Kordasin,
kui mantrat laususin -
mina ei saa seda
ega või teha toda,
tundsin,
et millestki
jäi pidevalt puudu
ja uskusin,
et paljust
olin jäänud lõplikult ilma.
Ligi hiilis masendus,
kõik mõttetu näis -
polnud väljapääsu
ega edasi viivat teed -
minul puudus tulevik.
Ma ei mõistnud,
mida mina ise teen,
kui koha peal tammusin
ja kaotusi leinasin -
enese kaotust,
enese kaotatud võimalusi,
enese kaotatud olemisi.
Peatusin
ja üles ärkasin -
minul on tulevik olemas -
ei pea hoidma seda,
mida ei ole,
ei pea leinama seda,
mida ei saa,
ei pea ootama seda,
mida ei tule,
ei pea tahtma teha seda,
mida tegelikult
tegema ei pea.
Olen vaba
ja saan valida,
minna ja olla
nii nagu valin
ja saan seda teha.
Marianne
01.08.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar