Pühendades
austusega minu lapsepõlve Kodule – tädi Mallele.
Meie
sees on olemas mälestused oma lapsepõlvest. Meis on hetked koos
vanemate/vanavanemate, õdede/vendade, onude/tädide ja
mängukaaslastega. Meis on pildid majadest, korteritest, tubadest,
õuedest ja mängukohtadest. Meie sees on alles kõik meie
kasvuaastate olulised paigad, sündmused ja inimesed. Kuid, kus oleme
meie lapsena alles? Kes on meie lapsepõlve Kodu?
Kes
on inimene, kellel on olemas kõik kodu omadused ja tunnusjooned? Ainus koht
maailmas, kus Sa olid laps, kus Sa saad olla laps ja, kus Sind
tuntakse lapsena. See kõik on olemas ka meie sees, kuid tema on see koht, kus see on olemas välises - Sinu peegeldus lapsena.
Koht, kus Sina oled laps, täiskasvanu ja, kus ka Sinu lapsed on
lapsed – järjepidevus. Kes oli ja on kõndimas Sinu taga, kõrval
ja ees. Kes oli ja on Sind toetamas ja kaitsmas ning jagamas Sinu
rõõme ja muresid. Olles ikka Sinuga koos kui inimesed on lahkunud
või oma radadel kõndimas. Kui kohad on muutunud ja majad on
kadunud. Kui õued ja mängupaigad on autodele antud. Siis tema
mäletab, hoiab alles ja peegeldab tagasi. Tema on Sinu tõeline
lapsepõlve Kodu.
Marianne
15.04.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar