Hirmul
on oma kuju, see on alghirmu energeetiline pilt, mis inimese poolt
iseenda hirme toites kasvab ja hakkab inimese energiasfääris oma
elu elama. Ta ei ole enam võõras, algseeme tuli väljast, kuid
inimene ise võttis ja pani ta endasse idanema, täites teda iseenda
energia ja eluväega. Nüüd on ta üks osa tervikust.
Osa,
mis peitub kohtades, mida inimene iseendas ei armasta, kõikjal seal,
mida ta häbeneb, varjab ja vihkab, väärtusetuks, inetuks ja
räpaseks peab. Koht, kuhu inimene ei anna eluenergiat - armastust.
Hirm on kui kuivanud maa, mis on ilma armastuseta, see on koht, mis
ei julge elada. Paik, mis eristub ja laieneb, kõik vaid selleks, et
teda märgataks ja talle armastust jagataks.
Inimese
keha on ruum, mida ta ise kujundab, mis kasvab, muutub ja kohaneb
tema elamise viiside, eluetappide, kogemuste, mälestuste ja
läbielatud/ elamata jäetud tunnete. Kui inimene astub peegli ette
ja iseennast vaatab, siis nendes kohtades, mida ta ei „näe” - on
hirm, millele ta ei julge otsa vaadata - Hirm, mis saab siis, kui....
Scarlett O`Hara moodi „Ma mõtlen sellele homme”, aitab tänase
päeva üle elada. Lahingusse tormamine „Ma kaotan hirmu”, lõhub
teda ennast veel rohkem.
Hirm
jääb alati inimese osaks, ta on hoiatus ja märgutuli. Hirm kasvab
ja kahaneb vastavalt sellele, kuidas inimene iseendaga ümber käib -
Armastus kahandab, iseenda peitmine kasvatab. Hetk ausust iseenda
ees, mõistmist olnule, austust oma kehale, armastusega paitamine,
toetus ja rahu – see on iseenda uuesti avastamine, tundmaõppimine
ja kaardistamine. Iseendaga rahus ja kooskõlas elamine –
armastusega.
Marianne
29.07.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar