kolmapäev, 21. jaanuar 2026

Kasvamine on valus XIX - Häbi väärsete tegude register

 


Vägivaldse keskkonna Ohvrina käitumise mustri hoiavad alles Süüdlaseks nimetatu ja Süüdlasena koheldu hirm, häbi ja süü tunne. Ise ennast süüdlasena kogeva inimese Mina pildi alusel väljenduvad reaktsioonid annavad Ohvrile võimu, jõu ja väljenduse – Mina olen Mina – Mina olen õige – Minul on õigus - Mina olen selline – Mina olen võimeline, Mina saan ja suudan.

Suureks kasvanud ISIKSUS - igal korral, kui temale antakse kasutada vale informatsioon – Sina oled, Sina saad, Sina võid, Sinul on õigus – igal sellisel korral kasvab Isiksuse Mina, valedel alustel – rollina, kuid ei inimesena. See tähendab, et temast ei tule paremat ja teadlikkuma inimest – temast tuleb jõudu kasutav, isekam ja teisi vähendav/ vähemana nägev inimene.

Vägivaldses keskkonnas sisse harjutatud tava – käitumisele/ valikutele/ tegudele/ väljendustele antakse hinnang ja see annab õiguse ning põhjuse, kohelda hinnatut, hindaja poolt valitud, enesele vajamineval viisil ja ennast kinnitava informatsiooni saatel.

Sina oled see ja Sina oled selline - Sina oled Minu silmis tühine – Sinul ja Sinus ei ole väärtust – Sina oled allapoole igasugust arvestust – Sind ei taha mitte keegi – Sina ei ole normaalne jne. Selline info edastatakse pilkavalt, üleolevalt, rahulikult, naeratades, heasõbralikult, põlglikult. Samuti reageeritakse eirava vaikusega ja nii nagu ei olekski väärkoheldud inimest olemas.

Häbitunne ja süütunne on manipulatiivse käsitlemise tulemusel omandatud reaktsioon – Mina, sellisena. See tähendab, et inimene kasutab enese üle otsustamiseks teiste informatsiooni, ilma filtri ja kriitilise meeleta. See on harjumus, sest on viibitud keskkonnas, kus kõik teed viivad Rooma – enese süüni ja osaks saava agressiivse vähendamiseni ning loomulikult tähendab see kohustuslikku häbi tundmist, enesena olemise ja enese olemas olemise pärast.

Äraspidine Maailm – elu läheb edasi, kuid ometi seisab see paigal. Inimesed ei kasva edasi – nad omandavad uusi toimetulemisemehhanisme ja võtavad kasutusele uusi enesekehtestamise viise. Inimesed ei kasva vaimsel tasandil edasi, sest nad usuvad/ väidavad, et midagi ei saa muuta – tehtust ei ole võimalik vabaneda, sest see on Häbi Väärsete Tegude registris kirjas – see on arvepidamine, mis käib inimesega kaasas nii nagu tema oleks muutumatu ja muutuse võimetu.

Ohvrid ei taha ega talu, et nende lugu muutub – Ohver tahab olla edasi see, kes on leidnud endale rolli - olla see, keda ei tohi vägivaldsel ja vähendaval moel kohelda – see tähendab, et teda ei tohi ka inimesega kaasas käivate kohustuste ja vastutusega piirata. Tema on vaba ja temal on õigus – valida enesele väljendus – tema ei ole kohustatud, kellegi teise nõudmistega arvestama ega kellegi teise pärast nööri mööda käima. Ohver tõestab enese õigusi agressiivselt ja manipulatsioone kasutades.

Süüdlase eneseteadlikkuse kasvamine tähendab teadlikkust ja otsustavust – Mina, enese info alusel, olevas ajas ja inimesena. On normaalne, et kõik inimese sammud, valikud, väljendused ei tule ideaalsed – nö eksimusi ja mööda panemisi tuleb ikka ette. See tähendab, et kellelegi kaasnes enese poolt tehtuga/ valituga – ei teinud meelega, ei tahtnud puudutada, ei soovinud tasakaalu rikkuda – oli info puudus, selle valesti tõlgendamine, teise kohta teadmatus, oli hooletus.

Täis kasvav inimene vaatab, tagajärje ilmnedes, kogu informatsiooni üle, võtab enese osa eest vastutuse ja taastab vajadusel/ võimalusel tasakaalu – teeb seda iseenda teadlikkuse alusel ja teisega kokkuleppe järgi. Lugu ei jäeta samaks ega ootele ega lükata kõrvale – kas koos või üksinda kõnnitakse see teekond läbi, et jõuda punktini – rahu on loodud ja tasakaal paigas – võlga ei ole, süüd ei kanta.

Häbi, süü ja hirm jäävad vastutuse võtnud inimese loost välja või kui nad seal ongi, siis ei ole nad seal teovõimet halvava ega teda olema määrava tähtsusega – ise ennast nähtavaks teinud inimesel ei ole vaja peitu pugeda, et teised ja tema ise ei saaks ennast näha. 

Temal ei ole vaja häbi tunda, sest iga samm on õppimine, enese kogemusest – oluline on mõtestamine ja mõistmine – enesest aru saamine tähendab, et inimene teab, miks ja kuidas tema on oma valikute/ lahenduste/ väljenduste juurde jõudnud – kõik on, millegagi kaasnenud. Teades ja nähes põhjust, iseendas, on inimene võimeline otsima elutervema lahenduse, lõpetama, muutma.

Inimese täis kasvamine tähendab ka enese möödunu mõistmist, selle mõtestamist ning sealses olnud ja sellega seonduva info vastu võtmist. Mina mõistan enese sammudega kaasnenud puudutuste osaliseks saanuid – neil on olemas info, mille alusel valida, Minuga seonduvas, lähedus, ühenduse sisu ja tähendus.

See on okey – Mina ei sõdi sellega – igal inimesel on õigus enesega kooskõlas olemiseks. Kuid Mina ei aktsepteeri, möödunu alusel valitud, suhtumist ja käitumist olevikus. Mina ei aktsepteeri vägivaldsete ja vähendavate reaktsioonide ja sihilike väljendustega täidetud sõnumeid, pilke, füüsilisi koos olemisi. Need on üle piiride minevad, hea tava vastased ja kontekstist välja – need saavad vastuseks Ei – ei ole õigust ega ole põhjust.

Häbi, hirm ja süü kustuvad siis, kui inimene enam ei karda, mida temast mõeldakse ja kuidas tema kohta öeldakse – Mina ei saa nagunii kontrollida, mida keegi teine mõtleb, ütleb ja teeb, sest teise sõnad, mõtted ja teod ei allu Minu kontrollile ja tahtele. Teine inimene saab lausuda ka häid sõnu ja väita hea tegemist, kuid seejuures valetada.

Siis, kui teises inimeses ei leidu soovi mõista ega näha inimest, vaid on vajadus, Minu samme, tegusid, valikuid kasutada teatud kindlal moel tõlgenduseks ja enese väljenduseks – siis see tähendab suletud lugu – see on infobaas, millest on saanud teise Mina kasvamise ja säilimise koht. See on tema valik ja teekond – seda ei pea võtma isiklikult, sest see, teise loos olija, ei ole Mina.

See tähendab, et ei ole mõtet kokku saada, enese aega panustada ja enese elu jagada sellega, kes juba teab, kuidas Mina olin ja millisena, endiselt, olen. Ei ole vaja teda koormata liigse informatsiooniga ega vajutada reageerimise nuppu, kui tema informatsioon ei lähe kokku tegelikkusega ja siis see teda ennast häirib.


Marianne

21.01.2026.a


Kommentaare ei ole: