Oleme teinud otsuse
ja valime astuda teele,
seega – vaatame pilte,
loeme kuulutuste tekste,
võõrastes õuedes kõnnime
ning teiste tubades astume.
Otsime kohta,
kuhu sooviksime jääda,
et olla osana ja kogeda.
Oleme põnevil,
heidame pilke õhevil -
siin võiks ja saaks!!!
Kuid siin on see ületamatu
ja too parandamatu,
tollest saamas takistus -
vangutame pead
ja lahkuda soovime.
Igal majal on oma hind,
küll lihtsalt rodu numbreid,
kuid selle jaoks,
et ulatuda paremani,
lisaks katusele,
ka numbrid peavad vett pidama.
Kui ei ole võimalik
tõsta panuseid
kahe või isegi kolmeni,
siis neljast ega viiendast
me üldse ei räägigi.
Nii jäävadki järele „pärlid” -
need kõikide võimaluste imede põllud,
just nimelt need,
millest need,
kes remondikunsti omades,
kõik võimaliku,
suudavad ja oskavad,
välja võluda.
Kuid see algus,
vot see alguse punkt,
enne seda imet,
jääb allapoole Amsterdami nulli -
see sinna on kukkunud
juba kaua aega tagasi.
Kuid eks ostja on siis see,
kes pingutab,
naba paigast veab,
raha sisse kühveldab
ja pärli välja lihvib -
siis asub õnn õuele
ja rahu leiab südame.
Vau, millised prillid
ja kust neid leida võib,
millega kinnisvaramaaklerid
müügis olevaid objekte
omi tekste kokkukirjutades,
nii loovalt vaatavad.
Enne ja pärast,
enne on faktina selge,
või no peaaegu ühene,
kui peidust välja
ei tule huvitavaid üllatusi,
kuid see, mis tuleb pärast,
kui raha on üle kantud
ja uus nimi peremeheks kirjutatud,
on saladuse looriga kaetud.
Kuidas läheb tegelikult,
kuidas õnnestub tegelikult,
milline lugu kirjutatakse,
millises loos mängitakse,
kui palju tööd tehakse,
millisel hulgal
materjale ja vahendeid lisatakse
ja kas see oli üldse see -
oma kodu kullakallis -
see selgub,
kuid alles mõnede aegade pärast
saab nähtavaks,
milline „pärl” või pärl
oli Tuhkatriinu riiete varjus.
Kuidas,
siis valida,
kui seda,
mis tuleb pärast,
ei tea ette?
Tuleb üles leida
see kullatera,
mis meeldib ja on oma
ka Tuhkatriinuna.
Marianne
27.08.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar