reede, 15. mai 2020

Otsus olla teine






Otsusega – Mina olen ise! Mina teen ise! - selle või teise asemel – me määrame oma energiale nime, võtame endale ülesande olla, selle või teise asemel, ise teisena.


Marianne

15.05.2020.a

neljapäev, 14. mai 2020

Enese katkised killud






No vaata,
mida Sina tegid!
Vaata seda,
mida Sina minuga tegid -
Sinu sõna puudutas,
Sinu pilk purustas -
end haavatuna tundes
purunesin katki - kildudeks.

Nii võib ja nii tahan mõelda,
sest minu tunne muutis juhtunu reaalseks.
Sina tegid ja olid oma iseka isekusega,
mis osutus relvaks,
sest Sina ei arvestanud ega paitanud,
kui määrasid Meid – oled Sina – olen Mina.

Seistes iseenda killud peos,
see, kes ma olin olnud,
teda enam ei olnud -
minul tuli kokku korjata ennast,
et uuesti üles ehitada ise ennast.

Minul oli endast kahju,
minul oli ära olnust kahju -
oma mööda läinud ajast,
mil veel uskusin end teadvat,
et iseendana olles võin olla -
tõde tegi mulle haiget -
kõik oli muutunud -
tuli alustada algusest.

Mul oli olnud olemas see,
mida minul olemas ei olnud -
vale oli olnud see,
millisena mina ise
ennast olin näinud.

Näilisuses joonistatud kujutelm
sai maha kistud
ja olevaga vastamisi seistes
nägin Maailma asemel iseennast -
seal olingi ainult mina ise -
peeglist vastu peegeldumas.

Mina ise lasin peeglil kukkuda,
et pilt enesest ära lõhkuda -
mina ei teadnud ette
et Sina mind enam ei hoia
ja seega ei olnud
mina valmis selleks,
et minul ise endal
tuleb ise edasi lennata -
maa tuli liiga kiiresti vastu ...


Marianne

14.05.2020.a

kolmapäev, 13. mai 2020

Kingadeta kingsepp ja katkine hingetohter – andma minnes tahetakse vastu saada






Öeldakse, et kingsepal pole enesele kingi ja hingetohtrid ei oska ise oma elu korda teha – seni, kuni väljaspool ennast on teisi, keda aidates parandada või parandades aidata, seni ei ole inimesel enda jaoks aega st seni ei ole tal iseendaga vaja tegeleda.

Huvitaval kombel tulevad, aga inimese ellu just need teemad, mida ta teistes ja teiste eludes hoolsalt lahendama tõttab. Lood astuvad tema ellu selle pärast, et tema ise leiaks võtme iseenda jaoks – leiaks lahenduse, kuidas mõistes iseennast astuda ise oma elus edasi.

Seni kaua, kuni inimene otsustab, et tegemine/ olemine/ elamine teiste jaoks, on temale endast olulisem, tahab ta tegelikult, teistele tehtu eest, saada tasuks selle tunde, mille kogemist ta vajab. Saamise ootuses usub inimene, et temal endal ei ole vaja oma elu muuta, et leida lahendus, kuidas elada ise ilma vajaduseta – tema teeb ja talle antakse - inimene püüab sinilindu, ootab valget laeva, mis teda ära päästaks ...


Marianne

13.05.2020.a

teisipäev, 12. mai 2020

Sõna, mis lükkab üksinda teele






Aeg tegi inimese hinge katki,
usalduse kadudes 
inimene lukku ennast pani.
Aeg rikkus ära uksehinged -
hing uksi enam avali ei laota.

Igal hommikul ärgates
ning voodist üles tõustes
läheb inimene päevale vastu -
endas hirmu tundes
astub enese eest võitlusesse.

Ta ammu enam ei küsi,
miks see nii juhtub,
miks ta nii teeb.
Inimene ei „mäleta” loo algust -
seda kohta oma elust,
milles olles ta teadis,
et järgmine,
saabuv hetk tema elus
teeb temale valu.

Inimene tunneb,
et tema peab
ise enda eest seisma,
sest inimene usub,
et ainult tema ise saab
iseennast kaitsta.

Raske oli väikesele inimesele
võtta vastu teadmine,
et nüüd kohe juhtub
ja nüüd kohe tehakse,
kui tema magama pannakse -
tema ise ei näe ega tea,
mida suured õigeks pidades
temas ära parandada tahtes
päriselt teevad temaga.

See oli teadmatus,
kontrolli kaotus
ise enda ja Maailma üle -
temaga tehti seda,
mida temale endale
ei olnud üldse vaja -
tema seda endale
päriselt ei küsinud.

Tema vaid võeti ja viidi,
üksi, üksinda koleduse keskele.
Tema ei teadnud, millal ja kas
see hetk saab kunagi läbi.

See aeg läks mööda,
kuid iga päev
samal moel,
kui suured talle ütlevad,
et temal endal
tuleb olla ja teha seda,
mida tema ise ei vaja,
tunneb ta endas
vallanduvat vajadust
tõusta vastu ja kaitsta ennast.

Hirm oli ja on
suurem temast endast -
temal tuleb anda kõik endast,
et mitte astuda sellesse hetke,
kuhu suured teda
suuresõnaliselt talutavad -
„Sina pead,
Sinul ei ole täna teist valikut!”

Mis maksab nende sõna,
mis üldse aitaks,
sest temal endal
tuleb ju minna
ning kohal olles
seal hirmuga ühes olla.

Teda ei lohuta teadmine,
et kaugel on ootamas ees,
see, mis tuleb pärast,
sest veel enne on see,
mis on kohe käes
ja selle sees
tuleb temal
ise seista
ja üksinda olla.

Kui suur tuleb
ja tee peal seisab,
siis muster ärkab
ja enese pärast hirmu tundes
inimene käivitub.



Emad ei saa lapsega alati ja igal pool ühes olla – lapsel on oma tee käia. Emad saavad kaasa anda teadmise - „Mina olen Sinuga kaasas ka siis, kui mind ei ole Sinuga!”


Marianne

12.05.2020.a



esmaspäev, 11. mai 2020

Üksildase hinge kurbus






Oled kurb, sest tunned ennast üksildasena. Milleks vajad Sina kurbust oma ellu ja miks Sina tahad endasse teadmist, et Sina oled üksik?

Sinu sees on hirm, et kui lähed ja oled inimestega ühes, siis jääd Sina üksi ning sellepärast, et vältida selle hetke kogemist, ütled Sina ise endale st otsustad ette ära – Mina olen üksi! - selles kohas vajad kurbust enesele seltsiks, sest siis ei ole Sina enam üksinda seismas.


Marianne

11.05.2020.a

pühapäev, 10. mai 2020

Elu kui poeskäik






Kui vahel saaks elada oma elu, kui tavalist poeskäiku ja valida endale ning endasse ühte koma teist – selle võtaks ja tolle jätaks – On tahtmine kogeda ilu ja kergust, vältida valu ja raskust.

Elu ongi, kui üks poes käik, sest ise mina valin ja ise mina võtan endale ja endasse - Küsimus on vaatenurga asetuses - selles, millisest küljest vaatan ning tundevärvingus, mille valitule lisan.


Marianne


10.05.2020.a

laupäev, 9. mai 2020

Milles seisneb asjade väärtus





Tegin enese näitamise jaoks,
olin väljast vaatamise jaoks
... et vaadake - minul on,
et vaadake - mina oman,
et vaadake - mina olen!”

Tahtsin väljapaista
ja teistest erineda,
kirkalt särada
ja meelde jääda.

See polnud oluline
ega esmatähtis,
kui tarbeline
või enesele vajalik
see asi - ese oli.

Oluline oli see,
kui palju mind ennast
see tegi ilusamaks,
paremaks ja nähtavamaks,
tõstis minus head tunnet,
lõi vahvust ja enesekindlust,
kasvatas enese üle uhkust -
minule enesele asi oli vajalik,
sest selle najal ja toel
julgesin mina minna ja olla -
Maailmale vastu vaadata.


Marianne

09.05.2020.a