Ühel kevadisel päeval
kohtusid kaks naist. Selles elus esimest korda. Tunded – side, seotus, tung
uuesti kohtuda. Kohtusid, suhtlesid -
koju saabumise tunne. Suhte dünaamika tormiline, järjest kasvav, loov, emotsionaalne,
sügavuti minev, kõike haarav ja hõlmav, ärakadumine, ühte sulamine, hirmutav,
kasvatav, armastav. Pöörane ja kõike suutev seni, kuni lõppes 4 kuud hiljem.
Mina katkestasin, lõpetasin, lahutasin.
HINGEDEGA EI MÄNGITA, TÕDE ON NÄHTAV,
VALED EI VII EDASI. Valu, kergendus, rahu, rebenemine, hülgamine, taipamine,
õppimine, kohanemine, iseendasse tagasi minek, sügavus, armastus.
Miks see juhtus? Kust
see tuli? Mis oli minu õppetund?
Võtme leidsin oma
eelnevast elust.
1636. aasta Hispaania
Andaluusia piirkond, Pilar. Mina 16 aastane lapseootel neiu. Eraldatuses, mäel
asuvas valvekindluses. Kaaslasteks, vaid kass, koer ja taevatähed. Üksindus ja
ootus.
Tema seal vanem, lapsi
mitte saav, õde. Veel sündimata laps annab võimaluse troonile pääseda. Noorem
õde vahend, mille abil see saavutada.
17 aastane seisab müüril. Tema vaatab alla ja teda vaatavad õde ja vastsündinud tütar (selles elus
poeg). Valu, ei näe elul ilma lapseta mõtet, ei väärtusta iseennast. Hüpe
sügavikku.
Selle elu ülesanne
ISEENDA ARMASTAMINE, VÄÄRTUSTAMINE.
Selle elu suhe viis
samasse punkti. Kui mina kui inimene kaon ja jääb vaid see, mis minuga kaasas
käib - olen vahend, millegi saamiseks. Kui valik ei ole mina. Kas siin selles elus väärtustan iseennast või
mitte? Kas siin selles elus armastan iseenast või mitte? Kas siin selles elus
näen elul mõtet?
Jah, näen. Jah,
väärtustan. Jah, armastan.
Päevad on erinevad. On
valus, on armastus, on viha, on leebus ja mõistmine. Side ju jääb, sügavale - sügavale. Samuti teadmine, et üks
meist on mänd ja teine kuusk, kes seistes seljad vastamisi on võitmatud. Millises elus?
Kunagi ehk tõesti. Kasvades, kogedes, õppides ja teineteist tõeliselt nähes –
ilma vajaduse ja soovita võimule ja troonile.
Marianne
16.02.2017.a
PS selle elu side Hispaaniaga. Kusagil 16- 19 aastasena hakkasin korraga, ise ja omaette, hispaania keelt õppima. See tuhin tuli ja läks, kuid kaustikud õppematerjaliga jäid alles. 1999. aastal kasutasin onupojapoliitikat ja sain sõidu Hispaaniasse. Üks orkester reisis sinna esinema ja kui ma seni polnud nendega reisidel kaasas käinud, siis nüüd nõudsin enda kaasa võtmist. Reisi tegi keerulisemaks ka 9 kuuse tütre olemas olemine - ta sai kaasavõetud. Reis sai teoks ja ma viibisin Santiago de Compostelas ja Madridis. Minus oli eelnevalt olemas pilt sellest maast, kuid nähtu ei olnud see. Nüüd tean, et eelmises elus elasin riigi alumise poole peal, kuid reisil käisin üleval pool. Ma tundsin end seal, kui kodus olevat. See maa ja inimesed sobisid mulle. Neist, mõnest päevas piisas, et poes, hispaania keeles, oste sooritada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar