Tiivalöögi puudutus

 

Alles oli teisiti,

kindlalt olin,

sest olemas oli -

kuid ühes hetkes

sai kindlast olevast

kahtlus ja teadmatus -

mina enam ei ole -

Mind enam ei ole,

sest mind

enam vaja ei ole -

nii sai alguse

armastuse

ja vihkamise suhe.

Mõistuse hääl

ja tunnete hääled

olid segamini

ja lõid segadusi -

olen,

ikkagi olen,

sest on -

ajas joonised

vaid muutuvad,

kuid tundsin

pidevat kaugenemist

ja eraldi olemist -

enam ei sündinud

ühiseid mälestusi

koos olemistest -

sest enam ei olnud

neid ühiseid

olemisi

ega tegemisi.

Mäletasin eilset,

mina vajasin seda eilset -

nähtavalt minu,

kui rollis olijaga,

koos olemist -

see tähendanuks mulle

minu rolli pühitsemist,

selle alal hoidmist

ja minu tunnustamist -

et mina olen

kindla rolli kandja -

olen EMA.

Korraga kahtlesin selles,

sest ei saanud

nähtavat ja pidavat

kinnitust -

last kodus ei olnud

ta ei elanud enama minuga -

puudus igapäevane kokkupuude -

rollidena koosolemine.

Tunded tõid kaasa teadmise -

olen kaotanud

enese jaoks olulise,

sest enam aega

tagasi pöörata ei saa -

laps pesast oli välja lennanud.

Samal moel,

kui väikene laps

käitub suureks kasvanu -

ta tundeid omale valib -

nii, ise ennast väljendades,

tema oma olemisi,

kui rolle vahetab.

Väikese lapse tunded

ei ole ohtlikud -

seotust nad ei lõhu -

ikka jäädakse kokku,

kuid need lapsed,

kes suureks sirgunud,

on oma vanemate juurest

ära juba läinud -

nende Maailm

ei kuku kokku

ega muutu,

kui nad valivad olla

või valivad mitte olla.

Neil ei ole

enese Maailmale -

enese alles jäämisele -

tõelist ohtu

ja selle tõttu

nad võivad

ja ka saavad

ennast vabalt väljendada

ja ühte hoidmist,

soovi korral,

mitte valida.

Suured lapsed

ise oma elu elavad -

olles seotud

on nad lahti ühendatud -

nende jalad

on teisal maas -

seal, nad teistega,

seovad ennast kokku -

iga samm edasi

viib kaugemale möödunust.

Teine on,

teine ei kao ka siis,

kui koos ei olda -

roll jääb kanda,

vaid väljenduse võimalusi -

rollis olemisi -

jääb vähemaks

Olen Ema,

kuid ei enam seisa

lapse ja Maailma vahel

ja just sellepärast

mulle tundus,

et olin välja

ja kõrvale jäänud -

olin jäetud -

see tähendas kaotust.

Segadus vajas selginemist -

tunded märkisid vajadust

olla hoituna,

st seotuna,

omada rolli -

koos olemist,

ühel ja samal laval,

enese jaoks nähtavalt.

Luban tunda

enesel oma tundeid -

luban kogeda

enese kaotust -

väljenduse võimalused

on vähenenud

ja rollisooritused kokku kuivanud -

laps pesast on välja lennanud -

tema tiivad kannavad -

tal on aeg enese aega kogeda.

Marianne

13.07.2023.a