Mälestused,
milles on elu – möödunud aja ja hetke,
inimese
ja tunde - iseenda sees alles hoidmine,
salvestunud
hetke iseenda energiaga toitmine.
Miks
ma vajan, nii teen ja ikka möödunus elan?
See
on punkt, mis loob minule mõõtme,
annab
olnule tähenduse,
miski,
mis seob ja tähistab teed.
Kui
ma ei tea, milline olen siin ja praegu,
siis
selleks, et iseennast mõista -
vaatan
ma tagasi.
Kui
muudan mälestuse energiat,
siis muudan
tees kanduvaid tundeid,
nii suudan muuta iseenda ja Maailma olevikku.
Marianne
23.07.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar