Olen uhke Sinu üle,
tänan, et saan olla osa
ja ühes Sinuga
hetke jagada.
Sõnad,
need on sõnad,
mida ei ole üldsegi palju,
kuid need tähendavad väga palju.
Kaotused,
need enese
või enesele olulised
vajaka jäämised,
lahingud vaenlasega,
mis võtavad vähemaks
ja kulutavad ressurssi -
ei ole eneselegi,
mida siis rääkida
teistele jagamisest -
ei jagata ise ennast
ega iseendast.
Liiga sageli,
me jätame teise üksinda,
sellel hetkel,
mil võiksime
ja saaksime
kõrval seista
ja toeks olla
või tunnustada.
Me astume eemale,
jätame vahe vahele,
me ei taha olla
ühte seotud
ega tunne rõõmu
teise pärast,
me ei oma kaastunnet
ega tunne hoidmise vajadust.
Teine on see,
kes tekitab meile
probleeme -
meie ise enda pärast
kardame.
Selle jaoks,
et ise ennast kaitsta,
me teise hülgame -
tema on vale.
Näidates seotust,
me võime kogeda kaotust,
võime kaotada olulist
või ka vastu seismist -
seega enese nahka päästame.
Me ei täna teise olemas olemist -
sooviksime muuta teda olematuks -
vältimaks enese kaotust,
soovime teise vaiki olemist
või ka ära kadumist.
Miks ei ole ema või isa uhke oma lapse üle?
Miks ei tunne laps uhkust oma vanemate üle?
Miks ei koge mees uhkust oma naise pärast?
Miks ei ole naine uhke oma mehe pärast?
Seda tunnet ei kogeta,
kui selle teise olemas olemine
tähendab enese jaoks kaotuse kogemist.
Ise ennast sulgenud inimene
kogeb ebakindlust -
tema sees on hirm.
Uhkus ei tähenda
alati ülbust
ega üleolemist -
me oleme võtnud selle sõna
ja andnud sellele tähenduse -
see on siiras tänutundmine -
teise, kui kingituse vastuvõtmine.
Selle jaoks,
et ise ennast õnnelikuna kogeda,
ei ole vaja ise saada
ega enesel omada,
nähes teise kogemust
ei ole me vähemad
ega ka kaota,
vaid oleme saanud osa
avanedes ja andes enesest osa,
me suurendame head olemist.
Marianne
26.08.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar