesega – siis, kui Mind ei kohelda ega nähta inimesena – siis, kui inimeste tasand ei ole põhi – siis Mina ei anna oma energiat vähema loomiseks.
Siis, kui Mina, inimesena, jään kõrvale ja välja - teine inimene ei jaga oma elu, ei otsi ega hoia kontakti, inimeste tasandil - siis Mina ei oota seda, et Mind üles otsitakse ja Minuga kontakt luuakse. Mina ei vaja seda - Mina ei tee teist inimest tähtsaks - ei anna temale enese elus lähedast kohta - tema on ja Mina olen - Meie kõnnime erinevatel teedel.
On vägivaldse keskkonna ja vähendava kohtlemise tulemus see, kui inimene jätab enese kõrvale ja on olemas teise jaoks - nõustub teise tingimustega, kuuletub teise vajadustele, vastab teise ootusele, taandab ja muudab ennast, teise käitumisega kohtudes - teine on Oluline - Mina tean oma kohta ja täidan oma rolli. Hea Lapse roll, Kuuleka Lapse roll - õpitud käitumine - harjunud ümberlülitus.
Enne, kui nõustuda, tormata tegutsema ja olla kuulekas - enne seda peatuda ja mõelda järele - miks Mina tahan teha seda, mida olin tegema hakkamas - kas see valik oli tehtud kogu olemas oleva informatsiooni alusel või lähtus see tavast - rollist, millena olen harjunud ennast nimetama. Kas Mina arvestasin ka enese huvidega ja enese vajadustega - kas automaatne reaktsioon oli parim võimalik?
On tavaline, et manipuleerivast möödunust pärit inimene tunneb häbi ja näeb enesel süüd - siis, kui tema ei arvesta teisega - enese standardite alusel ja enesele määratud ootuste järgi. Enese sees on halb tunne, kui inimene on isekas - Mina valin enese järgi, Mina ütlen ära enese järgi, kuid siis Mina ei ole ju Mina - Mina ei ole ju selline, kes sel moel teeb ja sellisena Maailmas, kogetav ja nähtav, on.
Minast loodud pilt ja inimene tegelikkuses - on teadliku inimese asi olla informatsiooniga kooskõlas - olevas ajas olevaga, oleva aja teadlikkusele toetudes. Möödunu järellainetus - Mina ei ole selline, Mina ei põhjusta iseendale - Mina olen Mina - nii nagu Minult oodatakse - Mina vastan teisele - tema poolt valitud rollist lähtuvalt - Mina ei valmista pettumust - olen oma rollile truu - teisel ei ole põhjust Minus kahelda.
On raske, sissetallutud raja tõttu, peatuda ja mitte ära hoida teisele osaks saava - teise tunded, siis kui too kohtub informatsiooniga, mis temale ei meeldi - ei ole Minu vastutus see, mida teine enese sees tunneb ja mõtleb ning sellest tulenevalt vajab ja seejärel teostab.
See reaktsioon saab, välja paistes ja välja paiskudes, olla ebamugav ja ülekohtune, kuid Mina ei tee sellest enese lugu. Minu poolt välja öeldud info oli kahe võrdse loos teatavaks tehtu - Minu valik, endast ja kogu informatsioonist lähtuvalt - ühises tasakaalu hoides. On teise teema, kui tema tahab saada enamat ega arvesta tasakaaluga, vaid võtab kasutusele manipulatsiooni - Mina olen see ja Sina oled see roll - järgi seda informatsiooni.
Vanem, kes rõhub oma rollile - Mina olen Ema/ Sina kohtled oma Ema valesti - ootab oma rollile vastavat partnerit - tema märgib maha piirid, milles etendust mängitakse ja paneb paika selle sisu. Häiritud psüühikast tulenev sõltuvus on võtta kutse vastu ja alluda sellele - olla oma rollile truu - Mina olen Laps, kes kogeb süüd, tunneb ennast halvasti, palub vabandust, teeb loo korda - loob vanemale parema enesetunde - annab temale kogemuse ja vajamineva tähelepanu - Heast Emast, Vajalikust Emast, Õigest Emast, Kannatavast Emast jne.
Laps ja vanem on inimesed, kes on võrdsed - üks ei pea kinnitama teist rolli, mida too vajab - kinnitamine ei tähenda, et inimene tegelikult oleks või ei oleks. Inimene ise teeb nähtavaks selle, kuidas tema oma rollis väljendub ja kogetav on. Nimetus ei tähenda, et sisu sellele vastaks. Vägivaldses keskkonnas ja vähendavas kohtlemises ei ole nimetus vastav sisuga - see annab ainult suuna ja paneb peale kohustuse, kuidas tuleb vaadata, rääkida ja kohelda - nii nagu oleks olemas.
On täis kasvava inimese töö ja tee panna paika enese piir - Mina olen inimene ja Sina oled inimene - see on tase, millel Meie seisame ja on lugu, milles Meie kohtume. Mina ei vähenda ennast ega poe rolli - Mina ei ole see, kes peab seda tegema. Mina ei tee oma valikuga Sinule liiga - Mina ei tee inimesele liiga - Mina jätan Sinule, Sinu vastutuse - olla inimene.
Vastu vaidlev Laps, Sõna kuulmatu Laps, Kasvatamatu Laps - on rollid, mis annavad rollide Maailmas elavale inimesele võimaluse ennast käima tõmmata, õhku ahmida ja ise ennast, demonstreerides, nautida - Mina, sellisena. See on võimalus mängida maha etendus - kasutada enesega koos oleva energiat, et sellega põrkuda ja seda mõjutada - enese peegeldust näha ja enese mõju kogeda.
Inimene, kes on ise ennast käima tõmmanud, saab teele saata vähendavad sõnad ja teha teoks vähendavad teod, mis ei tee au neid valivale ja kasutavale inimesele - isiklikuks pöördumine, salvamine, haiget tegemine, välja naermine, ilkumine, pilkamine, nn ausad sõnad. Selle inimese tegelikkus ja põhi, millele ei järgne kahetsust ega vabandust - see kõik jääb ja see kõik kordub.
On loomulik, et sel moel käituda valiva inimese head sõnad ei liiguta ega puuduta - olemas on informatsioon, mis sai välja öeldud ja näidatud siis, kui inimene esines vabalt. Siis, kui neid teisi - ausaid sõnu - on kõlanud korduvalt ja välja näidatud jätkuvalt - siis on need see tegelikkus, millega laps arvestab - seda ka siis, kui vanem leiab endast teistsuguseid sõnu ja näeb põhjust teisiti olla.
Rolli truudus on see, mis sunnib väärkoheldud lapsi minema tagasi kuriteopaigale - teadmata, kuidas läheb sel korral - mida rääkida, millest vaikida, kuidas serveerida - kuidas teha oma elust pilt, mis sobib ega puuduta valesti - versioon, mis ei kutsu esile tundeid, mida vanem ei ole võimeline töötlema - tema ise on põhjustanud lapse valikud - kauguse, külmuse, välja jäetuse, eraldatuse, saladused - inimene elab oma elu mujal ja eraldi vanemast, kes püsib rollide tasandil.
Vägivallaga vastav ja rollile alluma kohtustav vanem kustutab ise ära oma sõnad, võtab tagasi oma soovid, nullib ära oma teod - siis, kui ta paljastab enese sisemuse ja toob välja selle, mida ta soovib, et oleks ja kuidas laps kogeks - vähem, teisiti, halvemini - enesele osaks saanud halvimast halvemini - enese sees oleva põhjustajale kättemaksuks, koha kätte näitamiseks, karistamiseks - manamine, põhjamine, halva soovimine.
On selge ja loomulik, et sel moel väljenduva inimese ees ei avata ennast ega võeta teda vastu - sel moel väljenduv inimene ületab oma piire ega hoia ühises tasakaalu - sel moel tegutsev inimene kasutab ära enese "õigust" ja nõuab enesele kuuluvat - hoolimata sellest, mida tema teeb ja, kelle vastu ta käitub - suhe on õhkud lastud, järele jääb rolli truudusele rõhumine.
Inimene ühendab ajad - inimene annab edasi enese poolt kasutusele võetu ja normaalseks peetu - vägivaldne ja vähendav tase. Inimene loob olevas ajas juurde seda, mil moel tema valib olla - nimelise energia kasvatamine. Sellest energiast ei tule läbi seda, mis oli eelnevates inimlik ja inimese kasvamisele suunatud.
See on ajaluupi kinni jäänud inimene, kes kordab enesele osaks saanut - temal on enese elu ülesanne pooleli - tema ei ole enese elu vastu võtnud ega enese osa eest, selles, vastutust võtnud - eksinud laps, kes on üle piiride läinud - temaga ühes olnud on andnud oma osa, et tema on sel moel SUUREKS kasvanud. Senikaua, kuni teda toidetakse - ollakse oma ja tema rollile truud - tema kasvab edasi - tal on olemas energia, millest toituda ja need, kellelt ennast peegeldada.
Kui selliseid ISIKSUSI on suguvõsas rohkem, kui üks - siis, kui selliseid Isiksusi on järgnevates põlvkondes sees ja rohkem, kui üks - siis on näha, kuhu energia on olnud suunatud ja mis on aset leidnud. Inimeste teadlikkus on madal - inimeste vaimne tasand on olnud piiratud - inimesed ei ole kohtunud, sest inimesed ei ole ennast avanud - inimestel ei ole turvalist kohta ja aega olnud.
Hirm, häbi, valu on olnud saatjad - inimeste sees on olnud Mina-d, kellena nad ei ole julgenud/ tahtnud olla - alguses on olnud keeld, maha tegemine, hirm - hiljem on saanud iseeneslikuks harjumuseks ja tavaks. Välised parameetrid, suunavad reeglid, premeeriv tähelepanu ja inimese teadlikkus/ vajadused/ julgus on see, milliseks tema ise on enda loonud.
On raske leida vägivaldselt käituvas ja vähendavalt väljendavas üles inimene, kellega kontakt luua. See on võimalik siis, kui võtta kätte ese, mida inimene kasutas - raamat, mida inimene luges jne. Selle asja kasutamine, selle raamatu lugemine on kontakti loomine inimesega - tema oli, omas ajas, Mina olen, omas ajas - Meie jagame sama ja ühendame ajad.
Kingitused, ostetud ja tehtud asjad ei ühenda vägivaldses keskkonnas elanuid - on tavaline, et andja poolt on nende andmise mõte kustutatud või ei olnud see algulgi hea ja hoidev. Neist asjadest võivad saada vaba energia häirijad.
Ajaluubis elav ja olev inimene on inimene, kes on leidnud/ andnud endale põhjuse, miks tema elu oli/ on selline - tal on olemas see, kes on süüdi ja kuidas ise ennast lahendada. Seega on tal olemas see, kelle poole ja mille alusel, enese sees olev, vaimse taseme häiritus suunata.
Vägivaldse keskkonna tavalisus - keskkond ühineb ja kasutab ühist vaenalst, mille üks on nimetanud ja teised sama üle võtnud. Suguvõsade nn mustad lambad - inimesed kasutavad olemas olevat, et ise ennast aidata. Kestev vajadus tagab selle, et lahendus püsib samana.
Mõistetav põhjus on vajalik vaimselt piiratud inimese jaoks - see annab seletuse sellele, miks tema koges. Inimene ei mõista, et tema valusad kogemused ei olnud eesmärgiga just nimelt temale suunatud - need olid, millegagi/ kellegagi kaasnevad. Kuna inimene oli olemas, siis sai tema teisega seonduvast/ ühisest osa.
Siis, kui inimesed saadeti Siberisse, siis see, mis oli nende reaalne elu, oli millegi suurema koosmõjul aset leidev - keegi, kusagil Venemaal - keegi/ kusagil Eestimaal - keegi, kes tahtis materiaalselt elujärge parandada - keegi, kes ei julgenud reageerida - see, kuidas mingi otsustaja oli kasvanud jne.
Enese väiksus ja tühisus - Mina, kes ei ole oluline - see on Mina kaotus ja Mina kriis - inimene ei ole kasvanud sinna maani, et mõista - Mina ei ole see, mis sai Minu osaks. Mina olen Mina - osaks saav oli Minu kogemused. Minu olemas olemine võimaldas. Ka Minuga kaasnes - keegi teine vältis, keegi kasutas võimalust ära.
Inimesena kasvamine - kaasnes/ kaasneb tähenduse mõistmine. Inimeste kasvamise teekonnad - inimeste vaimne teadlikkus - isiklikult kogetut ei pea võtma isiklikult - sellest ei pea tegema enese kannatust - vastuseta küsimust, millele on leitud asendav põhjendus.
Vastus on haiget saanud inimese jaoks oluline - kui põhjus olen Mina, siis saab Minuga uuesti aset leida, siis saab sarnane kogemus uuesti olema saada - hirm ja enesekaitse vajadus. Vaimselt piiratud inimene kardab ja väldib seda võimalust, milles tema jääb alla ega saa ära enesele osaks saavat ära hoida. On tõsi, et kõike ei saa ära hoida ja aset saab leida, kuid inimene ei ole enam sama selle enesega, kes ta oli möödunus - tal on rohkem oskusi, võimalusi, teadmisi, teadlikkust.
Ära hoidmise vajaduse taga on väikene laps, kelle jaoks puudus see suur täiskasvanu, kes oleks pidanud/ tahtnud lapsele osaks saava vägivalla, ebamugavused ära hoida. Seda inimest Ema/ Isa ei olnud olemas või see inimene ise põhjustas valusad kogemused.
Mõistmine - Mina vajasin, siis ja seal, kuid Minul/ Minu jaoks ei olnud. Täis kasvamine tähendab olulise informatsiooni vastu võtmist ja kasutusele võtmist. Väikene laps pidi toime tulema - aktiivne periood kestis - ta astus oma järgmised sammud veel enne, kui oli info vastu võtnud, tõeks tunnistanud, kaotuse läbi elanud, viha vabastanud, kadeduse lahendanud - tema tunded jäid temaga, märkima seda informatsiooni, mis oli oluline, kuid veel läbi töötamata.
On sage, et valusa minevikuga inimesed keelduvad seda avamast, nad keelduvad selles kõndimisest - nende emotsioonid on ehmatavalt suured ja lämmatavad - nende sirvimine viib neid tasakaalust välja - füüsiline reaktsioon on nii võimas, et nad väldivad seda - nad katkestavad enese kogemuse ja suruvad selle taas alla.
Senikaua, kuni nad hoiavad enese suletuna ega tegele ise enda vaimse kasvamisega - senikaua vajavad nad välist põhjust ja sihtmärki - seda, kes ja mis seletab nende tundesegaduse ära. Senikaua võtavad nad lugudest välja konkreetsed killud, mis tõestavad nende poolt vajaminevat. Senikaua näevad nad, kedagi sellisena, kes põhjustas neile osaks saava - inimese sees olev tunne on õigustatud.
On tavaline, et sellisel moel enese elu lahendavaid ei aidata täis kasvada - neid ei toetata inimesena kasvamisel - neil aidatakse ise ennast rollina hoida, tõestada ja luua. Põhjuseks see, et neid ümbritsevad saavad sellest kasu või nende endi südametunnistus on must või neil endil on sama kogemus. Need, kes alal hoiavad ja kasutavad, neile on vaja seda, mille nimel nad tegutsevad.
Inimese täis kasvamise teekond, siis, kui ta on juba suureks isiksuseks kasvanud, on iseenda valik ja enese vastutus. Sarnased jätkavad sarnasega. Inimese teekonnale suunab inimest see kaasteeline, kes ei aseta ennast rolli, vaid jääb inimeste tasandile ja inimese vastutuse kohta teada andma - tema näeb ja kohtab teises inimest.
Marianne
17.01.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar